Teema: Naabritel puudub eramajas prügikast ,kuhu peaks kaebama?

See on mingi libateema või? 😀
Meil on kolm last ja puudub samuti prügikonteiner. Nädalas tekib prügi ca 20l koti jagu ja ka seda üritame vähendada. Põletatav prügi läheb ahju, suur osa läheb komposti. Ostame kaupa võimalikult pakendivabalt ja hulgi. See prügi, mis tekib (enamasti nt plastikpakendid, tetrapakendid, plekkpurgid) läheb kuurinurka kust selle kord kvartalis ise ametlikku prügilasse viime. Kuna meie pere loomseid saaduseid ei tarbi, ei haise-mädane-kõdune seal ka midagi, mis vähegi võiks haisema minna, loputame üle vee all enne.

Kuidas selline asi naabreid häirida saaks, ei mahu küll pähe. Õnneks meil on normaalsed naabrid 😀

Prügi põletamise all mõtlen loomulikult plastiku põletamist, mitte puhast puitu, paberit jne. Selle tunneb ju lõhnast kergesti ära. Puidu põletamisel on ka inimestel teadmatust – ei tohi põletada immutatud ja värvitud puitu, mööblit, saepuruplaati jne, mis ka eritavad põletamisel kahjulikke aineid. Irusse pole mul mõtet ekskursioonile minna, selle kohta on olnud artikkel, et üks paar lõkkesse visatud kummikuid eritab sama palju mürkaineid nagu Iru jaam 20 aasta jooksul. Seal toimub põletamine väga kõrgel temperatuuril ja mürke ei teki.

Kägu kirjutas:

siin perekoolis ongi kõik nii osavad prügistajad, et midagi kunagi polegi vaja prügikasti visata. ????
ma ka kompostin, taaskasutan, saadan ringlusse, aga no ei usu neid jutte, et nad vajaks prügikasti tühjendamistvaid paar korda aastas…
isegi meie skisofreenikutest naabrid, kes arvavad, et me nende vett mürgitame…ikka paar viieliitrist jääb neil sinna kuulsasse kollasesse kotti pistmata ja mida ma siis avastan…need plastikud on kuu lõpuks meie prügikastis. vastasmaja naabritädi küsib küll viisakalt luba, aga viimati viskas oma suure männiokkakoti meile, nagu ma oleks loogiline lähim sõbralik prügiteenuse osutaja…

Mina alati imestan, mida inimesed nii palju sinna olmeprügisse viskavad. Kas keegi tahaks näiteid tuua? Sest mina ei viitsi isegi lihaga määrdunud pakendeid pesta ja viskan need hooletult olmeprügisse, aga ikka meie perel võtab 140 liitrise konteineri täitmine 2 kuud aega. Ja meid on 5 inimest. Kusjuures me absoluutselt ei näe vaeva, et olmejäätmete kasti mitte täita, ta lihtsalt ei täitu, pole sinna midagi panna. Puhtamad pakendid lähevad ju kõik pakendikonteinerisse. Võibolla on asi selles, et meil on ait, kus saab asju säilitada. Seega võime lubada, et vajalikud varuosad ootavad aega, mil neid vaja on. Me ei kipu uusi asju ostma, kõigepealt me parandame vana ja alles siis, kui tõesti enam parandada ei saa, viskame prügisse. Mööblit ostame korra elus, ülejäänud aja renoveerime vajadusel. Laste rõivad anname taaskasutusse (sõpradele mitte poodi), kaltse kasutame kasvõi mänguasjade õmblemiseks, laste lemmikmäng ongi meil nukudele ja mänguloomadele rõivaste õmblemine. Kui miski kulub ära, sobib hästi täitematerjaliks. Vahel harva kui tekib rohkem olmeprügi, on tegu kodutehnikat ümbritseva penoplastiga, aga seda tekib ikka väga harva, sest kodumasinad meil reeglina kestavad vähemalt 10 aastat, ostame kvaliteetse ja vastupidava. Metalli kogume mitu aastat ja viime siis metalli kogumispunkti. Karpidesse-purkidesse hoidistan uuesti ja uuesti ning lõpuks lähevad ribadeks kulunud ja ära mängitud pakendid pakendikonteinerisse (meil on konteiner küla keskel). Kõiksugu materjale kasutan käsitöös. Mida te viskate sinna olmeprügisse? Ma õigupoolest olen bioloog ja armastan loodust, kunagi mürgiseid jäätmeid ei põleta ja prügi metsa alla ei vii. Aga ma tegelikult tõesti olen veendunud, et teatud hõredusega hajaasustuse piirkonnas liiga sageli prügi vedamine tähendab lihtsalt läbimõtlematut fossiilsete kütuste põletamist.

