Kool on tegutsenud nii vähest aega, lapsi on vähe, seega on üsna suur juhus, kas mõni lapsevanem juhtub siia vastama, aga katsetan. Kuidas olete kooliga rahul? Kas kool toimib reaalsuses sama hästi, kui plaaniti?
Meil on piirkonakool vilets ja kaugel, lapsele sobiks väiksem kollektiiv, seetõttu tutvun erakoolidega ja oleks hea midagi lähemat Emili kooli kohta kuulda.
Kahjuks küll sinu küsimustele vastata ei oska, aga polnud varem sellest koolist midagi kuulnud. Kodulehe järgi tõesti tundub igati vahva kool. Ei lugenud aga kuskilt välja, et kas tegemist põhikooliga või mitmenda klassini see on?
Vabandust, et siin niimoodi teemat risustan, aga kui oled seda eralkoolindust pisut uurinud, siis milliseid toredaid koole meil veel on? Meil küll sel aastal veel kooli minekut ei ole, aga juba huviga uurin. Mulle ka need suured kombinaatkoolid ei meeldi.
Pelgurannas on veel Avatud kool http://www.avatudkool.ee
Minu enda laps ei käi Emili koolis, küll aga tuttava laps. Alguses oli ta väga rahul, koju õppimist ei jäeta, lapsesõbralik jne. Kuid nüüd ta räägib, et kõik sõltub õpetajast – nende klassile on sattunud selline pehmeke, kes mürakaru poistest üle ei käi, kehtestab neile mingeid vaikuseminuteid, ja trall läheb jälle edasi. Ja tema laps kannatab – ühesõnaga, sama jama, mis igas koolis, ka erakoolis. Koju endiselt õppida ei jäeta, kool algab juba augusti lõpus, siis on mingi sisseelamise nädal. Lugema peab raamatuid kodus, see on hea. Kuid mis tase seal koolis tegelikult on, raske öelda, algklassides ju väga aru veel ei saa.
Meie pere kaks last käivad seal koolis, üks esimest ja teine teist aastat (st algusest peale). Oleme väga rahul! Mõlema lapse klassijuhatajad on äärmiselt osavõtlikud ja tublid. Ilmselgelt oma ala professionaalid. Ei mõista mitte kunagi ühtegi last (ka probleemset) hukka, vaid mõistavad ja aitavad leida lahendusi. Siiani on kõik lahendused ka toiminud. Kui on esinenud koolikiusamisi, mida esineb absoluutselt igas koolis, lahendatakse see koheselt. Sellele pööratakse väga suurt rõhku ning piltlikult öeldes lendab peale terve kollektiiv ja tegeleb sellega kuniks asi lahendatud. Koolis töötab väga pädev psühholoog Kaidi Hallik.
Veel meeldib see, et klassid on väikesed. Samuti see, et nad veedavad palju aega vabas õhus ning et õpe on projektipõhine. Lapsevanemad saavad omavahel läbi ja suhtlevad. Esimesed paar kuud harjutakse ja edasi on tegu nagu väikese kommuuniga. Direktor ei ole mitte range ja tülpinud vanamees, vaid noor entusiastlik mees, keda lapsed armastavad (aga kel autoriteediga sellegipoolest probleeme pole). Vaikuseminutitega seal koolis ei tegeleta. Seal on käemärgid.
Mis veel on hullult hea, on see et koolitarvete pärast ei pea absoluutselt muretsema. Kõik peale päeviku on kooli poolt. Koolikotis ongi lapsel vaid päevik ja mingi puuvili tervislikuks vahepalaks.
Meie lapsed läksid kooli nii et tähestiku tundsid, aga lugeda veel ei osanud. Esimese poolaasta lõpuks lugesid mõlemad kodus juba Hulkur Rasmust ja Sööbikut ja Pisikut. Lugemisharjumuse saab sealt kõva, kuna kõik loevad ja eeskuju on nakkav. Väike võistlusmoment ka.
koolikiusamisi, mida esineb absoluutselt igas koolis
Ei esine. Mis jutt see on?
koolikiusamisi, mida esineb absoluutselt igas koolis
Ei esine. Mis jutt see on?
hakkame nüüd VHK-st rääkima?
koolikiusamisi, mida esineb absoluutselt igas koolis
Ei esine. Mis jutt see on?
