Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )

Teema: .

Postitas:
Kägu

Minul ei ole näiteks meest ja olen endale ostnud välja korteri uude majja, mul on auto liisingus ja oma äri. Kõik mis olen saavutanud on tulnud läbi oskuste ja läbi minu töö. Olen alati tahtnud olla iseseisev ja mulle just meeldib kui ma saan endale ise asju lubada enda teenitud raha eest. Muidugi oleks lihtne olla eduka mehe kõrval ja mees teeb kõik ette taha ära, näen sellist paari oma lähisugulaste hulgaski. Mees rabab tööd teha, naine kulutab, kasvatab lapsi ja mängib uusrikkurit.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks näide on küll naisest, kes riigiasutuses 15+ aastat keskastme juhina töötanud, kuid sügisest läheb kooli õpetajaks, ütles, et vajab rahulikumat tööd,

Tule siis sügisel muljeid jagama, kas puhkab ennast ka hästi välja seal koolis? Kui just sekretäriks ei lähe.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina tunnen palju edukaid naisi. Ja nemad oleksid edukad ka ilma meheta. Ühel hiljutu suri mees ära aga ikka veel suudab ta lapsi kasvatada ja karjääriredelil tõusta ilma suurema probleemita. Ise ma pean küll meest tänama, sest tema on nõus kõik meie kolm last enda hooleks võtma, kui mina jälle kusagil konverentsil või lähetusel olen. Minu mees ise teenib Eesti keskmist täiesti normaalset paöka aga mingeid suuri karjäärisoove tal ei ole ja see on täiesti ok.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kindlasti sõltub naise edukus mehest. Elus sõltub üldse kõik kõigest. Ja seega? Kui mees pakub paremaid ressursse, siis ei pea naine veri ninast väljas pingutama, et pere ära toita. Kui naine on tubli, on mehel jälle lihtsam tööd teha, kui kodu on korras ja lapsed on hoitud (mis on ka osa elust ja osa ka edust, perekondlikust edukusest).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja samamoodi on hunnikute kaupa mehi, kes räägivad kõigile uhkusega, kui tublid ja toredad lapsed neil on, aga reaalsuses pole võibolla kordagi ühtegi koolitööd isegi teha aidanud.

Siis võib sama hästi öelda, et mehe järeltulijate “kvaliteet” sõltub täielikult naise valikust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui ma oma mehega tutvusin, elas ta töötuna vanemate pool. Tal polnud mitte midagi. Minul oli väike korter, seal me siis oma kooselu alustasime.
Praeguseks on ta juba küllaltki edukas, meil on uus maja ja mitu autot ja ma pean selles edus märkimisväärseks just enda osa. Olen teda päris palju suunanud, julgustanud ja aidanud. Tuttavad (mehe tuttavad!) on isegi ütlema tulnud mulle, et sa oled küll super tööd teinud selle mehega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mees julgeb rääkida meie lastest, keda ma olen kandnud, imetanud, ravinud, kussutanud, oksetja sitta koristanud, koolitööga aidanud, trenni viinud, riideid ostnud jne, jne. Meie aiast räägib ta ka, jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Muuseas, mina pean ütlema, et ma olen selles mõttes ebaõiglane, et mina ei pea naist, kellel on rikas mees, edukaks. Ma pean selle naise meest edukaks. Edukas on minu meelest ikkagi naine, kes on oma töisel erialal väärtustatud. Lapsed on ju enamusel ja mehed on ka enamusel. Mul on endal ka kolm last aga oma edu hindan paraku ikkagi oma töiste tulemuste järgi. Edukas olen siis, kui näiteks võidan mingi suure konkursiga projekti vms. Kui lihtsalt teen oma tööd keskmisel tasemel, siis olen tavaline inimene, mitte edukas. Edukus võib tähendada ka keskmisest paremaid tulemusi oma hobi alal. Edukas on eriliste oskuste, võimete ja saavutustega inimene minu jaoks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tutvusin mehega 14a tagasi. Mina õppisin kõrgkoolis teisel kursusel, mees oli kõrgkooli peale esimest kursust pooleli jätnud iseõppinud tarkvara arendaja. Töötas kehvapoolses ettevõttes, teenis veerandi võrra vähem kui teised seal, kuna puudusid ambitsioonid ja julgus palka juurde küsida. Tööd rabas mitme eest, kasutati ära.

