Esileht Tööelu, raha ja seadused. Nullmaksumaksjad ja osaühingud

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 41 )

Teema: Nullmaksumaksjad ja osaühingud

Postitas:
Kägu

Kuidas saab Osaühing olla aastaid aktiivne, käive null? Samas on teada, et osaühing tegutseb aktiivselt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

kust sa seda käivet vaatad? Aastaaruandest näeb ka mitte-käibemaksukohuslase käivet, aasta keskel avalikest registritest seda infot ei saa kuskilt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No aga mida aastaaruanne ütleb? Milline näeb välja kasumiaruanne?
Seal on ju vastused küsimusele, millest OÜ elab. Äkki teenib finantstulusid suuremas mahus?

Mingi amatöör-nuhk oled?

Mul on ka paar ettevõtet ja olen ka aru saanud, et mõned inimesed tutvusringkonnast monitoorivad kogu aeg, kas oled kinnistuid ostnud või müünud. Lisaks vahitakse kogu aeg eraisiku kinnisturegistrit.

Please wait...
Postitas:
Kägu

arveldavad sularahas. Vaata kasvõi neid populaarseid fotograafe, kes terve suve pildistavad pulme (hinnaga 600-1500 euri), tehtud Oüd aga kõik muu seal nullis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tee selgeks käibe mõiste ja lisaks kasumiaruandele õpi lugema rahavoogude aruannet. Paljud äritehingud ei olegi käive. Kui OÜ tegeleb näiteks investeerimisega või laenamisega siis käivet ei teki. Kasum võib olla aga korralik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Millist rahavoogude aruannet? Mikroettevõtted ei esita enam eriliselt mingeid numbreid, millest võiks midagi analüüsida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Millist rahavoogude aruannet? Mikroettevõtted ei esita enam eriliselt mingeid numbreid, millest võiks midagi analüüsida.

Miks me ainult mirkoettevõtetest räägime, kas need on ainukesed ettevõtjad maailmas?

Kui ikka on hirmus huvi ja ettevõtja rahavoogude aruannet ei esita, siis võrdle bilansse perioodi alguses ja lõpus ja näed ka sealt, kuidas raha liikus, sest kui sul on bilansid ja kasumiaruanne, on võimalik umbkaudne rahavoogude aruanne nende baasil tuletada. Aga tegelikult mikroettevõtjate rahavoogusid polegi mõtet uurida, sellel lihtsal põhjusel, et need ettevõtted on ju mikroskoopilised.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ära nüüd lahmi. Nii lihtne selle rahavoo väljatoomine ka ei ole.
1. Ei pea mikro- ja väikeettevõtjad seda koostama. Keskmise ettevõtte tasemeni küündivad Eestis ainult mõnisada firmat.
2. Alg ja lõpp saldode arvestamisel näed ainult rahajäägi muutust, mitte seda kui palju-millest saadi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

2. Alg ja lõpp saldode arvestamisel näed ainult rahajäägi muutust, mitte seda kui palju-millest saadi.

Kasumiaruanne võta ka arvesse, ja mis liikumine jääb sul seal märkamata sel juhul?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

üldjuhul maksab väikeettevõte riigile makse vaid tööjõumaksude näol.
aga kui töötajad pole tööl mitte töölepinguga, vaid pakuvad hoopis teenust oma ettevõtte alt (esitavad arve ja palka maksab neile oma firma) või on nad hoopis FIEd, siis raamatupidamislikus mõttes tööjõukulusid ja makse üldse ei teki, ettevõttel on lihtsalt arvete alusel tehtud kulu.

samuti ei tule eriti tööjõumakse siis, kui töötaja on osalise töövõimetuse või puudega ja töötab väikese koormusega, sest kuni miinimumpalga suuruse summa korral tasub sellise töötaja eest sots.maksu hoopis riik ja tööandja tasuda on vaid väga väike osa (mingi paar eurot 100€ brutopalgamakse pealt)

ja siis on veel olukorrad, kus ettevõte on alles alustatud, omanikud = töötajad, kuna raha eriti sisse veel ei tule, siis pole ka mille eest palka maksta. sest kui maksaks kogu teenitu omanikust firmajuhile palgaks, siis ei jätkuks ju raha töölepinguga töötatele palga ja nendelt maksude, rendikulude, materjalide jne maksmiseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

