Esileht Kodunurk Millist kütteallikat valida?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )

Teema: Millist kütteallikat valida?

Postitas:
Kägu

Renoveerime korterit, 86 ruutu, puumajas. Oleme dilemma ees, millist küttesüsteemi ehitada. Valikus on gaasiküte, pelletküte ning õhksoojuspump (pumbad). Õhk-vesi agregaadid ei mahu kahjuks kuhugi ära.

Tõusvate hindade valguses, kas gaas on enam odav küte? Kuidas saaks arvutada umbkaudu talve max arvet erinevate kütteliikidega? Tean, et kõik oleneb sellest, kui soojuspidav korter on, aga ehk saab umbkaudu kuidagi arvutada ka? Siis teaks, kas gaasisüsteemi ehitamise kallim kulu tasub lõpuks ikkagi ära või mitte?

Õhksoojuspumba puhul peaks olema siis siseosa kõikides tubades eraldi või kuidas saaks sooja õhu liikuma? Magamistube on 3 ning 1 suurem elutuba-köök.

Gaasi ja pelletiga saab kasutada radiaatoreid.

Kes viitsib kaasa mõelda, oleks väga tore 🙂

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelistaks neist valikutest pelletit. Gaasiõnnetusi ikka juhtub ja traagilisi.

Õhksoojus aga pidevalt on jama, teeb ju ikka mingit häält, peab ka öösel töltama jne. Kuigi selle pluss on, et suvel konditsioneerina kasutada.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas pelletküte siis ära mahuks? See on ju oluliselt suurem kui õhk-vesi aparaat.

Ise välistaksin põhiküttena kindlasti õhk-õhk pumba – ei küta mõnusalt ühtlaselt soojaks tube, õhk vihiseb, puhub, häiriv on see heli, külmematel ilmadel ei  vea välja. Endal oli see lisaks ahiküttele, aga äärmiselt häiriv ja vähe kasutasin seetõttu.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled sa süvenenud, kas õhksoojuspumpa üldse tohite fassaadile panna?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

soojuspump ei pea olema igas toas, kui sa ei pane vahepealt uksi kinni. Mul on pump kahes toas, see on peamiselt vajalik selleks, et suvel jahutamisega muidu üks ei saaks hakkama, talvel soojendamisega saab küll.

Ma ei saa aru nendest, kes räägivad, et pump teeb valju häält ja puhub liiga palju. Mul on pandud kõige vaiksema fani peale (neli-viis erinevat tugevust) ja sellest praeguse ilmaga soojendamiseks täiesti piisab. Mul on siiski ka ahi olemas, seda kütan ka, sest pump+ahi annavad koos kombineerituna kõige mõnusama tulemuse. Pumba kõige suuremaks plussiks on see, et seda saab suvel kasutada konditsioneerina. Kui selles teie korteris ei ole ülekuumenemisega probleemi, siis pole vahet, aga kui on soov ka suvel jahutada, siis valige selline süsteem, millega saab.

Lisaks ma ütlen, et mul on pumba siseosad sellised, mis asuvad põrandal, mitte lae all. Rahulikult tasakesti töötavad, õhk ei vihise, midagi hullult kuskile pähe ei puhu. Ja on ka toas õhu puhtamaks teinud (puhastusfunktsioon). Nii et selles suhtes on pump palju mitmekesisema kasutusega, vajadusel saab ka õhku kuivatada, mu pumbal on ka niiskuse eemaldamise funktsioon, mille võib näiteks suvel niiskete ilmadega sisse panna, siis ainult kuivatab aga ei küta.