Ma arvan, et see sõltub natuke sellest, mida koolikiusamise all mõeldakse. Usun, et see on normaalne, et laste vahel tekib konflikte. See käib elu juurde. Oluline ongi siin juures see kuidas nende olukordadega tegeletakse ja neid lahendatakse. Kui kool võtab pisikesi konflikte tõsiselt ja lahendab need, ning lapsed õpivad kohe kooli alguses selgeks mis on ok ja mis ei ole, siis tõenäoliselt ei teki sellises koolis süstemaatilist kiusamist. Iseasi on see, kas neid pisikesi konflikte peaks nimetama kiusamiseks.
koolikiusamisi, mida esineb absoluutselt igas koolis
Ei esine. Mis jutt see on?
Esineb küll. Igas koolis ei jõua need lihtsalt kõikide lapsevanemate kõrvu, kuna nende enda lapsed ise sellesse otseselt ei puutu. Ei pruugi esineda nende klassis, aga alati satub isegi väikesesse kooli mõni laps, kel on kodune kasvatus puudulik, kodused probleemid või siis lihtsalt kohanemisraskused ning kes seetõttu elab end teiste peal välja ning reaalselt leiab endale mõne kiusatava.
Erakoolis on selliseid probleeme lihtsam lahendada, kui ikka vanemaga rääkimine ei too soovitud lahendust, siis kool lõpetab lihtsalt lepingu ja vanemal tuleb lapsele uus kool leida ja nii see on ka tegelikuses, eelneval käol on tõesti õige, et iga lapsevanema kõrvu kõik probleemid ei jõua, kui tema laps osaline pole, nii on see ka meie koolis olnud, kuulsin probleemist siis kui oli juba lahendatud ja lapsed ei teadnud asjast samuti eriti midagi.
koolikiusamisi, mida esineb absoluutselt igas koolis
Ei esine. Mis jutt see on?
Kui kiusamiseks nimetada pikka aega (nädalaid või kuid) kestvat pilkamist, tõrjumist, väljanaermist jne, siis on küll koole/klasse, kus seda ei esine. Sellistes klassides on klassijuhatajal avatud ja usalduslik suhe nii lastega kui lapsevanematega, ja nii jõuavad juba esimesed märgid probleemidest õpetajani, kes siis kohe ka efektiivselt sekkub. Väikeses erakoolis ongi see muidugi lihtsam kui mujal.
Minu laps alustas kooliteed koolis, kus sellist asja ei olnud (õpetajat laste omavahelised suhted ei huvitanud) ja tekkisidki probleemid kiusamisega, omavahel mitte läbi saavad kambad, liidrid ja tõrjutud, jne. – ja seda juba 1.-2.klassis, kuni lõpuks hakati asja karmide karistustega reguleerima, mis omakorda tekitas veel probleeme juurde.
Panime lapse juba algklassides teise kooli (erakool, aga mitte Emil), kus tal tõepoolest on vägagi ühtehoidev ja omavahel hästi läbi saav klass. Ka uustulnuk võeti kohe omaks ja sõbraks. Olen näinud (lapse kaudu kuulnud) seda, kuidas ühel hetkel ka seal ühte (veidi probleemset ja “teistmoodi”) poissi veidi tõrjuma ja pilkama hakati ja kuidas õpetaja kohe sel teemal lastega arutelu korraldas ning see asi lõppes kiirelt.
koolikiusamisi, mida esineb absoluutselt igas koolis
Ei esine. Mis jutt see on?