no viimasel küll õigus pole – ettevõtjad maksavad riigile käibemaksu ikka väga palju rohkem kui tööjõumakse!
Ja see teema pole ju sugugi tööjõumaksudest, vaid käibest…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

no viimasel küll õigus pole – ettevõtjad maksavad riigile käibemaksu ikka väga palju rohkem kui tööjõumakse!
Ja see teema pole ju sugugi tööjõumaksudest, vaid käibest

käibemaksu ei maksa mitte kõik ettevõtted, vaid ainult need, kes on käibemaksukohuslased!
käibemaksukohustus algab alles siis, kui ettevõtte käive on ühes kalendriaastas tõusnud 40 tuhande euroni. enamik ühemehefirmasid ei ole käibemaksukohuslased.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

äibemaksu ei maksa mitte kõik ettevõtted, vaid ainult need, kes on käibemaksukohuslased!
käibemaksukohustus algab alles siis, kui ettevõtte käive on ühes kalendriaastas tõusnud 40 tuhande euroni. enamik ühemehefirmasid ei ole käibemaksukohuslased.

Vaevalt see nuuskur aastaaruannet vaatab ja kui firma ei ole km-koh, siis tasuta käivet ei näegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

no viimasel küll õigus pole – ettevõtjad maksavad riigile käibemaksu ikka väga palju rohkem kui tööjõumakse!

Ja see teema pole ju sugugi tööjõumaksudest, vaid käibest

käibemaksu ei maksa mitte kõik ettevõtted, vaid ainult need, kes on käibemaksukohuslased!

käibemaksukohustus algab alles siis, kui ettevõtte käive on ühes kalendriaastas tõusnud 40 tuhande euroni. enamik ühemehefirmasid ei ole käibemaksukohuslased.

loomulikult need ei maksa, aga enamik ettevõtteid Eestis siiski on käibemaksukohuslased, makstes ühtlasi käibemaksuna riigikassasse kordades rohkem kui palgamaksudena. Neid pisiettevõtteid on siiski murdosa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Neid pisiettevõtteid on siiski murdosa.

maksuameti veebilehel on uusimad kättesaadavad andmed 2019a 2.kvartali maksulaekumiste kohta.
selles tabelis on kokku 138261 ettevõtet ja asutust, neist käibemaksukohuslasi on 92443 (67%) ja mittekäibemaksukohuslasi 45818 (33%).
nii et keskmiselt iga 3.ettevõte ei ole käibemaksukohuslane, aga sina räägid mingist murdosast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kes toodavad/müüvad praktiliselt ainult Eestist välja, ei maksa eriti käibemaksu. Ma pean mitmele raamatuid, kes v-o ainult paar korda aastas mõnisada eurot maksavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kes toodavad/müüvad praktiliselt ainult Eestist välja, ei maksa eriti käibemaksu. Ma pean mitmele raamatuid, kes v-o ainult paar korda aastas mõnisada eurot maksavad.

Lisaks saavad nad Eestis ostetult km mõnusasti tagasi, riigilt!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kes toodavad/müüvad praktiliselt ainult Eestist välja, ei maksa eriti käibemaksu. Ma pean mitmele raamatuid, kes v-o ainult paar korda aastas mõnisada eurot maksavad.

Lisaks saavad nad Eestis ostetult km mõnusasti tagasi, riigilt!

Peast soe oled või? Kõik käibemaksukohustuslased saavad ostude pealt käibemaksu tagasi. Näiteks kaks km-kohustuslasest firmat ostavad samasuguse asja sama hinnaga ja ka müüvad edasi ühesuguse hinnaga, ainult et üks ekspordib, teine müüb kodumaal. Ostavad nt 50 € maksva asja, millel on lisaks ka käibemaks 10€, ja müüvad selle edasi. Eksportija müüb selle kauba 100 € ja müügi käibemaks on 0, seega saab ta tagasi ostmisel makstud 10 €. Kodumaale müüja saab ostjalt 120 €, sellest 100 on müügitulu ja 20 € käibemaks. Selle 20 € käibemaksu ta peab riigile ära maksma. Kogu 20 € ta siiski ei maksa, sest riik maksab ka talle ostukäibemaksu 10 € tagasi. Seega ostjalt saadud 120 € saab ta jätta endale 110. Seega ei saa see eksportija midagi rohkem tagasi kui mitteeksportija.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Neid pisiettevõtteid on siiski murdosa.

