Teema: Noomees 15 aasane ja ma suvi

Suht segane tekst. Aga mida ta siiani suviti teinud on, kuidas eeelmine suvi oli? Ilmselt kui seni kõik suved sellised olnud, siis nüüd on hilja ärgata ja nutta.

Võta telefon ära, piira interneti aega, kehtesta ennast. Võtad mingid hüved ära, mida ta praegu sinu kulul naudib.

Ma viisin 13-aastase suvilasse. Vingus, mis kole, kisas, et olen maailma halvim ema, aga tuli kaasa. Mitte päevagi ei olnud siin jauramist, pani omale lõuatõmbekangi, teeb harjutusi, on õppinud kätel kõndima suvega, triblab jalgpalliga mööda õue ja õhtuti käime korvpalliplatsil ka. Ujume ka muidugi. Spordilaager missugune. Muidugi on natuke telefonis ka ja vaatab telekat, aga kuna siin pole järelvaatamise võimalust, siis väga palju ta teleka ees ei ole.
Ühesõnaga – täitsa tasub lihtsalt takistada mängimist, leiab omale muud tegemist küll.

#2893537:

Iga paev magab kuni 16.00, raamatut suveks antud ei loe, midagi teha ei viitsi, pesta ennast ka eriti mitte, terved paevad arvutis ja telefonis, vahest sõpradega väljas. Ütlen ette, tööd endale küll otsis, kuid ei leidnud. Kutsun teda igale poole, ta ei viitsi na ei taha, teda ei huvita. Ma väga väga tahan proovin püüan teda stimuleerida, kutsuda huvi millegi vastu. Tunnen ennast galva emana. Heel istun kodus ja tahan nutta. Kahju et ta suvi nii môödub, kahju endast, sest ma ei suuda ka suvi nautida, kuna alati mõtlen et ta kodus, arvuti ees… Ka isa temaga räägib, ei mõju miski. Kuidas teie 15 aastased suvel elavad ja millga päeval tegelevad?

Mis sul siin nutta on? Ise oled oma lapsel selliseks tuimaks lasknud minna, kes mitte millestki ei huvitu.

Pühi nina puhtaks ja pane ennast kuskile täiskasvanute täiendõppesse kirja – see tekst, lohakus ja kirjavead näitavad, et vähemalt teie kaks olete samasugused rumalad, laisad ja lohakad.

#2895424:

Tõesti ei viitsi isegi pealkirja läbi lugeda, et kirjavead ära parandada.

Selle teema pealkiri on üks mu lemmikutest perekoolis. See on ikka tase – sedavõrd palju vigu ühte repliiki teha, et moodustub peaaegu et haiku…

see on nüüd selle vormikultuse tulemus – inimesed näevadki ainult välist külge: kes on paks, kes peenike, kes kannab brändiriideid, kelle tekst on vigadega, kelle tekst näeb ilus välja jne. Kui on natukenegi normist hälbiv vaatepilt, siis mõte enam edasi ei liigu.
Teisest rahvusest on teemaalgataja ilmselgelt, lisaks mõned lohakusvead.
/eesti filoloog ja keeletoimetaja/

Ah minge metsa, venelased küll ei kirjuta “aasane” või “noomees”. Tegu on kõige tavalisema põhiharidusega eestlasega, kellel on emakeelest täiesti ükskõik.

Lase lapsel olla. Kohe hakkab kooliorjus peale, küll siis jagub jälle tegevust.
Kui inimesel endal vedelemisest kõrini saab, siis hakkab ise tegutsema.See on iga inimese ellujäämisinstinkt. Ära suru lapsele oma nägemust õigest ajaveetmisest peale.
Las vedeleb, kui tahab. Ma ärgitasin ka oma 16aastase suveks kohvikusse tööle. Last koheldi nagu orja ja pooled päevad pidi kodus passima, “sest kohvikul polnud hetkel kliente ja tööd pakkuda”. Olid selle võimaluse kenasti ka lepingusse pannud ja noor inimene kirjutab ju kõigele alla, sest mõelda vaid, talle pakuti tööd!
Nüüd luban oma lapsel vaid erialaga seotud tööd teha, igasugused ratsarikastujad kohvikud saagu oma jõududega hakkama.