Kui on vana puitmaja, siis mingi üks ahi elamise peale võiks olla. Või siis kamin. Kortermajja pumpa paigutades peab olema kooskõlastus naabritega. Pluss projekt ja ehitusteatis nagu ka maja puhul. Mul tegi projekteerija kõik ära, ma ise andsin ainult tellimuse sisse. (samuti korter, väikses puumaja-korterelamus)

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

P.S. täiendan oma eelmist vastust – mul on 1. korrus ja pump on paigaldatud maja kõrvale maapinnale, hoovi pool. Ülemine naaber laseb pumba välisosa katusele panna, fassaadi külge ei tohi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õhk-õhk on täitsa ok asi. Minul on mõlemal korrusel. Kummalgi korrusel on ruutmeetreid üle 100. Suvel on mõnusalt jahe ja talvel kütab ära. See on talvel siiski hädavariant. Põhikütteks on pelletikamin. Pelletikaminast läheb vesi otse radiaatoritesse. Võtab vähe ruumi, soojusvaheti on kamina sees, ei mingeid lisaagrekaate. Mulle tundub, et tõusvate gaasi- ja elektrihindade juures oleks see parim valik. Gaasi hind võtab ka juba kenasti tuure üles.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endal oli see lisaks ahiküttele, aga äärmiselt häiriv ja vähe kasutasin seetõttu.

Huvitav, ja mina ei pane mingit häält tähele.

Olen igasugustes korterites elanud ja parim on puuküte. Kõige kindlam ja vist praegu ka soodsam.
Praegu oma majas elades näen sama, et kuigi abikaasaga oli tuline vaidlus maa- ja õlikütte teemal, siis võitis kaine mõistus ja jäi ahi+õhksoojuspumba küte. Viimane on harva kasutusel, vaid siis, kui pikemalt kodust ära oleme. Oli mõistlik inverteerida korralikku pottsepatöösse.
TA pakutud variantidest valiksin pelleti (kui ahjude-pliidi ehitamine pole võimalik).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

lisaagrekaate

* agregaat

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen kindel, et nüüd tõusevad ka küttepuude hinnad. Ega nemadki taha odavalt anda. Hull elu!

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelistaks neist valikutest pelletit. Gaasiõnnetusi ikka juhtub ja traagilisi.

Õhksoojus aga pidevalt on jama, teeb ju ikka mingit häält, peab ka öösel töltama jne. Kuigi selle pluss on, et suvel konditsioneerina kasutada.

Ka pelletikamin teeb ju häält. Isiklikku kogemust ei ole, aga inimesed on kurtnud. Umbes samasugune kahin nagu õhksoojuspumbal võimsama režiimi peal.

Õhksoojuspumbal saab valida öörežiimi. See ei tööta pidevalt ühtlase müraga. Siseosa saab moodsamate seast valida ka sellise, millel õhuvoolu liikumist ei tunne, nii et ei ole mingit õhu vihisemist.

Mina valiks arvatavasti kombineeritud kütte. Kui on võimalik soojustsalvestav ahi või pliit ehitada, siis see. Kui mitte, siis vist pigem enne pelletikamin ja siis vajadusel õhksoojuspump juurde. Ainult elektri peale ma loota ei tahaks, kuigi ka pelletikamin vajab süüteks elektrit. Nii et kui tulevad elektrikatkestused, siis oleks ikka puukütteallikas kindlam valik. Pumbaga on muidugi see asi, et kas üldse saab paigaldada. Kui saab, siis esimese aasta võib ära elada ja siis saab alles aru, kas kaminast piisab või oleks hea lisaks ka pump soetada. Selle ajaga saab ka raha koguda selle jaoks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õhk-õhk  positiivne omadus on jahutamisvõimalus suvel. Peamised neg küljed müra, soojuse halb jaotumine. Ainsa kütteallikana ei kasutaks.

Määravaks saaks siiski see kui suur on korteri energiakulu. Vanad puumajad enamasti eriti soojapidavad ei ole ja  ühe korteri kaupa renoveerimine ei võimalda head tulemust.

Arvatavasti gaasikatel kõige mõistlikum ja soodsam lahendus.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvatavasti gaasikatel kõige mõistlikum ja soodsam lahendus.

Praeguste gaasihindade juures enam ilmselt mitte. Ja gaasi hind ei näita ka langemise märke.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingi katlamaja artikkel ilmus just ja seal kirjutati, et gaasi hind on väga kõrge. Umbes nii, et gaasiga on megavatt-tund 150€, aga hakkpuiduga 40. Ma saan aru, et hakkpuiduga keegi oma kodus katelt ei küta, aga sellest on näha, et puit on ikkagi soodsam. Gaas on lihtsalt väga mugav, keerad ainult nuppu. Mingi pelletiga peab ikka rohkem liigutama. Kui ma ise saaksin valida, teeksin esimeses järjekorras soojamüüri ja lesoga pliidi koos veesoojendusega. Saab kiiresti toa soojaks, söögi tehtud ja sooja vee kauba peale. Siis üks korralik pottahi ja tagavaraks õhksoojuspump, kui pead kodust ära olema. Aga äraolekuks tegelikult piisab ka 20-eurosest konvektorist koos termostaadiga.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA valiku puhul on ainuke mõistlik valik pelletiküte. Gaas on kallis ja soojuspump on külmade ilmadega kasutu.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA olen. Aitäh vastuste eest.

Unustasin oma esmases postituses lisamata, et korteris on olemas ka 1 soojustsalvestav ahi, aga alguses ei plaaninud seda väga kasutama hakata. Mees tahtis selle üldse välja lõhkuda, aga suutsin ta meelt muuta ja ahi jäi alles. See aga kütaks ära pool korterit, 2 magamistuppa see soojus ei jõuaks ja tahaks ikkagi mugavamat elu, et ei peaks iga päev ahju kütma 😀 Algselt oligi kindel mõte, et tuleb gaasiküte, kuna see on mugav ja oli ka odav. Aga nüüd viimasel ajal hindu vaadates on tekkinud küsimus, et kas umbes 7000 eurot gaasikütte süsteemi ehitamine tasub ikkagi ära, kui gaasi hinnad nii kõrged on. Ei tea, kas  võiksid mingi hetk ikkagi langema hakata?

Siis tuligi mõte, et paneks õhk-õhk ja vajadusel kütaks ahju juurde. Teine alternatiiv oleks pelletkamin või -pelletahi (mis vahe neil üldse on?). Õhk-vesi on tundunud meile kütteallikas, mida kasutatakse majades või on KÜ ühine küttesüsteem keldris. Meil korterisse sisse oleks vist keeruline seda süsteemi ehitada või keegi on nii teinud?

Huuh, jama ikka nende hindadega. Õhk-õhk oleks vist kõige odavam hetkel juurde osta.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen kahes kohas elanud, kus õhk-õhk ja see õhuvool ja kahin ikka segab väga ning mõnusalt ühtlaselt soojaks ka ruume ei saa. Võimalik, et mind häirivadki mingid helid rohkem, näiteks sundventilatsiooniga majas ma ka just selle pideva taustmüra tõttu elada ei tahaks.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õhk-vesi on tundunud meile kütteallikas, mida kasutatakse majades või on KÜ ühine küttesüsteem keldris. Meil korterisse sisse oleks vist keeruline seda süsteemi ehitada või keegi on nii teinud?

Õhk-vesi ei erine ju mitte millegi poolest gaasiküttest – samamoodi kütab soe vesi tube kas radiaatorite või põrandaküttetorude kaudu.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui gaasikatel on suhteliselt väike aparaat, mis kinnitatakse seinale siis Õhk-vesi süsteem on palju suurem (vist?) ja peaks olema suht suur ala selle boileri/masina jaoks. Nii olen vähemalt aru saanud. Või kas Õhk-vesi süsteem mahuks näiteks vannituppa panna (vannituba u 10 rm)?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui gaasikatel on suhteliselt väike aparaat, mis kinnitatakse seinale siis Õhk-vesi süsteem on palju suurem (vist?) ja peaks olema suht suur ala selle boileri/masina jaoks. Nii olen vähemalt aru saanud. Või kas Õhk-vesi süsteem mahuks näiteks vannituppa panna (vannituba u 10 rm)?

Ma ei oska gaasikütte mahukuse kohta öelda, aga õhk-vesi jaoks on mul katlaruumis ka üks seinale kinnitatav kast ja lisaks boiler ja paisupaak, viimase osas olen aru saanud, et seda millegipärast alati ei paigaldata

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siis tuligi mõte, et paneks õhk-õhk ja vajadusel kütaks ahju juurde.

Meil nii ongi, kuigi sel aastal kasutasime õhksoojuspumpa hoopis suvel jahutamiseks ja küttehooaja alguses, kui elektrihinnad tõusma hakkasid, lülitasime välja ja kütame ahjudega. Meil on 2 ahju, aga maja on suurem ka.

Gaasiküte on praegu üsna kallis ja pole näha, et see odavamaks läheks. Pelletite kohta ei tea midagi, peale selle, et kui puitu kütmiseks kasutada, siis ei peaks seda veel täiendavalt ringi vedama ja ohtralt töötlema, tavaline halupuit imponeerib rohkem kui pelletid. Pelleteid ise toota ei saa, aga halupuitu küll, kui peaks tarvis olema.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama küsimus. Ostsin Tallinna miljööväärtuslikku piirkonda kesklinna lähistel puumajja avara 1-toalise korteri (ruutmeetreid 34), kus on vanast ajast ahi, mida aga aastaid pole kasutatud ja ise ka ei plaani (pole puidki kuskilt osta ega hoida; kiire elutempo, seega ei sobi see ahjuorjus) ja elektriradiaatorid. Viimased on muidugi ühed kulukamatest kütmisvariantidest. Alumisel korrusel meie majal on korteritel ühine gaasikatel, minu korrusel pole ühislahendust. No gaasikatelt vast üksi ei hakka ostma ka. Ainuke mõistlik lahendus oleks ikkagi õhksoojuspump, kuna ka ruute vähe ja suvel kahutamiseks samuti. Kust saaks teada, kas õhksoojuspumpa võib panna, kui see jääks näiteks maja küljele? Kas ühistult vaja nõusolekut selleks?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ostsin Tallinna miljööväärtuslikku piirkonda kesklinna lähistel puumajja avara 1-toalise korteri

Kust saaks teada, kas õhksoojuspumpa võib panna, kui see jääks näiteks maja küljele?

Sügavalt kahtlen, et miljööväärtuslikkus piirkonnas võib õhksoojuspumpa panna. Mul on üks korter majas, mis on miljööväärtuslikuna kaitse all ja ei tohtinud fassaadile isegi gaasikatla toru viia. Aga otsi oma piirkonna kohta konkreetselt, need piirangud peaksid ikka avalikud olema.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas ühistult vaja nõusolekut selleks?

Kõigepealt küsi KÜ juhatuse liikmetelt, kas nad on sellega nõus. Telli projekt, seejärel tuleb teha ehitusteatis, kõik majaelanikud saavad kuu aja jooksul projektiga tutvuda ja kui on vastuväiteid, siis need esitada kuni kindla kuupäevani. Kui vastuväiteid ei ole, siis projekt kinnitatakse. Võimalik, et kui on puudusi, siis palutakse need kõrvaldada.

Mina tegin hange.ee kaudu projekteerija otsingu, ja siis see mees, kes projekteeris, ajas ise kõik ehitusteatised-asjad korda. Minu asi oli ainult pump osta ja see paigaldada lasta. KÜ juhatusega ma muidugi rääkisin ise ja seda juba enne projekti tellimist.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõigepealt küsi KÜ juhatuse liikmetelt, kas nad on sellega nõus.

Ühistu juhatusel pole sellel teemal midagi kaasa rääkida. Vajalik on kõigi ühistu liikmete luba.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõigepealt küsi KÜ juhatuse liikmetelt, kas nad on sellega nõus.

Ühistu juhatusel pole sellel teemal midagi kaasa rääkida. Vajalik on kõigi ühistu liikmete luba.

Vale vastus: vaja on kõikide omanike luba.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ühistu juhatusel pole sellel teemal midagi kaasa rääkida. Vajalik on kõigi ühistu liikmete luba.

Kui sa nüüd mu postituse läbi loeksid, kuidas ma seda protsessi kirjeldasin, siis sa näeksid, et esmalt räägi juhatuse liikmega ja seejärel hiljem, kui projekt on juba olemas, siis savaad sellega tutvuda ka kõik majaelanikud.

Sul ei ole mõtet lampi projekti tellima hakata, kui juba juhatuse liikmed sulle ütlevad, et ei olda nõus.

Pealegi on siin kirjas näiteks nii:

6. Kõigi kinnistu kaasomanike nõusolekud või korteriühistu juhatuse liikme nõusolek.

https://www.kliimakaubamaja.ee/soojuspumba-paigalduse-kooskolastamine/

Mina sellest lähtusingi ja esmalt läksin juhatuse käest küsima, majaelanikke sai teavitatud alles pärast seda kui projekt oli juba olemas. Meil majas keegi vastu ei olnud. Mingeid allkirju kõikide käest ma koguma ei pidanud, ainult juhatuse liikmed panid digiallkirja.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

P.S. ja ma lisan veel seda, et majaelanikke ehk kaasomanikke sai teavitatud nii, et neil oli 30 päeva aega seda projekti vaidlustada. Kui keegi seda selle aja jooksul ei teinud, siis loeti asi heakskiidetuks. Ja pumba ma paigaldasin alles pärast selle vaidlustamise aja möödumist. Majaelanikke informeeris KÜ juhatuse esimees, mitte mina isiklikult.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õhk-vesi soojuspumpa on ju olemas integreeritult ja see umbes külmkapisuurune. Igal pool ju näitab, et see võib asuda esikus või vannitoas. Kuidas ta päriselt toimib, ma ei tea. Kui katlaruume vaadata, siis nende seinad on küll paksult torusid täis ja seal veel muidki agregaate. Ventsüsteem näiteks ja paisupaak. Mind ennast ka see teema huvitab. Meil uude majja õhk-vesi planeeritud samuti vannituppa, aga kas see sinna reaalselt ka ära mahub, pole kindel. Samas meil tuleb äärmiselt väike maja. Kui algselt oli planeeritud üks kaminahi, siis nüüd elektri kallinemisega üritame köögi ja magamistoa vahele ära mahutada ka soemüüri koos pliidiga. Kuigi plaatvundamendis on küttetorustik sees, siis pole üldse kindelgi, kas ja millal see soojuspump tuleb. See ise ka ju päris kallis ja elektrit tarbib ikkagi. Samas ahjumeister on mul kodust võtta ja puud oma metsas mõnesaja meetri kaugusel. Ainult ahju ja pliidi materjal maksab. Nii et mina soovitaks ikkagi ka neid õhk-vesi pumpasid vaadata. See õhk-õhk on selline kahtlane. Ma kuidagi ei taha uskuda, et soe õhk vabalt liigub uste kaudu. Ega ikka ei liigu küll. Õhu liikumist takistab isegi mööbel toas.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õhk-vesi soojuspumpa on ju olemas integreeritult ja see umbes külmkapisuurune. Igal pool ju näitab, et see võib asuda esikus või vannitoas. Kuidas ta päriselt toimib, ma ei tea. Kui katlaruume vaadata, siis nende seinad on küll paksult torusid täis ja seal veel muidki agregaate. Ventsüsteem näiteks ja paisupaak. Mind ennast ka see teema huvitab. Meil uude majja õhk-vesi planeeritud samuti vannituppa, aga kas see sinna reaalselt ka ära mahub, pole kindel. Samas meil tuleb äärmiselt väike maja. Kui algselt oli planeeritud üks kaminahi, siis nüüd elektri kallinemisega üritame köögi ja magamistoa vahele ära mahutada ka soemüüri koos pliidiga. Kuigi plaatvundamendis on küttetorustik sees, siis pole üldse kindelgi, kas ja millal see soojuspump tuleb. See ise ka ju päris kallis ja elektrit tarbib ikkagi. Samas ahjumeister on mul kodust võtta ja puud oma metsas mõnesaja meetri kaugusel. Ainult ahju ja pliidi materjal maksab. Nii et mina soovitaks ikkagi ka neid õhk-vesi pumpasid vaadata. See õhk-õhk on selline kahtlane. Ma kuidagi ei taha uskuda, et soe õhk vabalt liigub uste kaudu. Ega ikka ei liigu küll. Õhu liikumist takistab isegi mööbel toas.

Meil ei ole see vist isegi külmkapi suurune – ca 20 cm sügavus, 40 cm laius ja kõrgus u 80 cm. Aga seinas on lisaks veel kaks sellist ämbrisuurust paaki.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )


Esileht Kodunurk Millist kütteallikat valida?