Kägu kirjutas:

Väikeste lastega tekib üsna palju mähkmeid näiteks, ka plekkidega ja katkiseid riideid, ei jõuaks eluilmas neid millegi täitmiseks ära kasutada. Väga palju prügi tekib remontimisel. Kuuri koristades tekib mitu konteineritäit prügi – hallitanud riided, jalanõud, kotid, kasutuskõlbmatu pudi-padi. Arvan, et kuu ajaga täitub väikseim konteiner ka üksi elaval maakal, kes prügi sorteerib. Ja kuhu linnakorteris visatakse orgaanilised jäätmed – ikka prügikasti, juba ainuüksi nendest saab pool konteineritäit.

No mähkmete aeg on meil möödas, lisaks kasutasin vahepeal hoopis villaheidepükse ja marlimähkmeid. Kuuri hoian ma kogu aeg korras, mul ei teki selliseid hallitanud riideid ja jalanõusid, miks ma peaksin seal neid hoidma? Kui mingid iidamast-aadamast asjad on alles hoitud, siis selline äraviskamine toimub ehk kord viie aasta jooksul. Kui tihti te siis ometi jalanõusid ja riideid ostate, et igal kuul neid prügikasti jagub? Remonti teeme meie ka kord kümne aasta tagant ja siis läheb kiviprügi sissesõidutee täiteks, puit läheb ahju, tapeet läheb ahju, kipsplaati meil ei ole, värvi ja lahustitopsikud loomulikult mürgiste jäätmete kogumispunkti, pintsleid taaskasutame, mida konkreetselt sinna olmeprügisse pannakse? Olgu, pvc ehk läheb mingi hetk prügikasti, aga siis on niikuinii vaja eraldi konteiner tellida ja seda sagedamini kui 20 aasta tagant pole vaja vahetada, meil on 10 aastat paaril põrandal olnud ja ei saa kuskilt otsast aru, et on kulunud (mujal on puitpõrandad). Kasutuskõlbmatu pudipadi tekib neil, kes seda pui-padi pidevalt ostab või tõesti linnas, kus ei ole kivi, puidu, biojäätmete ja paberiga midagi teha. Meil ilmselgelt ei teki, isegi kui lastel läheb mitu paari kummikuid aasas katki ja prügikasti, aga ühe paari kummikutega konteinerit ära ei täida. Ehk siis minu meelest neil, kel on raiskav elustiil läheb tõesti igakuist prügivedu vaja aga kõigil ei ole seda vaja.

Jah see on keeruline teema, selliste nahaalsete metsa lagastajate ja naabri õue lagastajate peale olen ka mina pahane, ilmselt on see ka akuutsem probleem tiheda asustusega piirkonnas. Meie külas kuidagi on õnneks läinud, metsad on puhtad ja isegi avaliku pakendikonteineriga pole probleeme.

Võib-olla hoiab ta oma prügikonteinerit oma magamistoas? Ega seda ei ole ju kohustust õues nähtaval kohal hoida. Küll ta selle siis viib prügiveofirmaga kokkulepitud kohta oma kinnistul, kui veograafiku järgi vedu on. Seda, mis kuupäeval tema prügi veetakse, sina ei tea. Igal kliendil võib olla oma erinev veograafik.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

. Ehk siis minu meelest neil, kel on raiskav elustiil läheb tõesti igakuist prügivedu vaja aga kõigil ei ole seda vaja.