Kui kiusamiseks nimetada pikka aega (nädalaid või kuid) kestvat pilkamist, tõrjumist, väljanaermist jne, siis on küll koole/klasse, kus seda ei esine. Sellistes klassides on klassijuhatajal avatud ja usalduslik suhe nii lastega kui lapsevanematega, ja nii jõuavad juba esimesed märgid probleemidest õpetajani, kes siis kohe ka efektiivselt sekkub. Väikeses erakoolis ongi see muidugi lihtsam kui mujal.
Minu laps alustas kooliteed koolis, kus sellist asja ei olnud (õpetajat laste omavahelised suhted ei huvitanud) ja tekkisidki probleemid kiusamisega, omavahel mitte läbi saavad kambad, liidrid ja tõrjutud, jne. – ja seda juba 1.-2.klassis, kuni lõpuks hakati asja karmide karistustega reguleerima, mis omakorda tekitas veel probleeme juurde.
Panime lapse juba algklassides teise kooli (erakool, aga mitte Emil), kus tal tõepoolest on vägagi ühtehoidev ja omavahel hästi läbi saav klass. Ka uustulnuk võeti kohe omaks ja sõbraks. Olen näinud (lapse kaudu kuulnud) seda, kuidas ühel hetkel ka seal ühte (veidi probleemset ja “teistmoodi”) poissi veidi tõrjuma ja pilkama hakati ja kuidas õpetaja kohe sel teemal lastega arutelu korraldas ning see asi lõppes kiirelt.
mu laps käib koolis, kus õpetaja ka kiirelt sekkub, vestleb/arenguvestleb, reageerib jne, aga ikka käib kiusamine edasi.
koolikiusamisi, mida esineb absoluutselt igas koolis
Ei esine. Mis jutt see on?
hakkame nüüd VHK-st rääkima?
Hakkame jah. Seast seal on näiteks nii, et kui keegi vahetunnis kasvõi teist last tõukab, siis informeeritakse kogu kooli lapsevanemaid listi kaudu ja tõukaja-tõugatava klassides räägib psühholoog kogu klassiga jmt. Seal ei saagi mingit kiusamist esineda, sest juba kõige väiksema kiusamiskahtluse korral suhtutakse sellesse nii tõsiselt. Lisaks veel see, et koolil on kindel käitumisreeglistik ja kes seda eirab, eemaldatakse koheselt koolist. Algul ajutiselt ja kui probleem jätkub, permanentselt. Selles koolis tõesti ei esine kiusamist.
Hakkame jah. Seast seal on näiteks nii, et kui keegi vahetunnis kasvõi teist last tõukab, siis informeeritakse kogu kooli lapsevanemaid listi kaudu ja tõukaja-tõugatava klassides räägib psühholoog kogu klassiga jmt. Seal ei saagi mingit kiusamist esineda, sest juba kõige väiksema kiusamiskahtluse korral suhtutakse sellesse nii tõsiselt. Lisaks veel see, et koolil on kindel käitumisreeglistik ja kes seda eirab, eemaldatakse koheselt koolist. Algul ajutiselt ja kui probleem jätkub, permanentselt. Selles koolis tõesti ei esine kiusamist.
Kõlab veidi äärmuslikult. Ise olen näinud, et väikese asja väga suureks puhumine (ühekordse tõukamise peale kogu kooli lapsevanemate teavitamine ja vestlused psühholoogiga!???) teeb rohkem halba kui head. Kui lapsed on veel noored (1.-2. klass), siis klassijuhataja tõsine jutuajamine asjaosalistega ja vajadusel ka vanemate teavitamine on enamasti piisav. Seda eriti siis, kui on näha, et tegu sündis pigem mõtlematusest kui pahatahtlikkusest.
koolikiusamisi, mida esineb absoluutselt igas koolis
Ei esine. Mis jutt see on?
hakkame nüüd VHK-st rääkima?
