Sul on ülikehv ohtrasõnaline eneseväljendus. Mõni ime, et arusaadav pole, mida sa mõtlesid.
Üldiselt oleks viisakas arvestada, et teine pool pole ka kogu aeg valveseisakus ootel, millal tema kõrgeausus ära-survesta-mind printsess suvatseb vastata. Sa ootad kaks päeva, et vastata, et ei saa. Loomulikult ei sobi selline molutamine, ta oleks jõudnud ju sinu asemel siis kellegi teise kutsuda.
Mina olen naine ja kui mul on olnud mehega juttu, et kohtume ning ta lihtsalt ei vasta mitu päeva, siis on ju selge, et huvi pole, lihtsalt luhvtikusti, vahepeal ajab mingit teist liini, kui see ära kukub, tulen jälle mina meelde. Fui. Loomulikult ei suhtle sellisega enam.
Siin pole midagi tegemist mugavustsooniga, elementaarne viisakus on sul puudu hoopis.
TA olen. Mul on kirjasõbrad sellised, kirjutame, millal saame, ei vasta kohe. Ju siis kokku saamistega tuleb kohe vastata, ta võib tõesti mõelda, kas kadusin ära, pole tast huvitatud millegi poolest vms. Hea kõrva taha panna. Aga selles ma ei leia midagi paha, kui mees vahepeal teist liini ajab, isekas on ju mõelda, et mina nr üks võõrale inimesele pean olema, eks meres kalu palju, ta peabki ka teistega kohtuma, et kindlaks teha, kellega rohkem sobib, mis järjekorras, seda otsustab ise. Mina ei pea seal nr. 1 olema. Kohtume, millal kohtume. Seega, mis selles halba on, kui mehel vastamiseks paar päeva läheb? Ma saan aru, kui asi juba susiseb, et siis on ebaviisakas molutama jääda, aga niiviisi, alles Jumala võõrad..