Hakkasime üsna kähku koos elama, käisin talle pidevalt pinda et ta kooli ära lõpetaks ja ettevõtet vahetaks. Lõpetas kooli, selle lõpuks teenis üle kahe korra rohkem kui minuga kohtudes (ettevõtte vahetus + kaks korda palgatõusu küsimist). Mehel on mõistust ja andekust enda ala peale, aga pealehakkamist ja julgust pole. Tänaseks päevaks on ta väikese (14 töötajat) IT-ettevõtte juht, kes endiselt kirjutab ka ise koode. Lisaks sellele, mis töötajad sisse toovad, teenib ta ise tunnis 75eur + KM. Koos valime töötajad, koos teeme otsuseid, koos oleme firma loojad ja juhatuse liikmed, koos teeme raamatupidamist, koos otsustame. Mees on ajaga julgust kogunud ja enesekindlamaks muutunud, aga paljud asjad jätab siiski minu kanda. Kui ta ellu poleks tulnud tugev naine (mina või mõni teine), oleks ta siiani alamakstud reaprogeja, kes teeniks 20eur/h ja teeks ületunde.

Kõrvaltvaatajale olen ma ilmselt eduka mehe koduperenaisest naine, kuna just lastele olen viimased 4a pühendunud ja kontoris iga päev ei käi. Aga tegelikkuses on edukus siiski meeskonnatöö ja kibestunud mees, kes selle teema kirjutas, on ilmselt enda tiimi teiselt poolelt lüpsta saanud, muud midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma arvasin, et ikka haridusest ja töökohast…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kus oleksite teie oma elus, kui teil kõrval meest ei oleks?

Paraku on see nii, et naise edukus sõltub vaid sellest, kui hästi nad omale kõrvale mehe valivad.

No minu mehel pole minu nö karjääris küll mingit abimehe kohta olnud.

Aga see, et naise üldine heaolu võib väga sõltuda heast mehevalikust, olen ma küll nõus. Valid ohmaka ja rumala mehe, läheb kehvasti ja parem oleks üksi elada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tahtsin veel seda lisada, et tegelikult ei olegi vähemalt heas suhtes ja teineteist toetavas peres mõtet ega põhjust, seda joont sinna vahele tõmmata, et kelle oma see edu just on. Perekond on ikkagi meeskond. Või vähemalt peaks olema.

Me mehega ei ole küll kumbki superedukad, aga mõlemad oma valdkondades veidi üle keskmise oskuste ja palkadega. Ka varaliselt ei midagi megasuurt, aga kahepeale kokkj maja ja kaks korterit (mõlema endised elupinnad jätsime välja üürimiseks alles).
Ehk, et mõlemad oleme sellised edukamapoolsed ütleme siis nii. Aga samas me kumbki ei oleks nii kaugele jõudnud kui meil poleks teineteist. Meil on täiesti selget tunda, et üks pluss üks võrdub tegelikult rohekm kui lihtsalt kaks.
Asi lihtsalt selles, et enne tutvumist olime mõlemad kerged töönarkomaanid, kannatasime ärevuse ja läbipõlemise all ning selle all omakorda kannatasid töötulemused. Nüüd on aga hea ja toetav suhe ära võtnud palju stressi ning suudame mõlemad tegelikult saavutada paremaid tulemusi. Me küll otseselt teineteist tööalaselt aidata ei saa, sest valdkonnad on täiesti erinevad, aga pakume just seda kodust tugisüsteemi, mida on edukaks töötamiseks tegelikult väga vaja.
Sama ka lastega. Eelnevalt küll viskasin kivi nende meeste kapsaaeda, kes lastega ei tegele, aga nende üle siiski uhked on. Õnneks minu mees tegeleb ja panustab, aga see tähendabki, et koos me saame pakkuda oma lastele erinevaid teadmisi ja kogemusi ehk et meie lapsed saavad rohkem kui suudaks neile pakkuda mina eraldi või tema eraldi. Rääkimata sellest, et nad saavad kaasa kogemuse terves peres kasvamisest, mida ei saaks ka me kumbki üksikvanematena pakkuda.