Hakkame jah. Seast seal on näiteks nii, et kui keegi vahetunnis kasvõi teist last tõukab, siis informeeritakse kogu kooli lapsevanemaid listi kaudu ja tõukaja-tõugatava klassides räägib psühholoog kogu klassiga jmt. Seal ei saagi mingit kiusamist esineda, sest juba kõige väiksema kiusamiskahtluse korral suhtutakse sellesse nii tõsiselt. Lisaks veel see, et koolil on kindel käitumisreeglistik ja kes seda eirab, eemaldatakse koheselt koolist. Algul ajutiselt ja kui probleem jätkub, permanentselt. Selles koolis tõesti ei esine kiusamist.
Mina olen täiesti nõus, aga seda süsteemi saavad endale lubada ainult vot sellised koolid nagu VHK ja erakoolid, munitsipaalkoolist sa ei saa kahjuks last kuhugi saata, olgu ta nii kiusaja kui tahes, kuhu sa saadad, sellistel ju perekond samuti õigustab asja ja sellepärast ongi munitsipaalkoolis kiusamist rohkem.
koolikiusamisi, mida esineb absoluutselt igas koolis
Ei esine. Mis jutt see on?
Kui kiusamiseks nimetada pikka aega (nädalaid või kuid) kestvat pilkamist, tõrjumist, väljanaermist jne, siis on küll koole/klasse, kus seda ei esine. Sellistes klassides on klassijuhatajal avatud ja usalduslik suhe nii lastega kui lapsevanematega, ja nii jõuavad juba esimesed märgid probleemidest õpetajani, kes siis kohe ka efektiivselt sekkub. Väikeses erakoolis ongi see muidugi lihtsam kui mujal.
Minu laps alustas kooliteed koolis, kus sellist asja ei olnud (õpetajat laste omavahelised suhted ei huvitanud) ja tekkisidki probleemid kiusamisega, omavahel mitte läbi saavad kambad, liidrid ja tõrjutud, jne. – ja seda juba 1.-2.klassis, kuni lõpuks hakati asja karmide karistustega reguleerima, mis omakorda tekitas veel probleeme juurde.
Panime lapse juba algklassides teise kooli (erakool, aga mitte Emil), kus tal tõepoolest on vägagi ühtehoidev ja omavahel hästi läbi saav klass. Ka uustulnuk võeti kohe omaks ja sõbraks. Olen näinud (lapse kaudu kuulnud) seda, kuidas ühel hetkel ka seal ühte (veidi probleemset ja “teistmoodi”) poissi veidi tõrjuma ja pilkama hakati ja kuidas õpetaja kohe sel teemal lastega arutelu korraldas ning see asi lõppes kiirelt.mu laps käib koolis, kus õpetaja ka kiirelt sekkub, vestleb/arenguvestleb, reageerib jne, aga ikka käib kiusamine edasi.
Mida see õpetaja vestlemine aitab, seda ju teab igaüks, et keegi ei saa lapsele midagi teha kui ta just teist last vigaseks ei löö ja siis on ka vanemal õigustus, et miks olid siis nii nõrguke ja tegelikult just nn ohver ärritas loojat, kiusamine pole ju ka ainult löömine, esineb ju ka asjade ära võtmist, rikkumist, narrimist, mõnitamist jne.
Vaatasin ka huvi pärast Emili kooli kodulehte. Ilmselt olen vanamoeline, aga mulle tundus natuke imelik. Miks koolilapsed peavad niimoodi mööda põrandat aelema ja laua all istuma jne? Eks igaühele oma ja ma ei ütle, et minu arvamus ainuõige on, kuid minule tundub, et distsiplineeritum õhkkond on õppetööks sobivam ja produktiivsem.
Kõlab veidi äärmuslikult. Ise olen näinud, et väikese asja väga suureks puhumine (ühekordse tõukamise peale kogu kooli lapsevanemate teavitamine ja vestlused psühholoogiga!???) teeb rohkem halba kui head.
Vastupidi, võin omast kogemusest öelda. Psühholoog rääkis klassiga, mis tähendas seda, et koos lastega tuletati meelde, mis on õige, mis vale. Et miks peab kaaslasi hoidma ja austama jmt. See mõjus kogu klassile ja omavahelistele suhetele positiivselt.
