Teema: Millist kütteallikat valida?

Kuidas pelletküte siis ära mahuks? See on ju oluliselt suurem kui õhk-vesi aparaat.

Ise välistaksin põhiküttena kindlasti õhk-õhk pumba – ei küta mõnusalt ühtlaselt soojaks tube, õhk vihiseb, puhub, häiriv on see heli, külmematel ilmadel ei  vea välja. Endal oli see lisaks ahiküttele, aga äärmiselt häiriv ja vähe kasutasin seetõttu.

soojuspump ei pea olema igas toas, kui sa ei pane vahepealt uksi kinni. Mul on pump kahes toas, see on peamiselt vajalik selleks, et suvel jahutamisega muidu üks ei saaks hakkama, talvel soojendamisega saab küll.

Ma ei saa aru nendest, kes räägivad, et pump teeb valju häält ja puhub liiga palju. Mul on pandud kõige vaiksema fani peale (neli-viis erinevat tugevust) ja sellest praeguse ilmaga soojendamiseks täiesti piisab. Mul on siiski ka ahi olemas, seda kütan ka, sest pump+ahi annavad koos kombineerituna kõige mõnusama tulemuse. Pumba kõige suuremaks plussiks on see, et seda saab suvel kasutada konditsioneerina. Kui selles teie korteris ei ole ülekuumenemisega probleemi, siis pole vahet, aga kui on soov ka suvel jahutada, siis valige selline süsteem, millega saab.

Lisaks ma ütlen, et mul on pumba siseosad sellised, mis asuvad põrandal, mitte lae all. Rahulikult tasakesti töötavad, õhk ei vihise, midagi hullult kuskile pähe ei puhu. Ja on ka toas õhu puhtamaks teinud (puhastusfunktsioon). Nii et selles suhtes on pump palju mitmekesisema kasutusega, vajadusel saab ka õhku kuivatada, mu pumbal on ka niiskuse eemaldamise funktsioon, mille võib näiteks suvel niiskete ilmadega sisse panna, siis ainult kuivatab aga ei küta.

Kui on vana puitmaja, siis mingi üks ahi elamise peale võiks olla. Või siis kamin. Kortermajja pumpa paigutades peab olema kooskõlastus naabritega. Pluss projekt ja ehitusteatis nagu ka maja puhul. Mul tegi projekteerija kõik ära, ma ise andsin ainult tellimuse sisse. (samuti korter, väikses puumaja-korterelamus)

Õhk-õhk on täitsa ok asi. Minul on mõlemal korrusel. Kummalgi korrusel on ruutmeetreid üle 100. Suvel on mõnusalt jahe ja talvel kütab ära. See on talvel siiski hädavariant. Põhikütteks on pelletikamin. Pelletikaminast läheb vesi otse radiaatoritesse. Võtab vähe ruumi, soojusvaheti on kamina sees, ei mingeid lisaagrekaate. Mulle tundub, et tõusvate gaasi- ja elektrihindade juures oleks see parim valik. Gaasi hind võtab ka juba kenasti tuure üles.

#3911403:

lisaagrekaate

* agregaat

#3911170:

Eelistaks neist valikutest pelletit. Gaasiõnnetusi ikka juhtub ja traagilisi.

Õhksoojus aga pidevalt on jama, teeb ju ikka mingit häält, peab ka öösel töltama jne. Kuigi selle pluss on, et suvel konditsioneerina kasutada.

Ka pelletikamin teeb ju häält. Isiklikku kogemust ei ole, aga inimesed on kurtnud. Umbes samasugune kahin nagu õhksoojuspumbal võimsama režiimi peal.

Õhksoojuspumbal saab valida öörežiimi. See ei tööta pidevalt ühtlase müraga. Siseosa saab moodsamate seast valida ka sellise, millel õhuvoolu liikumist ei tunne, nii et ei ole mingit õhu vihisemist.

Mina valiks arvatavasti kombineeritud kütte. Kui on võimalik soojustsalvestav ahi või pliit ehitada, siis see. Kui mitte, siis vist pigem enne pelletikamin ja siis vajadusel õhksoojuspump juurde. Ainult elektri peale ma loota ei tahaks, kuigi ka pelletikamin vajab süüteks elektrit. Nii et kui tulevad elektrikatkestused, siis oleks ikka puukütteallikas kindlam valik. Pumbaga on muidugi see asi, et kas üldse saab paigaldada. Kui saab, siis esimese aasta võib ära elada ja siis saab alles aru, kas kaminast piisab või oleks hea lisaks ka pump soetada. Selle ajaga saab ka raha koguda selle jaoks.

#3911501:

Arvatavasti gaasikatel kõige mõistlikum ja soodsam lahendus.

Praeguste gaasihindade juures enam ilmselt mitte. Ja gaasi hind ei näita ka langemise märke.

TA valiku puhul on ainuke mõistlik valik pelletiküte. Gaas on kallis ja soojuspump on külmade ilmadega kasutu.