#2897068:

#2897045:

Lase lapsel olla. Kohe hakkab kooliorjus peale, küll siis jagub jälle tegevust.

Kui inimesel endal vedelemisest kõrini saab, siis hakkab ise tegutsema.See on iga inimese ellujäämisinstinkt. Ära suru lapsele oma nägemust õigest ajaveetmisest peale.

Las vedeleb, kui tahab. Ma ärgitasin ka oma 16aastase suveks kohvikusse tööle. Last koheldi nagu orja ja pooled päevad pidi kodus passima, “sest kohvikul polnud hetkel kliente ja tööd pakkuda”. Olid selle võimaluse kenasti ka lepingusse pannud ja noor inimene kirjutab ju kõigele alla, sest mõelda vaid, talle pakuti tööd!

Nüüd luban oma lapsel vaid erialaga seotud tööd teha, igasugused ratsarikastujad kohvikud saagu oma jõududega hakkama.

Kooliorjus?

Jah. Lastel on koolis väga raske, eriti gümnaasiumis. Ja ega see 9. klass ka mingi kuurort enam ei ole.

#2897082:

#2897068:

#2897045:

Lase lapsel olla. Kohe hakkab kooliorjus peale, küll siis jagub jälle tegevust.

Kui inimesel endal vedelemisest kõrini saab, siis hakkab ise tegutsema.See on iga inimese ellujäämisinstinkt. Ära suru lapsele oma nägemust õigest ajaveetmisest peale.

Las vedeleb, kui tahab. Ma ärgitasin ka oma 16aastase suveks kohvikusse tööle. Last koheldi nagu orja ja pooled päevad pidi kodus passima, “sest kohvikul polnud hetkel kliente ja tööd pakkuda”. Olid selle võimaluse kenasti ka lepingusse pannud ja noor inimene kirjutab ju kõigele alla, sest mõelda vaid, talle pakuti tööd!

Nüüd luban oma lapsel vaid erialaga seotud tööd teha, igasugused ratsarikastujad kohvikud saagu oma jõududega hakkama.

Kooliorjus?

Jah. Lastel on koolis väga raske, eriti gümnaasiumis. Ja ega see 9. klass ka mingi kuurort enam ei ole.

Kui gümnaasiumis on väga raske, ei peaks gümnaasiumis õppima. Enamik, kellel on raske, aga lihtsalt ei viitsi õppida. Ja nagu näha, kiidavad vanemad kaasa…

Meie 15-aastane ka vedeleb suurema osa ajast. Samas, kui midagi paluda või milleski abi vaja (nt maja remondis v puude tegemisel vms), siis teeb kobisemata ära.
Ma mõtlen ka pigem niipidi, et neid mõnusaid pikki puhkuseid on neil jäänud vaid paar-kolm. Las nad olla. Küll elu nad ise liigutama sunnib.
Seda teab poiss niikuinii, et kui kool läbi, siis peab töö leidma, sest täisealist mina ülalpidama ei kavatse hakata.

#2897135:

#2897113:

Neid, kel gümnaasium nagu lepase reega läheb, on kaduvväike hulk.

Millel sinu selline arvamus põhineb?