Mina olen täiesti nõus, aga seda süsteemi saavad endale lubada ainult vot sellised koolid nagu VHK ja erakoolid
Nõus, aga ei saa öelda, et kiusamist esineb absoluutselt igas koolis. Ei esine.
väidetavalt ei saa erakoolid ühtki probleemset last ära saata, haridusamet ei lubavat, ainult kui lapsevanem ise on nõus, nii et sisuliselt on erakoolid käitumisprobleemidega lastega samamoodi hädas, ainsa vahega, et neil on tugispetsialiste enamasti vähem…nimetatud kooli osas olen kuulnud ka, et toredad õpetajad ja hea metoodika, aga ka seda, et on ka probleemseid lapsi, kellega on raskusi nii õpetajatel kui kaasõpilastel…kuidas siiski nt VHK või rocca al mare käitumisprobleemidega lastega toime tulevad? hea küll, lapsevanemad kutsutakse kooli jne, aga kui see midagi ei muuda, kui tegelane ikka jätkuvalt tundi segab ja lärmab, teisi suvaliselt lööb põhjendusega, et läks närvi, mis siis saab, sest ära saata ju ei saa? erakool ei pruugi selliste probleemide eest päästa, paljud probleemsete laste vanemad püüavad ka sinna oma lapsi panna lootuses, et seal suudetakse laps (teiste närvide arvelt) sotsialiseerida.
Nii see päris ei ole, kui ikka õpilane korrale ei allu ja kooli sisekorraeeskirjadele ei allu siis lõpetatakse leping ja tulebki koolist lahkuda, nii on see ka meie klassis juhtunud.
väidetavalt ei saa erakoolid ühtki probleemset last ära saata, haridusamet ei lubavat, ainult kui lapsevanem ise on nõus, nii et sisuliselt on erakoolid käitumisprobleemidega lastega samamoodi hädas, ainsa vahega, et neil on tugispetsialiste enamasti vähem…nimetatud kooli osas olen kuulnud ka, et toredad õpetajad ja hea metoodika, aga ka seda, et on ka probleemseid lapsi, kellega on raskusi nii õpetajatel kui kaasõpilastel…kuidas siiski nt VHK või rocca al mare käitumisprobleemidega lastega toime tulevad? hea küll, lapsevanemad kutsutakse kooli jne, aga kui see midagi ei muuda, kui tegelane ikka jätkuvalt tundi segab ja lärmab, teisi suvaliselt lööb põhjendusega, et läks närvi, mis siis saab, sest ära saata ju ei saa? erakool ei pruugi selliste probleemide eest päästa, paljud probleemsete laste vanemad püüavad ka sinna oma lapsi panna lootuses, et seal suudetakse laps (teiste närvide arvelt) sotsialiseerida.
Alati saab lapse suunata nt. Rajaleidjasse nõustamisele. Kui laps saab diagnoosi, saab lapsele tugiisiku organiseerida. Variante on. Usun, et vanemad, kes panevad oma lapse erakooli hoolivad piisavalt, et saada aru kui laps abi vajab. Erakoolides on reeglid ja lepingud ja vanemad ei saa ignoreerida nt nõuet pöörduda lapsega a la Rajaleidjasse. See on ju tegelikult ka lapse huvides. Probleemi eiramine ei ole lapse huvides.
Erakool saab lõpetada lepingu kui laps ja vanemad ei täida lepingut.
Mina olen täiesti nõus, aga seda süsteemi saavad endale lubada ainult vot sellised koolid nagu VHK ja erakoolid, munitsipaalkoolist sa ei saa kahjuks last kuhugi saata, olgu ta nii kiusaja kui tahes, kuhu sa saadad, sellistel ju perekond samuti õigustab asja ja sellepärast ongi munitsipaalkoolis kiusamist rohkem
VHK peaks ka munitsipaalkool olema vormiliselt.
koolikiusamisi, mida esineb absoluutselt igas koolis
Ei esine. Mis jutt see on?
hakkame nüüd VHK-st rääkima?