Ma olen kahes kohas elanud, kus õhk-õhk ja see õhuvool ja kahin ikka segab väga ning mõnusalt ühtlaselt soojaks ka ruume ei saa. Võimalik, et mind häirivadki mingid helid rohkem, näiteks sundventilatsiooniga majas ma ka just selle pideva taustmüra tõttu elada ei tahaks.

Kui gaasikatel on suhteliselt väike aparaat, mis kinnitatakse seinale siis Õhk-vesi süsteem on palju suurem (vist?) ja peaks olema suht suur ala selle boileri/masina jaoks. Nii olen vähemalt aru saanud. Või kas Õhk-vesi süsteem mahuks näiteks vannituppa panna (vannituba u 10 rm)?

#3911875:

Siis tuligi mõte, et paneks õhk-õhk ja vajadusel kütaks ahju juurde.

Meil nii ongi, kuigi sel aastal kasutasime õhksoojuspumpa hoopis suvel jahutamiseks ja küttehooaja alguses, kui elektrihinnad tõusma hakkasid, lülitasime välja ja kütame ahjudega. Meil on 2 ahju, aga maja on suurem ka.

Gaasiküte on praegu üsna kallis ja pole näha, et see odavamaks läheks. Pelletite kohta ei tea midagi, peale selle, et kui puitu kütmiseks kasutada, siis ei peaks seda veel täiendavalt ringi vedama ja ohtralt töötlema, tavaline halupuit imponeerib rohkem kui pelletid. Pelleteid ise toota ei saa, aga halupuitu küll, kui peaks tarvis olema.

#3912276:

Ostsin Tallinna miljööväärtuslikku piirkonda kesklinna lähistel puumajja avara 1-toalise korteri

Kust saaks teada, kas õhksoojuspumpa võib panna, kui see jääks näiteks maja küljele?

Sügavalt kahtlen, et miljööväärtuslikkus piirkonnas võib õhksoojuspumpa panna. Mul on üks korter majas, mis on miljööväärtuslikuna kaitse all ja ei tohtinud fassaadile isegi gaasikatla toru viia. Aga otsi oma piirkonna kohta konkreetselt, need piirangud peaksid ikka avalikud olema.

#3912427:

Kõigepealt küsi KÜ juhatuse liikmetelt, kas nad on sellega nõus.

Ühistu juhatusel pole sellel teemal midagi kaasa rääkida. Vajalik on kõigi ühistu liikmete luba.

#3912438:

Ühistu juhatusel pole sellel teemal midagi kaasa rääkida. Vajalik on kõigi ühistu liikmete luba.

Kui sa nüüd mu postituse läbi loeksid, kuidas ma seda protsessi kirjeldasin, siis sa näeksid, et esmalt räägi juhatuse liikmega ja seejärel hiljem, kui projekt on juba olemas, siis savaad sellega tutvuda ka kõik majaelanikud.

Sul ei ole mõtet lampi projekti tellima hakata, kui juba juhatuse liikmed sulle ütlevad, et ei olda nõus.

Pealegi on siin kirjas näiteks nii:

6. Kõigi kinnistu kaasomanike nõusolekud või korteriühistu juhatuse liikme nõusolek.

https://www.kliimakaubamaja.ee/soojuspumba-paigalduse-kooskolastamine/

Mina sellest lähtusingi ja esmalt läksin juhatuse käest küsima, majaelanikke sai teavitatud alles pärast seda kui projekt oli juba olemas. Meil majas keegi vastu ei olnud. Mingeid allkirju kõikide käest ma koguma ei pidanud, ainult juhatuse liikmed panid digiallkirja.

Õhk-vesi soojuspumpa on ju olemas integreeritult ja see umbes külmkapisuurune. Igal pool ju näitab, et see võib asuda esikus või vannitoas. Kuidas ta päriselt toimib, ma ei tea. Kui katlaruume vaadata, siis nende seinad on küll paksult torusid täis ja seal veel muidki agregaate. Ventsüsteem näiteks ja paisupaak. Mind ennast ka see teema huvitab. Meil uude majja õhk-vesi planeeritud samuti vannituppa, aga kas see sinna reaalselt ka ära mahub, pole kindel. Samas meil tuleb äärmiselt väike maja. Kui algselt oli planeeritud üks kaminahi, siis nüüd elektri kallinemisega üritame köögi ja magamistoa vahele ära mahutada ka soemüüri koos pliidiga. Kuigi plaatvundamendis on küttetorustik sees, siis pole üldse kindelgi, kas ja millal see soojuspump tuleb. See ise ka ju päris kallis ja elektrit tarbib ikkagi. Samas ahjumeister on mul kodust võtta ja puud oma metsas mõnesaja meetri kaugusel. Ainult ahju ja pliidi materjal maksab. Nii et mina soovitaks ikkagi ka neid õhk-vesi pumpasid vaadata. See õhk-õhk on selline kahtlane. Ma kuidagi ei taha uskuda, et soe õhk vabalt liigub uste kaudu. Ega ikka ei liigu küll. Õhu liikumist takistab isegi mööbel toas.