Seega mina meie puhul ütlengi, et tema edu sõltub tegelikult minust ja minu edu sõltub temast,sest eraldi me ei suudaks nii palju kumbki.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pigem sõltub mehe edukus sellest, kui õige on olnud tema naisevalik (või tänapäeval pigem, kas teda on välja valinud õige naine).
Mehed on valmis selle “õige” naise ja temaga saadud laste nimel mägesid liigutama 🙂
Või mida pidada üldse edukuseks? Siin kõrvalteemas on selleks terrass ja vein…

+

Please wait...
Postitas:
helevalge

Minul Lõuna-Eestis pea kõigil tuttavatel ja mul endal nii, et põhisissetulek tuleb mehelt ja naine teenib vähem kuni selleni, et ei teeni üldse ja pole kunagi tööl käinud. Seejuures pered väga erinevad ja elukutsed ka väga erinevad. Sellises peres on mehe valik kahtlemata väga oluline, et pere majanduslikult ikka toime tuleks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Noh paljuks meil neid rikkaid ja edukaid mehi? Suurem osa on ju tavalised mehed, kes ei teeni ulmelist palka. Kui paljud mehed on joodikud ja vägivaldsed ja nende naiste areng just seetõttu takistatud. Just vanema generatsiooni meeste seas on palju trimpajaid, aga naised on jäänud truult kõrvale, kasinud oma mehe alati puhtaks ja kõhu täis söötnud. Lisaks kasvatanud lapsed ja hoidnud majapidamise korras.

Unustasid mainida, et naised kannavad 9 kuud last, sünnitavad ja imetavad neid. Väikelapse eas on laps nagu ema kehaosa. Ikka veel on enamus lastega seotud töid naiste kanda. Naine jääb töölt koju, kui laps on haige. Naine teeb neile süüa, sätib lasteaiaja ja kooliks asjad valmis jne. See on rohkem kui täiskohaga töö, aga miskipärast seda ei hinnata tööna. Palk ei määra töö olulisust, tähtsust, raskust.

Töötavad madalatel töökohtadel, aga need on väga olulised tööd. Ilma nendeta ei saaks need kõrgpalgalised mehed essugi tehtud. Kui poleks õpetajaid, kasvatajaid, õdesid, kokkasid jne.

Ah et palkaks koristaja, koduabilise. Need on ju ka naised. Mehed sul sinna koju koristama ei tule. Nii et ikkagi ei saa üks mees ilma naisteta elatud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ütleme et on üks suur naiste kollektiiv. nt haigla või kaubanduskeskus. naised kes seal töötavad saavad oma sama ametinimega kolleegidega ühesugust palka. aga nende naiste majanduslik seis pole ühesugune tänu meestele /või meeste pärast/ või koguni meeste puudumise pärast.

Sama kehtib ka meeste kohta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kus oleksite teie oma elus, kui teil kõrval meest ei oleks?

Mul ei oleks lapsi ilma meheta (ilma ühegi meheta) ja ilmselt oleksin praegu vähemalt vanemteadur ning mitte Eestis. Varalises mõttes oleks seis täpselt sama.

Aga mul on mees, kolm last, teaduskarjääri jätsin katki (kuna ei soovinud Eestist ära kolida) ja nüüd õpin hoopis teist eriala. Laste kasvatamisse on mees palju panustanud, oleks ma kehvema mehe valinud, poleks nii mitut last riskinud saada. Ja ilmselt oleks mu praegune kodu ainult suvila ja elaksin korteris, sest üksikuna seda majapidamist poleks töö kõrvalt küll viitsinud ette võtta. Mees on siin ka väga palju abiks olnud.

