Millisest isetehtud kingist olete päriselt rõõmu tundud? Mis on kindlalt kasutust leidnud? Palju võib lugeda, et kõige parem kink on isetehtu, kuid millised isetehtud kingid tegelikult saajatele meeldivad.
Teema: Millisest isetehtud kingist
Söödavad asjad meeldivad. Mul on vanatädi, kes teeb alati ise kinke. Tema kingib alati meile pohlamoosi, kõrvitsasalatit, pisikesi marineeritud kurke, isetehtud trühvlikomme. On ka koduveini teinud, verivorste ise, enam ta selliseid asju ei tee, aga need olid ka väga maitsvad. Üks tuttav teeb väga ilusaid vildist toatuhvleid, need meeldisid väga, teine koob imeilusaid salle kašmiirlõngast, see oli ka väga kaunis. Aga noh, see lõng vist maksab juba terve varanduse.
See väga sõltub konkreetsest inimesest. Mina olen kõige rõõmsam naturaalsest lambavillast villaste sokkide üle, labakindad sobiks ka. Sõrmkindaid aga ei kanna. Isetehtud hoidiste ja muu söödavaga on see jama, et pead teadma, et sinu maitse kingi saaja omaga ühtib. Minu jaoks näiteks on enamiku perede marineeritud kõrvitsad liiga magusad ja selline kink ei rõõmustaks.
Koduleiba nt viingi nendele, kes on söönud ja juurde küsinud. Õunamoosi neile, kellele mu moos maitsenud on. Sibulasõbrale teen marineeritud sibulaid, küpsisesõbrale küpsiseid.
Kootud esemed: kampsun, kindad (nii sõrmikud kui ka labakud), sokid, sall, müts. Samas on inimesi, kellele need ei meeldi ka, aga mulle meeldivad väga. Siis puust tehtud ilusad esemed, igasugu nagid, lõikelauad, majapidamispaberi hoidja, puulusikad ja pannilabidad, riidest tehtud kott, olen veel näinud ilusasti tehtud klaasist käsitööesemeid, mida mulle meeldiks saada. Aga inimesed ja maitsed on väga erinevad. Ja nt minu tehtud käsitööesemeid ei tahaks keegi saada, ma pole lihtsalt nii osav.
Eks sellise asjade üle, millel ka praktiline otstarve on. Lihtsalt kaunistused ei sobi, sest need koguneks kappi, aga teha pole nendega midagi.
Meeldiks saada nt puidust lõikelaudu, ühevärvilisi tagasihoidlikus toonis villaseid sokke (ei meeldi kirjud), riidest poekott oleks ka tore (aga peab teadma saaja maitset, muidu võib seegi kasutult seisma jääda). Koduvein, hoidised jmt oleks ka tore.
Mulle meeldivad villasedsokid. Ma olen alati tänulik kui keegi kingib neid. Ja ka hoidised on toredad.
Hoidised! Nii palju uusi maitseid alati. No kui mõni ei meeldigi, mis sellest. Saab idee millegagi täiendada või midagi muuta.
Mul ei ole ühtegi sellist lähedast, kellelt nii suurt kinki saada, aga fantaseerin: kui mul oleks väga hästi käsitööd tegev õde või ema või ämm või parim sõbranna (piisavalt lähedane isik, et üldse teha kingitust), siis sooviksin islandi mustriga kampsunit!
Küünlad põletaks ära, marineeritud seened sööks ka tõenäoliselt ära, murakamoosi võtaksin tänuga vastu tööstuslikes kogustes 🙂 Mida ei ole /eriti/ kasutanud: seisma on jäänud vildiseebid, külmikus on ühel riiulil hunnik pisikesi purgikesi vürtsmoosidega, mida sõbrad on erinevatel aegadel toonud.
hoidised meeldivad, aga sellised klassikalised – pohlamoos, marineeritud kurgid, tomatid omas mahlas. Sukaad on väga teretulnud.
Ei meeldi chutnyd jm vürtsidega moosid.
Kuivatatud puuviljad on üle kõige!
Asjad, mis päriselt kasutust leiavad meil. Nt nooremana kootud randme/pahkluusoojendajad (kuni lõpuks arstil käisin ja probleemile ravi sain). Ilus põll, pajakindad.
Mis konkreetsel ajal kasutust leiab, on muidugi erinev. Nt ämm kudus mu esimesele lapsele nunnud sokid, aga puudus vajadus villaste sokkide järele….
Mida ei ole /eriti/ kasutanud: seisma on jäänud vildiseebid
Need on tõesti jõledad. Esiteks nad tükk aega ei hakka üldse vahutama ja siis vastupidi ei kuiva ära, vaid moodustavad aluse peale kleepuva ja veniva loigu. Mina proovisin ükskord vapralt sellist kingitust realiseerida ja see lõppes sellega, et ma lõikasin vildi ümbert ära ja kasutasin paljast seepi. Abiks ikka.