Mina arvan, et on vastupidi – neid, kellele gümnaasiumis õppimine tohutuid raskusi tekitab, on kaduvväike hulk. Ülejäänutel on energiat ja aega küllalt üle, et hobide, sõprade, spordi, pidutsemise, pruutide-peikade ja niisama laisklemisega tegeleda. Ja tõesti – kui gümnaasium on väga raske, siis ei ole vaja seal ponnistada, et hiljem igasuguse hariduseta autojuhiks minna. Saada võsuke parem kutsekooli, õpib mõne väärt ameti ja on peale kooli lõppu nõutud töökäsi. Igal juhul parem perspektiiv kui kolm aastat gümnaasiumis vaevelda ning seejärel ilma hariduse ja töökogemuseta hakata tööd otsima. Sest ülikool on ju veel-veel palju-palju raskem.

Minu tuttavad räägivad küll, et gümnaasium pole mingi kuurort ja pidevalt on vaja palju õppida. See siis viie tuttava põhjal. Vaevalt, et kõigi nende lapsed nüüd rumalad on.
Võibolla oleneb see ka koolist, kui raske või kerge on.
Enda laps lõpetas alles 9.kl.

#2897185:

#2897147:

Minu tuttavad räägivad küll, et gümnaasium pole mingi kuurort ja pidevalt on vaja palju õppida.

Kuurort ei olegi, miks peaks – aga midagi väga rasket seal ka pole. Elu polegi kuurort, väheke ajude ja iseenda liigutamine on normaalne seisund, mitte “väga raske”.

Kui palju on gümnaasimi lõpus medaliste? Paar tükki, kui niigi palju. Ja ka neil ei ole need medalid tulnud lihtsalt. Ka neil on olnud gümnaasiumis väga raske. Rääkimata siis keskmistest õpilastest.
Kogu see “mine autojuhiks” jm jura lasen lihtsalt kõrvust mööda. Sellisele pinnapealsusele pole mõtet reageeridagi.

#2897487:

#2897113:

#2897085:

#2897082:

Lastel on koolis väga raske, eriti gümnaasiumis

Pole neil häda seal midagi. Ainult neil on jube-jube raske, kelle vanemad kodus pidevalt kordavad (lapse kuuldes), kui jube-jube raske see kool on.

Oleks see elu vaid nii lihtne, et emme paneb kodus suukese kinni ja lapsel läheb peale seda õppimine kohe ludinal.

Tegelikult ongi mu suu kinni ja lihtsalt toetangi pidevalt last.

Neid, kel gümnaasium nagu lepase reega läheb, on kaduvväike hulk.

Latt on maailmas väga kõrgele tõstetud teadmiste ja oskuste osas.See, mida 90. aastatel valuutaks peeti (nt inglise keele B-2 90-protsendilise sooritusega), on nüüd lihtsalt elementaarne asi, mida enamik kõrgharidusest unistavad noored valdavad.

See on täpselt vastupidi – latt on väga madalale lastud, ainekavu muudkui kärbitakse. Nüüd alustatakse ülikoolis sellega, mida vanasti gümnaasiumis õpiti.

Lihtsalt on gümnaasiume, mis väljastavad lihtsalt paberi (kuid need kaovad kõik 2 aasta pärast) ja seal on latt tõesti madalamale lastud ja on need gümnaasiumid, kus riigieksamite keskmine algab igas aines 70% ja keskeltläbi on 80% – nendes gümnaasiumites ongi lastel õppimine väga raskeks läinud.
Ja kui kõrgele on aetud nt nende latt, kes südamest tahavad arstiks saada, aga 90+% riigieksamite tulemusest jääb ikka paar punkti puudu. Varem sellist konkurentsi ju ei olnud. Ja nii ingliskeelepõhine ülikool ka varem ei olnud.
Liikumine on lihtsalt selline toimunud, et ülaltpoolt on latt üliinimlikult kõrgele kruvitud ja altpoolt on see lausa vabalangemisse lastud.
Keskmisi lapsi nagu enam ei olekski kellelegi vaja ja pole neile ka õieti enam kuskil kohta. Autojuhiks nad ei sobi ega soovi selleks isegi saada, unistuste erialast jääbki neid paar punkti riigieksamite tulemustest lahutama.