Teemaalgataja on mingi vaene või ihne mees, kes arvab, et naised mehi ainult raha pärast tahavad? Tead, mu mees võttis naise (“läks naisele” oleks veider öelda) koos majaga (ja korteriga). Aga ega endaga hästi hakkamasaavad naised mingeid ihnuskoisid ega tossikesi üldiselt valigi, nii et pead kas omasugusega leppima, ise vaeva nägema või üksikuks jääma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui mulle oleks saatus saatnud selle mehe, kes oleks olnud suuteline mind ja peret ülal pidama, oleksin selle konksu kergesti alla neelanud. Aga ei, seda meest mulle ei antud. See ei olnud minu saatus. Minu saatus oli vaene ja saamatu mees, seega – pidin ise härjal sarvist haarama.
Firma, kinnisvara, autod (nii minu kui mehe) – kõik minu töö. 101%
Seega jah – on sõltunud mehevalikust. Aga vist mitte selles võtmes, mis teemaalgatus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ütleme et on üks suur naiste kollektiiv. nt haigla või kaubanduskeskus. naised kes seal töötavad saavad oma sama ametinimega kolleegidega ühesugust palka. aga nende naiste majanduslik seis pole ühesugune tänu meestele /või meeste pärast/ või koguni meeste puudumise pärast.

Suuresti sõltub majanduslik seis ka majandamisoskusest. Samade sissetulekute ja sama kõvade meestega naised võivad elatustasemelt väga erinevad olla, sest üks lihtsalt ei oska majandada ja teine oskab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tutvusin mehega 14a tagasi. Mina õppisin kõrgkoolis teisel kursusel, mees oli kõrgkooli peale esimest kursust pooleli jätnud iseõppinud tarkvara arendaja. Töötas kehvapoolses ettevõttes, teenis veerandi võrra vähem kui teised seal, kuna puudusid ambitsioonid ja julgus palka juurde küsida. Tööd rabas mitme eest, kasutati ära.

Hakkasime üsna kähku koos elama, käisin talle pidevalt pinda et ta kooli ära lõpetaks ja ettevõtet vahetaks. Lõpetas kooli, selle lõpuks teenis üle kahe korra rohkem kui minuga kohtudes (ettevõtte vahetus + kaks korda palgatõusu küsimist). Mehel on mõistust ja andekust enda ala peale, aga pealehakkamist ja julgust pole. Tänaseks päevaks on ta väikese (14 töötajat) IT-ettevõtte juht, kes endiselt kirjutab ka ise koode. Lisaks sellele, mis töötajad sisse toovad, teenib ta ise tunnis 75eur + KM. Koos valime töötajad, koos teeme otsuseid, koos oleme firma loojad ja juhatuse liikmed, koos teeme raamatupidamist, koos otsustame. Mees on ajaga julgust kogunud ja enesekindlamaks muutunud, aga paljud asjad jätab siiski minu kanda. Kui ta ellu poleks tulnud tugev naine (mina või mõni teine), oleks ta siiani alamakstud reaprogeja, kes teeniks 20eur/h ja teeks ületunde.

Kõrvaltvaatajale olen ma ilmselt eduka mehe koduperenaisest naine, kuna just lastele olen viimased 4a pühendunud ja kontoris iga päev ei käi. Aga tegelikkuses on edukus siiski meeskonnatöö ja kibestunud mees, kes selle teema kirjutas, on ilmselt enda tiimi teiselt poolelt lüpsta saanud, muud midagi.

Vot on tubli naine!