Minu meelest algab kõik sellest, et ise tehtud asi peaks ka kvaliteetne olema. Lapse meisterdused on muidugi armsad ka oma kohmakuses, täiskasvanute katsetused mitte nii väga. Sestap ma vaataks kriitilise pilguga, kas ma ise ikka paneks selle asja selga või oma koju seinale või riiulile.
Söödavate asjadega on selles mõttes lihtsam, et need tarbitakse ära.
Juba mainitud asjadest: villased sokid, pannilabidad + lõikekauad.
Veel mainimata aga mulle väga meeldis, kui sain kunagi jõuludeks ise tehtud kehakoorija – selles oli kohvipuru ja kuivatatud (peenestatud) mandariini koored ja siis mingi essents/õli vms, mis niisutas nahka. See oli imeline! Nahk oli pärast nii pehme ja lõhnas ülivõrdes hästi. Kui peale pesu nahka koorisin siis see õli seal tegi naha selliseks, et kuivatada polnud pmt vaja.
söögist, ise olen maitsvaid kimpe teinud
Marineeritud seened on lemmikud. Soolaseened ka, saab head salatit hapukoore ja sibulaga teha.
söögist, ise olen maitsvaid kimpe teinud
Mis maitsvaid kimpe?
Millest sa küll aru ei saa?!
Teed jõuluõhtul kuuse all paki lahti ja seal on kamalutäis klimpe noh.
Vat kui hea teinekord kanasuppi teha!
Marineeritud seened on lemmikud. Soolaseened ka, saab head salatit hapukoore ja sibulaga teha.
Kuidas tead, et ussi-ja mürgiseente vabad on? FB seenegrupis on näha milliseid hulle seeni inimesed korjavad ja veel kiitlevad kah.
Villaseid sokke mina ei kanna, mingi kuumaaluse võiks keegi kinkida, aga mul ei ole selliseid tuttavaid puutöömehi. Muud ei oskagi tahta. Paar enda tehtud moosipurki seisavad juba aastaid külmikus.
söögist, ise olen maitsvaid kimpe teinud
Mis maitsvaid kimpe?
Millest sa küll aru ei saa?!
Teed jõuluõhtul kuuse all paki lahti ja seal on kamalutäis klimpe noh.
Vat kui hea teinekord kanasuppi teha!
väga hea, tee aga järgi
söögist, ise olen maitsvaid kimpe teinud
Mis maitsvaid kimpe?
kui külla lähen kuhugi, mitte just oma perele kuuse alla, aga miks ka mitte, panna kimbuke jõulukommidest või jõulunäksidest kuuse alla
kui külla lähen kuhugi, mitte just oma perele kuuse alla, aga miks ka mitte, panna kimbuke jõulukommidest või jõulunäksidest kuuse alla
sellised imelikud ongi olemas https://www.okidoki.ee/item/maitsvad-soodavad-kimbud-maitsvad-kingitused/10674900/
Oleneb kingi saajast. Mulle ei meeldi saada kingituseks isetehtud asju – ehteid, moose, kehakreeme…midaiganes. Ma näen vaeva üritusega, kui olen kutsunud kingiga külalisi ning mingi isetehtud pläust ei ole minu ootus. Loomulikult võtan ma kõik kingid naeratusega vastu, vajadusel loobin otse prügikasti hiljem ja kui tulevikus on minek selle inimese peole kink näpus, siis võtan samaväärse kingituse. Kui tema toob purgi omatehtud moosi, viin ka siis sama vastu mingit omatehtud asja.
Miinustage palju tahate.
Minu arvates eriti ebameeldiv on
Minu meelest algab kõik sellest, et ise tehtud asi peaks ka kvaliteetne olema. Lapse meisterdused on muidugi armsad ka oma kohmakuses, täiskasvanute katsetused mitte nii väga. Sestap ma vaataks kriitilise pilguga, kas ma ise ikka paneks selle asja selga või oma koju seinale või riiulile.
Söödavate asjadega on selles mõttes lihtsam, et need tarbitakse ära.
Just. Kvaliteetne. See on aga erinevatel inimestel erineva tähendusega. Isetehtud ehted on väga kõikuva kvaliteediga. Parem too mulle nvbk ehteke. Või korjatud seened. Üks kingiks saadud purk seisab. Kust mina tean, et need pole mürgised? Loomulikult viskan minema. Isetehtud kehakreem? Näinud-proovitud küll neid, ei soovi aitäh. Meeldib kvaliteet ja eelistan kindlaid brände. Vilditud seep oleks tase omaette.
