Teema: Oktoobri kuu triibupüüdjad 2017 ????

Liblikake, küll sa oled vapper!

Nii vahemärkuse korras panen kirja, et minu kauaoodatud päevad hakkasid nüüd täna lõpuks ometi. Hingan kergendatulult! Kuigi ei tea, mida järgmisest tsüklist oodata. Ov-testid ostan niikuinii, aga ei kujuta ette, mis päevast neid tegema peaksin hakkama. Ideaalis ei tahaks nagu väga üle 10 testi kuus kulutada (need Clearblue digitaalsed on päris kallid).

P.

Ma käin Pelgulinna viljatuskeskuses dr. Laja juures. Tundub äärmiselt sümpaatne ja tark arst.

Tervitus! Olen ka siin rohkem lugeja-kaasaelaja kui aktiivne kirjutajana.
Olen 27 aastat noor ja soovime perre teist last. Alustasime triibupüüdmisega augustis, seega mitte ammu aega tagasi.
Viimaste tsüklite järgi arvestades oleksid mul pidanud päevad hakkama 2. või 3. oktoober, kuid kuna mul vahel ka 31p tsükkel, siis olen ka täna ootel olnud terve päeva. Kõht valutab juba eilsest ning valu on selline traditsiooniline päevade-eelne alakõhu tuikamine. Aga pp-d siiani ei kuskil. Ma ei mäleta, et enne oleks nii olnud, et valu mitu päeva varem kohal.

Eile õhtul sai rohkem nalja viluks üks onestep ka tehtud, negatiivne oli see. Nüüd ei teagi, mida arvata. Kas oleks pidanud juba näitama? Mul kodus sahtlis on Viola oma ka, kui õhtuks pp pole platsis, siis teen selle ka ära.

Kui nüüd meenutada esimese raseduse algust, siis sellegagi andis tunda justkui hakkaksid kohe pp, kuid nii see siiski ei läinud tookord. Mine siis nüüdki hullu tea 😀

Minul oli täna samuti arstivisiit ära.
Minu näidud olid enamasti korras, kuid prolaktiin oli veidi kõrge, mille analüüsi lähen uuesti andma. Rohkem mind naistearst näha ei tahtnud kuniks meespool enda kolmanda spermaproovi annab ja temaga tegeletakse. Ehkki räägiti sama juttu, et on võimalus operatsioonile minna, kuid enne seda võetakse munandist tükk, et näha, kas seal on üldse midagi.. Kuigi mehe arst ütles, et hetkel operatsiooni ei tehta. Eks näis, mis tuleb. Tuleb, mis tuleb..
Põhimõtteliselt on meil samamoodi, kui Teil Mesinäpp..

mesinäpp kirjutas:

Täna oli siis see arstivisiit ära ja teada saime palju asju. Esiteks, minu testid olid kõik korras. AMH ja progesteroon lausa ideaalsed. FSH ja LH olid piiripealselt nõrgemapoolsed aga arst arvas, et kui ma stressi vähendan, siis peaks korras olema. Mingis mõttes nüüd stress vähenebki, sest saime teada, et loomulikul teel meil ilmselt polegi üldse võimalik rasestuda.

Põhjuseks on mu mehe spermaproovi tulemused ja täpsemalt spermatosoidide arv. Spermatosoide tal küll on aga neid on kordades liiga vähe, et rasestumine tõenäoline oleks. Liikuvus ja viskoossus ja muu kvaliteet oli korras aga hulk liiga väike. Lisaks sellele selgus, et tal on insuliiniprobleem, mille jaoks tal tuleb ravimeid hakata võtma. Nüüd on järgmine samm teha DNA-fragmentatsioonitest, et veel kontrollida olemasoleva sperma kvaliteeti. Kui see on hea, siis meil “veab” ja saame IVF-ga alustada (kui minu poolt mingeid probleeme veel ei ilmne). Põhjus madalaks spermatosoidide arvuks on ilmselt veenilaiendid munandites. Selle parandamiseks saab teha mingit operatsiooni radioloogi juures aga sinna pidid pikad järjekorrad olema ning sperma võib paranema hakata alles 9 kuud peale protseduuri aga see pole garanteeritud.

Kui on halvasti, siis meil peale doonorsperma kasutamise ja adopteermise eriti mingeid variante ei pruugigi olla. Ühesõnaga see kõik on üpris palju informatsiooni, mis tuleb läbi töödelda ning ega muud ei jäägi üle, kui hakata selle teadmisega harjuma. Imelik on mõelda, et kõik need 1,5 aastat testimist ja ootamist ja lootmist ja kortslehe teed ja macat ja ananassi ja igasuguseid muid imetrikke on tegelikult olnud tühja, sest mingit võimalust nagunii polnudki. Ja KUI palju ma igal kuul närveerisin ja siis jälle pettusin.

Eks me proovime ikka edasi aga ma kavatsen nüüd ovulatsioonitestide tegemisest loobuda ja muidu ka mitte igasuguseid päevi väga lugeda. Kuskil kahe nädala pärast me peaks teada saama, kas mehe poolt oleks IVF üldse võimalik ja mis järgmised sammud oleks.

Hoian siinsetele ikka pöialt ja annan teada, mis meiega edasi saab aga ega ma siin vist enam nii tihti käima ei hakka.