Please wait...
Postitas:
Kägu

tuleb tunnistada, et minu edu on otseselt mehega seotud. kui ta poleks mind kahe väikse lapsega maha jätnud, siis poleks ma täna see kes olen. eduka ettevõtte juhtkonna liige, mitmekordse keskmise sissetulekuga ja mitmeid kinnisvara objekte omav naine.
oleks ta siiani mu kõrval oleksin tavaline kanastunud pereema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ööö, mis pask see nüüd oli? see teema algatus?lihtsalt nii visataksegi kivi herilasepessa ja ise itsitatakse nurgas?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tutvusin mehega 14a tagasi. Mina õppisin kõrgkoolis teisel kursusel, mees oli kõrgkooli peale esimest kursust pooleli jätnud iseõppinud tarkvara arendaja. Töötas kehvapoolses ettevõttes, teenis veerandi võrra vähem kui teised seal, kuna puudusid ambitsioonid ja julgus palka juurde küsida. Tööd rabas mitme eest, kasutati ära.

Hakkasime üsna kähku koos elama, käisin talle pidevalt pinda et ta kooli ära lõpetaks ja ettevõtet vahetaks. Lõpetas kooli, selle lõpuks teenis üle kahe korra rohkem kui minuga kohtudes (ettevõtte vahetus + kaks korda palgatõusu küsimist). Mehel on mõistust ja andekust enda ala peale, aga pealehakkamist ja julgust pole. Tänaseks päevaks on ta väikese (14 töötajat) IT-ettevõtte juht, kes endiselt kirjutab ka ise koode. Lisaks sellele, mis töötajad sisse toovad, teenib ta ise tunnis 75eur + KM. Koos valime töötajad, koos teeme otsuseid, koos oleme firma loojad ja juhatuse liikmed, koos teeme raamatupidamist, koos otsustame. Mees on ajaga julgust kogunud ja enesekindlamaks muutunud, aga paljud asjad jätab siiski minu kanda. Kui ta ellu poleks tulnud tugev naine (mina või mõni teine), oleks ta siiani alamakstud reaprogeja, kes teeniks 20eur/h ja teeks ületunde.

Kõrvaltvaatajale olen ma ilmselt eduka mehe koduperenaisest naine, kuna just lastele olen viimased 4a pühendunud ja kontoris iga päev ei käi. Aga tegelikkuses on edukus siiski meeskonnatöö ja kibestunud mees, kes selle teema kirjutas, on ilmselt enda tiimi teiselt poolelt lüpsta saanud, muud midagi.

75eur+KM? Vägev töötasu arvestus. Kus see toimub? SimCity’s?
Teist küll kumbki ettevõtlusega kokkupuutunud tegelikult pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täna just mõttes tänasin meest et ta laseb mul edukas olla.
Jäin tööle kauemaks et üks asi lõpetada, koju jõudes oli soe ahjuliha ja salat ootamas, rõdul lilled kastetud ja mees hakkas just koos lapsega poodi uuele rõdumööblile järele minema.
Mina sõin kõhu täis panin mustad nõud masinasse ja sain terve õhtu rahus lugeda. Poleks meest kodus nii asjalik siis ma kindlasti ei saaks endale tänast tööd lubada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selles osas tõsi, et maja ma üksi polekd ostnud 😁 Aga mees ka mitte😁 Kui ma oleks ikka veel üksik ja lastetu, oleksin vahepeal oma 2toalise korteri 3toalise vastu vahetanud. Aga hoopis nö vahetasin maja vastu ehk minu korterist tuli meie maja sissemakse. Muide, ka laenumakse läheb minu arvelt.

Kui ma oleksin üksik ja lastetu, oleks mind juba edutatud. Ja ilmselt paar aastat hiljem oleksin uue töö otsinud, mida vahepealne edutamine oleks vlimaldanud. Kahjuks kui ülemus oma plaanidest rääkis, olin juba 2 kuud rase… ja kuna tema plaan oli alles toores ja suures asutuses liiguvad asjad aeglaselt, ei juhtunud midagi.. olin hoopis 2 järjestikust LHP ja teise ajal edutati teine sellele kohale, ilmselt ei jaksatud mind tagasi oodata 🙄

Nii et jah, sõltub küll mehest ja ka perest…

Aga eks alustan nüüd uuesti oma karjääri üles ehitamist.. kuniks otsustan 3. lapse saada 😁 See ikka raske valik, tahaks suurt peret ja karjääri, aga tahaksikka ise LHP olla, siis jälle karjäär pausil, kuni üks hetk oled tööturul vana…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ütleme et on üks suur naiste kollektiiv. nt haigla või kaubanduskeskus. naised kes seal töötavad saavad oma sama ametinimega kolleegidega ühesugust palka. aga nende naiste majanduslik seis pole ühesugune tänu meestele /või meeste pärast/ või koguni meeste puudumise pärast.