maksuameti veebilehel on uusimad kättesaadavad andmed 2019a 2.kvartali maksulaekumiste kohta.

selles tabelis on kokku 138261 ettevõtet ja asutust, neist käibemaksukohuslasi on 92443 (67%) ja mittekäibemaksukohuslasi 45818 (33%).

nii et keskmiselt iga 3.ettevõte ei ole käibemaksukohuslane, aga sina räägid mingist murdosast.

Ma pakun, et sellest 33%-st on reaalselt tegutsevaid ca pool, ilmselt veelgi vähem.

Väikseettevõtte alla liigitub firma, mille aasta käive jääb alla 8 000 000 euro ja töötajate arv on kuni 50. Sellisel firmal moodustab suure tõenäosusega käibemaks suurema osa tööjõumaksudega võrreldes, kui just põhiliselt ekspordiga ei tegele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kes toodavad/müüvad praktiliselt ainult Eestist välja, ei maksa eriti käibemaksu. Ma pean mitmele raamatuid, kes v-o ainult paar korda aastas mõnisada eurot maksavad.

Lisaks saavad nad Eestis ostetult km mõnusasti tagasi, riigilt!

Ja lisaks toovad riigile mõnusasti sisse. Eksport on ainus viis, kuidas tegelikult riiki raha juurde tuleb. Kohalik ettevõtlus ainult liigutab raha ühest taskust teise.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõnikord on käibemaksukohuslane olemises ka plusse.
Kui su ostja on põhiliselt eraklient, siis kasseerid käibemaksu neilt, osa tasaarveldad ostuarvetega ja ülejäänu maksad riigile. Ei kaota palju võrreldes nende mikrokäivetega ettevõtetega, kes oma mikrokäibelt seda maksma ei pea.
Kui su ostja on aga põhiliselt käibemaksukohuslasest äriklient kes soovib arvel näha käibemaksu rida, aga sinu firma pole käibemaksukohuslane, siis selleks, et püsida konkurentsis, tuleb sul teha sellistele klientidele 20% allahindlust, mida sa kuidagi tagasiarveldada ei saa. Noh, siin loogikas on “kui”-sid ja “aga”-sid aga siiski.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Neid pisiettevõtteid on siiski murdosa.

maksuameti veebilehel on uusimad kättesaadavad andmed 2019a 2.kvartali maksulaekumiste kohta.

selles tabelis on kokku 138261 ettevõtet ja asutust, neist käibemaksukohuslasi on 92443 (67%) ja mittekäibemaksukohuslasi 45818 (33%).

nii et keskmiselt iga 3.ettevõte ei ole käibemaksukohuslane, aga sina räägid mingist murdosast.

Ma pakun, et sellest 33%-st on reaalselt tegutsevaid ca pool, ilmselt veelgi vähem.

Väikseettevõtte alla liigitub firma, mille aasta käive jääb alla 8 000 000 euro ja töötajate arv on kuni 50. Sellisel firmal moodustab suure tõenäosusega käibemaks suurema osa tööjõumaksudega võrreldes, kui just põhiliselt ekspordiga ei tegele.

Just täpselt, et ole kõik firmad võrdsed. Seal käibemaksukohuslaste grupis on põhiliselt normaalsed suured ettevõtted, kellel on käibed ja oletatavasti siis ka varad, kasum ja töötajad. Kus omanikud teevad strateegilisi otsuseid, teenivad ka päriselt omanikutulu ja kus firmadel on Väärtus.

Selles teises grupis on igasugu kummalisi firmasid: pankrotis, likvideerimisel, asutamisel, riiulifirmad, holdingfirmad, juuksurite ja korstnapühkijate jms üksikisikuna pisikest teenust osutavate inimeste (kes võiksid tegelikult olla Fie’d) juriidiline kehad, palgatööd tegeva inimese väike kõrval-business, jne. Rääkides firmade väärtusest on selliste firmade väärtus põhiliselt 1 euro. Nendesse kahte gruppi kuuluvaid firmasid võrrelda kui võrdväärseid on ärimaailma ökosüsteemi ülemäärane lihtsustamine.