Käin siin ikka piilumas ja vaatamas, et kuidas sul läheb. Päris raske uudis, eriti mehe jaoks vist. Nyyd peab lootma, et kvaliteet on hea ja saate IVF-iga alustada. Hoian pöialt, et edaspidi sujuks k6ik kiirelt ja valutult ning saate ruttu oma triibud kätte 🙂

Mesinäpp, ma arvan, et nüüdne teadmine on parem kui teadmatus.
Ütleme nii, et mulle räägiti mitmes variandis.
1. Kui mehel on spermatosoide siis võetakse tema rakk ja minu rakk ning istutatakse minule ehk siis IVF jah?
2. Kui mehel ei leidu midagi siis on võimalus doonorspermat kasutada.

See opi värk – ta ütles et see võib olla riskidega kuid midagi täpsemalt ei rääkinud.
Ütleme nii, et ootame nüüd aega kui meespool endaga laseb tegeleda. Tema tööpinged on samuti praegu märkimisväärsed rääkimata meie ühisest probleemist.
Tema ise oli algselt nn “jalad alt tõmmatud” olekus, ta kohe ei rääkinud mulle analüüsi tulemustest, kuid peagi ei pidanud pingele vastu ja rääkis.
Ma ise lohutasin teda, et meil on mitmeid võimalusi ja kui ta tahab hetkeks sellest kõigest puhata ja lasta teised mured lahendada, siis ma olen nõus. Kuid ütlesin, et ta ei ole selles üksinda, mis on kõige tähtsam..

Hei,

minul 24.09 hcg oli 94, 29.09-311 ja eile 1152. Kas selline tõus on ok? Arst 29 emakas ega munajuhas midagi ei näinud. Täna siis uuesti arstile. Eelnevalt olnud üks peetumine ja 1 munajuharasedus.

Mis põhjustas mehepoolset viljatust? Ei oska öelda. Ei oska ka öelda, kui kerge seda tegelikku põhjust on võimalik välja selgitada. Mees on minust noorem (26.aastane). Noor terve inimene, mitte küll eriti sportlik ja istuva tööviisiga.

Lasime viljatuskliinikus teha sperma täisanalüüsi (sperma liikuvus 0 ja kontsentratsioon väike). Arsti sõnul on nende näitajatega meil spontaanne rasedus välistatud! Niisiis pakutigi meile välja kas kasutada doonorspermat või ICSI protseduur. Valisime viimase.

Mehele määrati raviks päris krõbeda hinnaga Sermadrop Alfa vitamiinid ja 3x nädalas vahekord.
Mees on krõbistanud oma vitamiine nüüd augusti algusest.

Eile käisime kliinikus, võeti minult rakud ja mehelt sperma. Ootan huviga siirdamise päeva, ehk õnnestub teada saada, kas selle lühikese ajaga on need vitamiinid kvaliteedis ka midagi muutnud.

Minul ka pp platsis ja seekord kuigagi eriti vererohked.
Viimased kolm kuud, mis me plaanipäraselt tegutsenud oleme, on kuidagi kõik hoopis teisti või ma lihtsalt pööran rohkem tähelepanu ja googeldan igat torget ja sümptomit.
Õnneks on 16.10 arst, kuigi Pelgus keegi võõras arst.
Aga ikkagi imelikuks on see lugu läinud, ennem päevi mõni päev määrib, siit valutab ja selt valutab jne,
Ja kui testi teed siis negatiivne. Ma ei ole neid One Step teste veel ühtegi korda positiivseks saanud, no tegelikult see kuu ei saanud Clearbluedki positiivseks…

Kaunist triiburohket oktoobrit ka teile!

Minu lugu nii ikka nagu eelmises grupis pole, alakõht pakitseb 20 päeva juba hilinevad, rinnad mega valusad. Homme arsti aeg. Oli ka eelmine kuu valepositiivne test, järgnevad negatiivsed.

Tervitan Kõiki! =)

https://ibb.co/noPfgG kas te näete siin väga heledat triipu , või olen pime?

Mul oleks väike soovitus teile, kelle meestel spermaprobleemid. Enne kui loobute nö oma lapse saamisest ja haarate doonori järgi võtke oma analüüsipaberid ja käige ära dr Sõritsa konsultatsioonil. Seal kliinikus on ikka tipptehnika ja tehakse imesid.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

https://ibb.co/noPfgG kas te näete siin väga heledat triipu , või olen pime?

Biocard?

Mina küll ei näe.

Mina ka üle pikaaja siin lugemas! Püüan saada esimest last, püüdmas hetkel neljas kuu. Teist kuud teen järjest OV teste. Muretsemiseks hetkel põhjust ei näe, päevad on korrapärast ja OV testide põhjal peaks ka ok olema. Mingeid lisaasju ei võta peale foolhappe. Püüan kindlasti õigel päeval tegutseda, eelmine kord ei olnud võimalik, sel korral püüan tabada õiget aega ja meest.
Mees väga ootab last ja mina ka. Mehel probleeme olla ei tohiks kuna kauges minevikus kunagi ühe naise rasedaks teinud ups olukorras. Seega eeldame et kõik ok, mina olen ka rutiinses kontrollis käinud ja pole midagi olnud. Mingit põhjalikku kontrolli pole teind muidugi veel.
Aga ma annan asjale aega, võtan seda teemat maru rahulikult hetkel veel.
Tore et teised kes pikaajalised on mingit infot saanud ja saavad edasi otsustada mis teha.
Hetkel CD 12 ja OV testil vilkuv nägu