Aga loomilikult, sest:
1. Üksi on majapidamiskulud näo kohta alati suuremad kui 2 sissetulekuga
2. 2-liikmelise 2 sissetulekuga leibkonna majanduslin seis on parem kui 2 sama sissetulekuga 3 või enamaliikmelise leibkonna maj. seis
3. Määravad ka võetud kohustused (eluaseme suurus, asukoht, auto vajalikkus, liising jne) kui ka tarbimisharjumused (nt reisimine vs kallis eluase vs riided vs kogumine jne)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tutvusin mehega 14a tagasi. Mina õppisin kõrgkoolis teisel kursusel, mees oli kõrgkooli peale esimest kursust pooleli jätnud iseõppinud tarkvara arendaja. Töötas kehvapoolses ettevõttes, teenis veerandi võrra vähem kui teised seal, kuna puudusid ambitsioonid ja julgus palka juurde küsida. Tööd rabas mitme eest, kasutati ära.

Hakkasime üsna kähku koos elama, käisin talle pidevalt pinda et ta kooli ära lõpetaks ja ettevõtet vahetaks. Lõpetas kooli, selle lõpuks teenis üle kahe korra rohkem kui minuga kohtudes (ettevõtte vahetus + kaks korda palgatõusu küsimist). Mehel on mõistust ja andekust enda ala peale, aga pealehakkamist ja julgust pole. Tänaseks päevaks on ta väikese (14 töötajat) IT-ettevõtte juht, kes endiselt kirjutab ka ise koode. Lisaks sellele, mis töötajad sisse toovad, teenib ta ise tunnis 75eur + KM. Koos valime töötajad, koos teeme otsuseid, koos oleme firma loojad ja juhatuse liikmed, koos teeme raamatupidamist, koos otsustame. Mees on ajaga julgust kogunud ja enesekindlamaks muutunud, aga paljud asjad jätab siiski minu kanda. Kui ta ellu poleks tulnud tugev naine (mina või mõni teine), oleks ta siiani alamakstud reaprogeja, kes teeniks 20eur/h ja teeks ületunde.

Kõrvaltvaatajale olen ma ilmselt eduka mehe koduperenaisest naine, kuna just lastele olen viimased 4a pühendunud ja kontoris iga päev ei käi. Aga tegelikkuses on edukus siiski meeskonnatöö ja kibestunud mees, kes selle teema kirjutas, on ilmselt enda tiimi teiselt poolelt lüpsta saanud, muud midagi.

Ja koos lüpsate nüüd teisi “oma tiimi” liikmeid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul pole mingit ambitsiooni osta uhkeid riideid, uhket autot, muudkui reisida. Pärast ülikooli tiirutasin mitu aastat mööda maailma, elasin, töötasin ja reisisin väga paljudes riikides. Ei viitsi enam. Mingid uhked hilbud pole kunagi köitnud, nii et riietele nii või naa ei eriti kulu. Kui ma selline mimm oleks, kellele kunstküüsi, kulda ja karda oleks, võib-olla mees ostaks ka, tal palk suurem kui minul. Samas, kui ma nii väga sellist tibielu tahaks, siis saaks ka enda palgast need küüned ja juuksurid jmt tilulilu. Aga mu mees on ka õnneks rohkem sellise lihtsa elustiili inimene, kes ei tunne vajadust oma raha demonstreerida ega ka seda, et tal peaks tuunitud tibi kõrval olema. Kokku sattusime seksuaalse klapi ja sarnase maailmavaate pärast.