#2896256:

Täismõrrad ikka, ilmselgelt ei ole eesti keel teemaalgataja emakeel.

Siis pöördugugi oma emakeelse keskkonna foorumisse, täisloll.

#2897795:

#2897517:

#2897487:

#2897113:

#2897085:

#2897082:

Lastel on koolis väga raske, eriti gümnaasiumis

Pole neil häda seal midagi. Ainult neil on jube-jube raske, kelle vanemad kodus pidevalt kordavad (lapse kuuldes), kui jube-jube raske see kool on.

Oleks see elu vaid nii lihtne, et emme paneb kodus suukese kinni ja lapsel läheb peale seda õppimine kohe ludinal.

Tegelikult ongi mu suu kinni ja lihtsalt toetangi pidevalt last.

Neid, kel gümnaasium nagu lepase reega läheb, on kaduvväike hulk.

Latt on maailmas väga kõrgele tõstetud teadmiste ja oskuste osas.See, mida 90. aastatel valuutaks peeti (nt inglise keele B-2 90-protsendilise sooritusega), on nüüd lihtsalt elementaarne asi, mida enamik kõrgharidusest unistavad noored valdavad.

See on täpselt vastupidi – latt on väga madalale lastud, ainekavu muudkui kärbitakse. Nüüd alustatakse ülikoolis sellega, mida vanasti gümnaasiumis õpiti.

Lihtsalt on gümnaasiume, mis väljastavad lihtsalt paberi (kuid need kaovad kõik 2 aasta pärast) ja seal on latt tõesti madalamale lastud ja on need gümnaasiumid, kus riigieksamite keskmine algab igas aines 70% ja keskeltläbi on 80% – nendes gümnaasiumites ongi lastel õppimine väga raskeks läinud.

Ja kui kõrgele on aetud nt nende latt, kes südamest tahavad arstiks saada, aga 90+% riigieksamite tulemusest jääb ikka paar punkti puudu. Varem sellist konkurentsi ju ei olnud. Ja nii ingliskeelepõhine ülikool ka varem ei olnud.

Liikumine on lihtsalt selline toimunud, et ülaltpoolt on latt üliinimlikult kõrgele kruvitud ja altpoolt on see lausa vabalangemisse lastud.

Keskmisi lapsi nagu enam ei olekski kellelegi vaja ja pole neile ka õieti enam kuskil kohta. Autojuhiks nad ei sobi ega soovi selleks isegi saada, unistuste erialast jääbki neid paar punkti riigieksamite tulemustest lahutama.

Ikka oli. Kui mina ülikooli astusin, oli konkurss 6 inimest kohale (ei olnud arstiteaduskond, seal oli konkurss veelgi suurem), kusjuures see oli reaalne konkurss, mitmesse kohta kandideerida ei saanud.

Ka minu erialale oli konkurss 5,5. See ei tähenda, et mingid geeniused oleks sinna kokku tulnud. Mäletan, et üks poiss kirjutas erialakatsel etteütlust trükitähtedega…
90. oli inglise filoloogia üks suurema konkursiga erialasid ja veel oli majandus.
Kui suur see arstide konkurss oli siis? Minu arust sai sinna enam-vähem igaüks sisse, kes tahtis. Õppida on seal eluaeg raske olnud.
Mul on natuke kahju tõesti, et sinna saavad kõik need oivikud-medalistid, kes tegelikult ehk arstiks ei sobigi ja need, kellele see (tegelikult raske töö) on väga hingelähedane, jääb see eriala paari punkti pärast kättesaamatuks.

Selle võrra on latt ikka tõesti tõusnud, et 90. aastatel oleks B2 90% inglise keeles silmagi pilgutamata igale unistuste erialala sisse saanud, nüüd ei võeta seda eksamit sisseastumisel paljudes kohtades enam arvessegi ja pigem eeldatakse, et see ongi normaalne.