Hakkame jah. Seast seal on näiteks nii, et kui keegi vahetunnis kasvõi teist last tõukab, siis informeeritakse kogu kooli lapsevanemaid listi kaudu ja tõukaja-tõugatava klassides räägib psühholoog kogu klassiga jmt. Seal ei saagi mingit kiusamist esineda, sest juba kõige väiksema kiusamiskahtluse korral suhtutakse sellesse nii tõsiselt. Lisaks veel see, et koolil on kindel käitumisreeglistik ja kes seda eirab, eemaldatakse koheselt koolist. Algul ajutiselt ja kui probleem jätkub, permanentselt. Selles koolis tõesti ei esine kiusamist.
Sinu jutt ju tõestab ehedalt, et ka selles koolis esineb koolivägivalda. Sellega tegeletakse (nagu ka Emili koolis), aga see ei tee seda olematuks. Kui ei esineks, poleks vaja psühholooge klassiga rääkima ja lapsi koolist eemaldada.
Oma vennalapse kogemusest tean ka, et niisama lihtsalt seal kedagi ei eemaldata, nende klassi terroriseeris üks noormees terve õppeaasta ja vaevalt et see erand on.
Vaatasin ka huvi pärast Emili kooli kodulehte. Ilmselt olen vanamoeline, aga mulle tundus natuke imelik. Miks koolilapsed peavad niimoodi mööda põrandat aelema ja laua all istuma jne? Eks igaühele oma ja ma ei ütle, et minu arvamus ainuõige on, kuid minule tundub, et distsiplineeritum õhkkond on õppetööks sobivam ja produktiivsem.
Millest sa seda järeldad, et sobivam ja produktiivsem? Kuna sa oled nii harjunud?
Emili kool polegi neile lapsevanematele, kes ei suuda mõelda kastist välja. See ei kasvata ka selliseid lapsi. Selliseid lapsi tuleb igalt poolt mujalt küll ja veel, on tulnud aastakümneid ja tuleb edaspidigi. Produktiivsust on seal küll ja veel ja mis kõige olulisem – lapsed lähevad kooli rõõmuga! Mitte üks hommik pole vingumist, et kooli ei taheta minna. Meie pere lastele on vaheaeg piin, mitte midagi mida nad ootaksid. Igal hommikul kriipsutavad kalendrist päevi maha. Õppekava on riiklik, meetodid lihtsalt kaasaegsemad ja lastele meeldivamad. Oleks mul ka omal ajal selline kool olnud, oleksin ikka väga sillas olnud. Ma olin küll hea õpilane ja sain klassikaaslastega hästi läbi, aga kool polnud kindlasti mingi huvitav või tore koht, vaid tüütu kohustus.
Meie lapsed olid täna hommikul kurvad, et pikapäevarühma jääda ei saa (kella 17ni). Minu ajal polnudki sellist asja ja kui mu ema oleks öelnud mulle et ma peaks jääma kella 17ni kooli, oleksin ma piltlikult öeldes otsad andnud vist!
Erakool saab lõpetada lepingu kui laps ja vanemad ei täida lepingut.
Siis on ju lepingut rikutud, kui laps osutus kiusajaks ja vanematega rääkides soovitud tulemusi ei saavutata, ega keegi ju lambist kedagi ukse taha ei viska.
Vaatasin ka huvi pärast Emili kooli kodulehte. Ilmselt olen vanamoeline, aga mulle tundus natuke imelik. Miks koolilapsed peavad niimoodi mööda põrandat aelema ja laua all istuma jne? Eks igaühele oma ja ma ei ütle, et minu arvamus ainuõige on, kuid minule tundub, et distsiplineeritum õhkkond on õppetööks sobivam ja produktiivsem.