Tead, minu pensionäridest vanematel ka eriti prügi ei teki (kompostitav kompostitakse, pakendid lähevad pakendikonteinerisse jne), kuid prügikonteinerit peavad siiski vajalikuks. Tühjendus on kord kvartalis, konteineri täituvus ca 1/3. Kuid peavad seda siiski vajalikuks. Ja eks ma igakord seal käies proovin sinna täiteks ka midagi panna kas pööningult, keldrist või hoovi pealt, et see rohkem täis saaks.
Mida siis pannakse sinna? Nt insuliinisüstlad, vatitikud, hügieenisidemed, tugevalt määrdunud pakendid, lapselapse poolt lõhutud tass, juuksed kammi seest, katkised pesulõksud, ravimite blisterpakendid, leivakoti krõpsud, kantud toasussid jne. Kuskile need tuleb ju panna ning ei ole mõtet seda kõike ka hakata mitmekümne km kaugusel olevale prügimäele transportima. Või siis veel hullem, kellegi teise prügikasti sokutama. Ehk siis prügivedu, kui selline, peaks ikkagi olema.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

. Ehk siis minu meelest neil, kel on raiskav elustiil läheb tõesti igakuist prügivedu vaja aga kõigil ei ole seda vaja.

Tead, minu pensionäridest vanematel ka eriti prügi ei teki (kompostitav kompostitakse, pakendid lähevad pakendikonteinerisse jne), kuid prügikonteinerit peavad siiski vajalikuks. Tühjendus on kord kvartalis, konteineri täituvus ca 1/3. Kuid peavad seda siiski vajalikuks. Ja eks ma igakord seal käies proovin sinna täiteks ka midagi panna kas pööningult, keldrist või hoovi pealt, et see rohkem täis saaks.
Mida siis pannakse sinna? Nt insuliinisüstlad, vatitikud, hügieenisidemed, tugevalt määrdunud pakendid, lapselapse poolt lõhutud tass, juuksed kammi seest, katkised pesulõksud, ravimite blisterpakendid, leivakoti krõpsud, kantud toasussid jne. Kuskile need tuleb ju panna ning ei ole mõtet seda kõike ka hakata mitmekümne km kaugusel olevale prügimäele transportima. Või siis veel hullem, kellegi teise prügikasti sokutama. Ehk siis prügivedu, kui selline, peaks ikkagi olema.

Kas süstlad mitte ohtlik jääde pole ja ei peaks nagu vanasid ravimeid viidama apteeki?!
Miks nad juukseid ei komposti, see ju on kõdunev osa inimesest?
Leivakoti krõpsud lähevad segametallina vanaraua vastuvõttu.
Tugevalt määrdunud pakendid tuleb muide enne prügistamist puhastada. Prügisse ei tohigi panna väga määrdunud pakendeid.
Kantud toasussid põlevad hästi Jaanitule lõkkes.
Tass on klaaspakendi jääde.
Vatitikud,blisterpakendid ja hügeenisidemed on ainus, mida peaks prügifirmale andma aga seda võiksid sa ju ise iga kord käies prügikotiga kaasa võtta ja oma linna prügikasti panna. Palju neid siis ikka tekib? Alla 10 kg.
Ühesõnaga pöörake rohkem tähelepanu sorteerimisele ja aidake oma vanematel seda vajadusel teha ise.

Arvan, et peaksid parem ise sorteerimist ja ratsionaalsust õppima.
A la keraamiline tass ei ole klaaspakend. Kahtlustan, et sina võid olla üks nendest, kes panevad mänguasju ja mähkmeid pakendikonteinerisse, kuna need sisaldavad plastikut.
Leivakotikrõpse, millest enamik on plastik, hakata segametalliks koguma???? Kogun 20 aastat, et siis üks suurem kott ära viia, kulutades selleks ka kütust selmet et see kogus kohe ära visata?
Väga määrdunud pakendite pesemine on veeressursi raiskamine ja on loodusele kahjulikum,
Insuliinisüstlad käivad tavaprügisse. Oled neid üldse näinud?
Juukseid ei kõdune niipea. Mitusada aastat hauas olnud laipadel on ka juuksed peas.
Susse lõkkes põletada???? Lõkkes võib põletada ainult puhast puitu ja tegemist ei ole teps mitte puukingadega. Meie peres rämpsu lõkkes ei põletata. Ainuke lõke, mida tehakse, on viljapuude lõikamisest tulnud okste põletamine (jämedam osa kirsi- ja õunapuuokstest kasutatakse grillis)
jne
P.S. Miks ma peaksin prügikottidega sadu kilomeetreid ringi sõitma, kui on võimalik kultuurselt sellest vabaneda, pannes seda asukohajärgsesse prügikonteinerisse?
Muidugi tõden, et suuremamahulise jäätme olen kaasa tassinud küll, kuna vanematel on väike konteiner. A la enda kunagine lapsevanker, katki läinud kraanikauss, vahetatud vetsupott, suured penoplasti tükid jms

