Alustaks esmalt sellest, et kes oli ema abikaasa pärija(d)? Kas mingi osa ühisvarast läks ka pärimisse, sh teiste pärijate kui em akätte ning kas selles osas lahendati asjad ära (nt kui pärandi osaks oli auto, siis ema kas ostis auto välja või hoopis andis auto sugulastele ning sellekohased dokumendid vormistatud).
väga raske on segasest jutust aru saada, kas lahkunu varemlahkunu abikaasa sugulastel on üldse mingit asja sinu ema pärandisse. Väide, et “pärimisasjad on aetud” ei tähenda mitte midagi, see on nii segane väide, lihtsalt mingi pärimisasja ajamine ei tähenda, et varalised suhted on korras.
Kui ühisvara, mis osaliselt siis pärandus nendele sugulastele, on mingi vana auto ja kuur ja need on need alles – ja sa soovid vabaneda suhtlusest, siis algata pärimisasi ja seejärel kingi see kuur ja auto nondele pärijatele.
Need asjad peaksid olema praeguse seisuga selle abikaasa pärija ja minu surnud ema nimel 50/50. Ema oli selleks ajaks raskes seisus hoolduses, lahendatud pole rohkem midagi. Minu ema pärandisse neil asja polegi, aga on ühisvara, ehk siis see kuur ja vanad autod.
Pärimise peaksin algatama ainult nende sugulaste pärast ja see maksab 200 eur umbes. Kuna minu emotsioonid nende vastu on äärmiselt negatiivsed, siis ei soovi ma kulutada nende hüvanguks punast senti ka ja midagi kinkida ei soovi ma seda enam. Tean, et see on kius, kuid minu kõik piirid on ületatud. Mis saab, kui jätangi asjad lihtsalt niisama?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 10.02 14:12; 10.02 15:03; 10.02 15:51; 10.02 16:27; 10.02 16:40; 10.02 17:32; 10.02 21:14; 10.02 21:54; 10.02 23:05; 10.02 23:09; 10.02 23:14; 12.02 22:30; 12.02 23:18;