Ma loodan, et isetehtud söödavate asjade kinkijad on kursis, et kui kodus on toas kass või koer, siis on kõik söödav, mis selles kodus valmistatakse ebahügieeniline. Oma tarbeks, jah palun tee ja sööda perele. Kingiks kahtlane, müügiks lausa keelatud.
Mida te teete nende villaste sokkidega sellises koguses? Saapa sisse ei mahu, pesumasinas pesta ei saa (no saab spetsprogrammi ja vahediga, aga millega koos neid pessu panna), kodu on köetud ja põrandad soojad … Mul suri vanaema 2002, endiselt on sahtlis 7-8 paari tema kootud imeilusaid sokke. 1-2 korda aastas ehk panen ühe paari neist toas jalga. Kui keegi mulle neid nüüd veel juurde hakkaks kinkima, ei kujuta küll ette, kuhu neid panna või mida nendega teha.
Kinnastest jällegi kannan mina vaid sõrmikuid — aga kes neid käsitsi kududa jaksaks? Labakutega oled ju nagu invaliid, mitte midagi õues teha ei saa.
Ma loodan, et isetehtud söödavate asjade kinkijad on kursis, et kui kodus on toas kass või koer, siis on kõik söödav, mis selles kodus valmistatakse ebahügieeniline. Oma tarbeks, jah palun tee ja sööda perele. Kingiks kahtlane, müügiks lausa keelatud.
looda jah
kui külla lähen kuhugi, mitte just oma perele kuuse alla, aga miks ka mitte, panna kimbuke jõulukommidest või jõulunäksidest kuuse alla
sellised imelikud ongi olemas https://www.okidoki.ee/item/maitsvad-soodavad-kimbud-maitsvad-kingitused/10674900/
väga vaimuvaene
Mida te teete nende villaste sokkidega sellises koguses? Saapa sisse ei mahu, pesumasinas pesta ei saa (no saab spetsprogrammi ja vahediga, aga millega koos neid pessu panna), kodu on köetud ja põrandad soojad … Mul suri vanaema 2002, endiselt on sahtlis 7-8 paari tema kootud imeilusaid sokke. 1-2 korda aastas ehk panen ühe paari neist toas jalga. Kui keegi mulle neid nüüd veel juurde hakkaks kinkima, ei kujuta küll ette, kuhu neid panna või mida nendega teha.
Kinnastest jällegi kannan mina vaid sõrmikuid — aga kes neid käsitsi kududa jaksaks? Labakutega oled ju nagu invaliid, mitte midagi õues teha ei saa.
Mõned inimesed siiski kannavad villaseid sokke. Selleks ei peagi toas külm olema. Mul on toas 23 kraadi, ikka panen mõnikord sokid jalga. Kummikute sisse samuti villane sokk mahub. Nii kulubki, kuni auk sees. Minu ema teeb mulle sokke ja kuna ta ei kasuta mingit eriti karmi vanaaegset lõnga, vaid ikka väga pehmeid ja tänapäevaseid lõngu, siis need ikkagi kuluvadki auklikuks.
Inimene, kes ei viitsi kududa, see ei koogi. Kellele meeldib kududa, teeb hea meelega ka sõrmikuid, kui neid tellitakse.
Labakutega on hea õue minna, kui on väga külm ilm. Ma ei tea, mis peenmotoorikat nõudvate tegevustega sina õues tavaliselt tegeled, aga kui ma jalutama lähen, siis ma ei tee kätega mitte midagi, labakud on ideaalne variant sooja saamiseks.
Minul pole labakute ja sokkide vastu midagi, aga taaskord algab kõik kvaliteedist. Kui kinkija raatsib tõesti kvaliteetset lõnga osta ja kududa stiilsed esemed, kummardan. Paraku pole minu kogemus selline.
Mida te teete nende villaste sokkidega sellises koguses? Saapa sisse ei mahu, pesumasinas pesta ei saa (no saab spetsprogrammi ja vahediga, aga millega koos neid pessu panna), kodu on köetud ja põrandad soojad … Mul suri vanaema 2002, endiselt on sahtlis 7-8 paari tema kootud imeilusaid sokke. 1-2 korda aastas ehk panen ühe paari neist toas jalga. Kui keegi mulle neid nüüd veel juurde hakkaks kinkima, ei kujuta küll ette, kuhu neid panna või mida nendega teha.
Kinnastest jällegi kannan mina vaid sõrmikuid — aga kes neid käsitsi kududa jaksaks? Labakutega oled ju nagu invaliid, mitte midagi õues teha ei saa.
Mul läheb 3 paari villaseid sokke aastas. Mul halb perifeerne vereringe. Ka magades on villased sokid jalas. Seetõttu olen alati rõõmus, kui kingitakse.