täna läks prügisse tolmuimeja kott koos tolmuga, katkised sukkpüksid ja katkise servaga kauss – tahaks teada, mis imeasja ma neist oleks saanud kodus nikerdada ja taaskäidelda? lisaks viskasin sinna kasvuhoonest tomatitaimed – kuna oli mingi haigus küljes ja ei tahtnud panna komposti. on ka suur elamine, kõrvalhoone – aga ei kogu mingit jama, et äkki on kuhugi vaja või saab jaanipäeva lõkkes ära põletada. Sõbranna ema on selline, kelle kodus ka kuivatatud täinahad on kõrvale pandud, et äkki läheb vaja. Vorstnahast meisterdate ehteid või, et neid ei saa ka ära visata. äärmine kokkuhoid on küll hakata eraldi koguma leivakoti krõpse.
Asjad ei ole enam nii vastupidavad ja lähevad katki, eriti kui on lapsed peres. Vanadest jalatsitest nüüd küll midagi ei meisterda, pealegi kannavad lapsed need ikka ära ja ei soovitatagi lastel kanda teiste poolt sissekantud jalatseid.

ah eks ta illustreerivalt vastas, kuidas just need va krdi maasturomanikud need erilised prügikollid on. 😀

Eh! Mul on prügikast aias nii ära varjatud, et isegi aias külas käija seda ei leiaks, ammugi nuhkiv naaber aknast vaadates. 😀 Ma mõtlesin, et prügikasti osav varjamine pilkude eest on voorus, kui sellist teemat nähes tuleb välja, et võid hoopis kurja naabri poolt kaebuse kaela saada. 😀 😀 😀

Kägu kirjutas:

Eh! Mul on prügikast aias nii ära varjatud, et isegi aias külas käija seda ei leiaks, ammugi nuhkiv naaber aknast vaadates. ???? Ma mõtlesin, et prügikasti osav varjamine pilkude eest on voorus, kui sellist teemat nähes tuleb välja, et võid hoopis kurja naabri poolt kaebuse kaela saada. ???? ???? ????

Kui on prügipäev, siis ikka on näha, kas prügiauto käib naabri juures konteinerit viimas või mitte. Prügiautod käivad meil näiteks kaks korda kuus kindlal ajal, kõik peavad oma konteinerid tõstma värava taha. Pole just raske märgata, kellel on ja kellel mitte ja kes kogub prügi hoopis tünni ja põletab seda.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Eh! Mul on prügikast aias nii ära varjatud, et isegi aias külas käija seda ei leiaks, ammugi nuhkiv naaber aknast vaadates. ???? Ma mõtlesin, et prügikasti osav varjamine pilkude eest on voorus, kui sellist teemat nähes tuleb välja, et võid hoopis kurja naabri poolt kaebuse kaela saada. ???? ???? ????

Kui on prügipäev, siis ikka on näha, kas prügiauto käib naabri juures konteinerit viimas või mitte. Prügiautod käivad meil näiteks kaks korda kuus kindlal ajal, kõik peavad oma konteinerid tõstma värava taha. Pole just raske märgata, kellel on ja kellel mitte ja kes kogub prügi hoopis tünni ja põletab seda.

Erinevad prügveofirmad ja lepingud on ju, ajad ka erinevad, kellel käib korra kuus, kellel korra kvartalis.