Tegelikult ma ei saa aru, mida teemaalgataja üldse tahab teada. Vaadates avalikke majandusaasta aruandeid, on ta ootamatult avastanud meeletu maksudest kõrvalehoidjate hulga?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegelikult ma ei saa aru, mida teemaalgataja üldse tahab teada. Vaadates avalikke majandusaasta aruandeid, on ta ootamatult avastanud meeletu maksudest kõrvalehoidjate hulga?

Ilmselt ta vaatab krediidiinfo lehelt, palju mõne tuttava firmal käivet on ja palju see riigimakse on maksnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nullmaksjad on üks teema, aga lihtsalt vähe maksjad on teine teema. Näide, OÜ osutab teenust hinnaga 25€+km. Seda vahemalt 2x8h päevas kahe töötaja poolt, ehk nii 336 tundi kuus ja 1008 tundi kvartalis. Samas teatmik.ee põhjal ei ole ametlik käive üheski kvartalis ületanud 5000€ piiri.

Analoogseid mikroettevõtteid on tuhandeid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nullmaksjad on üks teema, aga lihtsalt vähe maksjad on teine teema. Näide, OÜ osutab teenust hinnaga 25€+km. Seda vahemalt 2x8h päevas kahe töötaja poolt, ehk nii 336 tundi kuus ja 1008 tundi kvartalis. Samas teatmik.ee põhjal ei ole ametlik käive üheski kvartalis ületanud 5000€ piiri.

Analoogseid mikroettevõtteid on tuhandeid.

ma arvan, et selliseid ettevõtteid lihtsalt EI ole, kus iga olemasolev töötaja terve oma tööaja 100% ettevõttele raha sisse toob, kuna vahepeal töötaja ka puhkab, on lõunal, käib wc-s või kohvipausidel, valmistab kohtumisi ette, istub koosolekutel, viibib koolitustel, korrastab dokumentatsiooni, maksab arveid, esitab maksuametile deklaratsioone jne jne.

nt meil on 2 töötajaga pereettevõte, aga… reaalselt on otseselt teenuse pakkumise (ja firmasse raha sissetoomisega) meil seotud vaid väga väikene osa tööajast: tavaliselt max 6-10h nädalas ja see number on mõlema töötaja peale kokku.
kui klient asub teises linnas, siis reaalselt pool päeva tööajast on teenuse osutamine ja pool kulub sõitmisele. lisaks igasugused muud tegevused, kui tuleb tegeleda arvuti või paberitööga.

ahjaa, see, et nn teatmikes on kirjutatud mingi kindel töötajate arv, ei pruugi tähendada üldse seda, et nad täiskohaga töötavad. nt meie alustasime nii, et üks töötaja oli 0,2 ja teine 0,1 kohta. kahe töötaja peale kokku üldse 12h tööaega nädalas. nüüd on numbrid natuke suuremad, aga ikka alla 0,5 koha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui su ostja on aga põhiliselt käibemaksukohuslasest äriklient kes soovib arvel näha käibemaksu rida, aga sinu firma pole käibemaksukohuslane, siis selleks, et püsida konkurentsis, tuleb sul teha sellistele klientidele 20% allahindlust, mida sa kuidagi tagasiarveldada ei saa. Noh, siin loogikas on “kui”-sid ja “aga”-sid aga siiski.

Siin on ikka väga suur loogikaviga. Müügiarvete puhul saabki selline firma ju 20% võrra soodsama arve teha, sest tal pole kohustust riigile käibemaksu tasuda. Milleks veel see lisaallahindluse jutt?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõnikord on käibemaksukohuslane olemises ka plusse.

Kui su ostja on põhiliselt eraklient, siis kasseerid käibemaksu neilt, osa tasaarveldad ostuarvetega ja ülejäänu maksad riigile. Ei kaota palju võrreldes nende mikrokäivetega ettevõtetega, kes oma mikrokäibelt seda maksma ei pea.