Aga kus ma ilma meheta oleks ja mis elu elaks? Millegipärast arvan, et ilma meheta oleksin eriala ja töökoha poolest umbes samas punktis, mis praegugi, aga tõenäoliselt oleksin mehega tusasem, üksikum, depressioonis. Olen rohkem melanhoolne tüüp ja tema on selline inimene mu kõrval, kes toob minus välja selle parema ja positiivsema poole. Nii et vaimses mõttes saan tõesti tänu oma mehele paremini hakkama.

Eriala, mida õppisin ja mis alal nüüd töötan, on niikuinii selline, et ega selles valdkonnas mingit erilist karjääri ei tee, vaikne teaduritöö. Minu tegemisi teavad sama eriala inimesed, nii et ei ole ka see edukus, mida teemaalgataja ilmselt mõtles. Aga mulle meeldib mu töö ja kui saaks uuesti valida, siis teeksin sama erialavaliku.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Muuseas, mina pean ütlema, et ma olen selles mõttes ebaõiglane, et mina ei pea naist, kellel on rikas mees, edukaks. Ma pean selle naise meest edukaks. Edukas on minu meelest ikkagi naine, kes on oma töisel erialal väärtustatud. Lapsed on ju enamusel ja mehed on ka enamusel. Mul on endal ka kolm last aga oma edu hindan paraku ikkagi oma töiste tulemuste järgi. Edukas olen siis, kui näiteks võidan mingi suure konkursiga projekti vms. Kui lihtsalt teen oma tööd keskmisel tasemel, siis olen tavaline inimene, mitte edukas. Edukus võib tähendada ka keskmisest paremaid tulemusi oma hobi alal. Edukas on eriliste oskuste, võimete ja saavutustega inimene minu jaoks.

Ja ka hea naine on edukas naisena, emana, kui ta toetab meest, et see saaks karjääri teha. Edukas võid olla igal alal. Ka rikast meest jahtides võid olla edukas. Tähtis on see, et inimene tunneks ennast oma valikutes õnnelikuna. Tean omast kogemusest, ka kunagi aitasin riigiasutuses seadust luua, et olin heal positsioonil, aga see mind õnnelikuks ei teinud. Lõpuks ei saanud enam magada ja põlesin läbi. Nüüd ajan vaikselt oma asja. Raha veidi vähem, aga on aega. See on minu jaoks edu. Teen rohkem trenni, jälgin, mida söön ja magan EDUKALT😉 Tunne on parem kui varem. Ahjaa, jätsin abikaasa ka maha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kus oleksite teie oma elus, kui teil kõrval meest ei oleks?

Paraku on see nii, et naise edukus sõltub vaid sellest, kui hästi nad omale kõrvale mehe valivad.

Uhked majad, reisid, kallid riided ja autod on kõik vaid edukas mehe valiku tulemus. Ja siis räägitakse uhkelt “meie majast” ja nõutakse seda lahutades omale. Maja, mille on nende jõukas mees ehitanud.

Uhkustatakse küll, et naised on meil väga kõrgelt haritud siin Eestis, aga tegelikult ei saavuta nad oma elus suurt midagi ju, töötavad ikka madalatel ametikohtadel ja “saavutavad” kõik eluhüved tänu oma edukatele meestele.

Kurb, aga tõsi. Vaid mõni üksik vastupidine näide elust tuua paraku.

24/7 kellegi teenistuses olemine ja tema ümmardamine ehk siis ainult raha pärast koosolemine on palju kulukam kui et see aeg endasse investeerida ja ise raha teenida. Mis rikkuritest üldse Eesti meeste puhul rääkida? Peaagu iga paar võib majas elada ja reisivad isegi üliõpilased. Mõned siin elavad veel NSVL-s, kus piirid on kinni ja reisimine ja oma maja on ainult seebikast nähtud asi, et oi-oi, mina vaene inimene ei saa seda kunagi ja ainus lootus ongi rikkale mehele minna. Tegelikult on edukatel meestel pea alati edukas naine, kes mehe soovide tõttu või lihtsalt perele pühendumiseks karjäärist loobub. See on haruldane, et ollakse ühe kullakaevajaga koos, sest nad on asendatavad.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )