Minu jaoks on kõik väga selge, ma ei saa aru, miks teiste jaoks on ebaloogiline. Olukorra ja teadmiste muutudes peavadki ju soovitused muutuma:
1. Koroonaleviku esimeses faasis kui desinfitseeriti pidnu, toitu jne, piirangud olid karmid, oli see ka loogiline. Kui infot on vähe, siis peabki pigem ettevaatlikum olema, sest nakatumisviise alles uuriti. Kui vesi juba tammi tagant lahti on lastud, on tammi tagasi juba väga raske ehitada. Kui maske veel saada ei olnud, polnud ka mõtet maske soovitada, pigem oligi õige aeg selgeks vaielda, kas maskid aitavad ja andmete kogunedes ka püsivamad järeldused teha.
2. Teise laine ajaks oli juba mingil määral infot, et kui kõiki meetmeid korraga kasutada (võileiva sündroom) on tollel hetkel levinud koroonatüve leviku puhul võimalik haiglad ülekoormuseta hoida (näit. Uus-Meremaa näide) ja on aeg töötada välja vaktsiinid, et piirangud ei peaks igavesti kestma ja majandus kriisi ei satuks.
3. Vaktsiinide valmides näitasid laboratoorsed katsed väga suurt kaitset ja toonaste teadmiste järgi oligi täiesti õige järeldus, et kui piisav hulk (70%) inimesi vaktsineerib end, on võimalik grupiimmuunsus saavutada ja haigusest kiirelt lahti saada. Kontrollitud tingimuste katsed paraku alati ei näita 100% tõde, kuna reaalsuses lisandub mitu uut faktorit, näiteks uued tüved, aeglane vaktsineerimistempo jne.
4. Uute tüvede ja aeglaselt lohiseva vaktsineerimise valguses muutus ka soovitus (teadmiseid tuli juurde, seega ka soovitused muutusid). Uuringud näitasid, et klassikalise grupiimmuunsuse saavutamine sellise vaktsineerimistempo juures ja nii suure riikidevahelise rahvasterännu juures ja pideva viiruse muteerumise juures ei ole võimalik. Ainus, mida vaktsineerimine sellisel kujul teeb, on see, et aitab vähendada üliraskete koroonajuhtude hulka. Kuna see tol hetkel oligi juba peamine eesmärk, sest selgus, et koos koroonaga on võimalik elada, kui suudetakse ära hoida haiglate ületäituvus, siis kõik soovitused suunasidki selle ühe eesmärgi saavutamisele – hoida haiglate koormus piisavalt madal.
5. Tuli Omikron tüvi, mis on täiesti erinev, mille levikut ei ole ilmselgelt nende vaktsiinidega võimalik ära hoida, küll aga jällegi vaktsiinid aitavad haiglakoormust alla hoida, kuniks koroonaravimeid paraku alles töötatakse välja. Tegelikult toimivat koroonaravimit ju veel olemas ei ole, selle nimel töötatakse ja on loogiline, et kui need saabuvad, siis reeglid jälle muutuvad, sest vanu vaktsineerimisreegleid siis enam vaja ei ole. Küll on aga Omikroni tüvel hea omadus, ta ei tekita nii sageli nii raskeid tagajärgi kui teised tüved.
Niisiis praegu on võimalik saavutada superimmuunsus suhteliselt väikese riskiga. Seda nii, et kõigepealt vaktsineerid, välistades sellega rasked tüsistused ja seejärel jääd koroonasse, põed selle kergekujuliselt läbi ja edaspidi on uued koroonatüved sulle juba vähem ohtlikud (nagu näiteks Aafrika mandril, kus koroonasurmasid on arvatavasti vähem just seetõttu, et seal on ka varem erinevate koronatüvede puhanguid olnud).
6. Kui omikron jõuab enamuse planeedi inimsestest nö. immuniseerida enne, kui uus ja surmavam tüvi juhtumisi jaole saab, siis saabki pandeemia läbi.
Kui nakatumine on liiga kiire ja nakatub liiga palju inimesi korraga, võib haiglates siiski jälle ülekoormus tekkida, mis sunnib ikkagi kõiksugu muid meetodeid (mis ei ole ideaalsed aga on ainsad abimeetmed, mis meile kättesaadavad on) ka parallelselt kasutama.
Kui omikroni kõrvalt tekib teistsuguseid ja halvema kuluga tüvesid, mis omikroni välja tõrjuvad, siis on lootus, et äkki suudetakse ravimid valmis saada, piisavalt laia diapasooniga ravimid, mis erinevate tüvede puhul abiks on.
Millised edasised suunised olema saavad sõltubki ju sellest, millist teed mööda nüüd asi kulgeb ja ette öelda, milline valik oleks parem, ei oska keegi. Seega kehtib klassikaline soovitus, kui ei tea, ole pigem ettevaatlikum.