Kui su ostja on aga põhiliselt käibemaksukohuslasest äriklient kes soovib arvel näha käibemaksu rida, aga sinu firma pole käibemaksukohuslane, siis selleks, et püsida konkurentsis, tuleb sul teha sellistele klientidele 20% allahindlust, mida sa kuidagi tagasiarveldada ei saa. Noh, siin loogikas on “kui”-sid ja “aga”-sid aga siiski.

sul ikka asjad sassis. erakliendi puhul pead ju siis hinda käibe võrra tõstma ja ei püsi konkurentsis võrreldes mitte käubemaksu kohuslasega, äriklielndi puhul ka vahet pole, sest su hinnad on juba käibe võrra odavamad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui su ostja on aga põhiliselt käibemaksukohuslasest äriklient kes soovib arvel näha käibemaksu rida, aga sinu firma pole käibemaksukohuslane, siis selleks, et püsida konkurentsis, tuleb sul teha sellistele klientidele 20% allahindlust, mida sa kuidagi tagasiarveldada ei saa. Noh, siin loogikas on “kui”-sid ja “aga”-sid aga siiski.

Siin on ikka väga suur loogikaviga. Müügiarvete puhul saabki selline firma ju 20% võrra soodsama arve teha, sest tal pole kohustust riigile käibemaksu tasuda. Milleks veel see lisaallahindluse jutt?

See kehtib juhul, kui tegemist on tegevusalaga, kus kuluks vaid või peamiselt tööjõukulu. Kui töö tegemiseks on vaja asju soetada (toormaterjal, tööriistad jms), siis on mittekäibemaksukohuslase jaoks kõik see KM võrra kallim.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui su ostja on aga põhiliselt käibemaksukohuslasest äriklient kes soovib arvel näha käibemaksu rida, aga sinu firma pole käibemaksukohuslane, siis selleks, et püsida konkurentsis, tuleb sul teha sellistele klientidele 20% allahindlust, mida sa kuidagi tagasiarveldada ei saa. Noh, siin loogikas on “kui”-sid ja “aga”-sid aga siiski.

Siin on ikka väga suur loogikaviga. Müügiarvete puhul saabki selline firma ju 20% võrra soodsama arve teha, sest tal pole kohustust riigile käibemaksu tasuda. Milleks veel see lisaallahindluse jutt?

Ma ütlesin, seal on kuisid ja agasid. Tüüpiline mikroettevõte “Mees ja Sõber OÜ” kes müüb põhiliselt firmaomaniku enda töötundi teenusena ja töövahendid on vanad ja head kuid raamatupidamise jaoks juba amortiseerunud, ei saa muidugi sellest aru. Aga kui su toote omahinna moodustavad põhiliselt sisseostud, rent ja seadmed ning sa oled need ostnud omakorda käibemaksukohuslaste käest, ning seadmete- ja hulgimüüjad seda ju reeglina on? Siis tulevad need sulle 20% kallimalt kätte kui käibemaksukohuslasest konkurendile, sest sina ei saa ostuarvete käibemaksu tasaarveldada. Kui omakorda sinu ostja on põhiliselt eraklient, siis pole väga vahet, aga kui on põhiliselt äriklient, siis paned varsti oma poe kinni.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõnikord on käibemaksukohuslane olemises ka plusse.

Kui su ostja on põhiliselt eraklient, siis kasseerid käibemaksu neilt, osa tasaarveldad ostuarvetega ja ülejäänu maksad riigile. Ei kaota palju võrreldes nende mikrokäivetega ettevõtetega, kes oma mikrokäibelt seda maksma ei pea.

Kui su ostja on aga põhiliselt käibemaksukohuslasest äriklient kes soovib arvel näha käibemaksu rida, aga sinu firma pole käibemaksukohuslane, siis selleks, et püsida konkurentsis, tuleb sul teha sellistele klientidele 20% allahindlust, mida sa kuidagi tagasiarveldada ei saa. Noh, siin loogikas on “kui”-sid ja “aga”-sid aga siiski.

Loogika lonkab. Kui käibemaksukohustuslane müüb oma teenust 100 € + km ja mittekäibemaksukohustuslane müüb 100 €, siis mittekäibemaksukohustuslasest kliendi juures on eelis sellel, kes ei ole ise käibemaksukuhustuslane, aga käibemaksukohustuslasest kliendi puhul ei ole ju vahet.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 41 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Nullmaksumaksjad ja osaühingud