Millest sa seda järeldad, et sobivam ja produktiivsem? Kuna sa oled nii harjunud?
Emili kool polegi neile lapsevanematele, kes ei suuda mõelda kastist välja. See ei kasvata ka selliseid lapsi. Selliseid lapsi tuleb igalt poolt mujalt küll ja veel, on tulnud aastakümneid ja tuleb edaspidigi. Produktiivsust on seal küll ja veel ja mis kõige olulisem – lapsed lähevad kooli rõõmuga! Mitte üks hommik pole vingumist, et kooli ei taheta minna. Meie pere lastele on vaheaeg piin, mitte midagi mida nad ootaksid. Igal hommikul kriipsutavad kalendrist päevi maha. Õppekava on riiklik, meetodid lihtsalt kaasaegsemad ja lastele meeldivamad. Oleks mul ka omal ajal selline kool olnud, oleksin ikka väga sillas olnud. Ma olin küll hea õpilane ja sain klassikaaslastega hästi läbi, aga kool polnud kindlasti mingi huvitav või tore koht, vaid tüütu kohustus.
Meie lapsed olid täna hommikul kurvad, et pikapäevarühma jääda ei saa (kella 17ni). Minu ajal polnudki sellist asja ja kui mu ema oleks öelnud mulle et ma peaks jääma kella 17ni kooli, oleksin ma piltlikult öeldes otsad andnud vist!
Tänan vastamast ja arutlemast! Nagu ütlesin, igaühele oma. Võib-olla ma ei oska piisavalt kastist välja mõelda, seda enam, et minu lapsed on alati läinud rõõmuga kooli, kus tunni ajal istutakse laua taga. Koolivaheaeg lausa piin vist ei olnud, sest koolikaaslastega said vaheaja ajal ka kokku, käisid uisutamas, külas jne, aga vaheaja lõppu ootasid küll. Seega võime vist ikka järeldada, et ei ole õiget ega valet, vaid igaühele sobiv ja vastuvõetav ning meie pere jääb heameelega traditsioonilisemate meetodite juurde, mis puutub koolitundi.
Kuuldused Audentese osas on täitsa mööda! See on mingi kujunenud väärarusaam, et soprdigümnaasium on sama mis erakool ning sport on prioriteet nr 1 ja ajutegevus on minimaalne. Ei ole sugugi nii! Erakooli osa on täiesti eraldiseisev üksus. Erakoolis on nii nn tavaklassid kui ka spordipaketiga klassid (st tavaosale on paar sporditundi lisaks). Paketist võib ka loobuda, kui mingil põhjusel enam ei soovi. Ja õpe on väga tugev, õpetajad hoolivad, klassid väikesed ja lapsed sõbralikud, tugipersonal saadaval. Samuti on õppemaksu sees kõik kunstitunnis vajaminev, päevik ka kooli poolt. Koolipäevad on normaalpikkusega, st huvitegevuse sildi all (ja lisatasu eest) varjatuna ei ole ametlikele koolitundidele lisaks täiendavaid tunde keevitatud (nagu nt Roccas). Kui lapsel vähegi ilmneb õpiraskust vms, siis seda märgatakse ja pakutakse kohe tuge (logopeed, klassijuhataja eraldi tund), mitte ei lasta sel süveneda ega lükata üksnes lapsevanema õlule lahendamiseks. Koolikiusuilmingutega tegeletakse operatiivselt. Kui probleemne laps ikkagi ei võta vedu, siis juhatatakse ta koolist välja, lõputult võimalusi ei anta. Audentese puhul on ka see positiivne, et koolimaja ei asu keset betoonmaju, on rohelust ning spordi- ja huvitegevuseks vajalik on käe-jala juures, kehalise kasvatuse tundideks ei pea kuskile linnaparki või spordiklubi ruumidesse minema, ujumistundidesse sõitma. Suusatunnid saavad esimesel kolmel klassil sooritatud kooli ümbruses.
Turvalisuse tagamiseks VHK-s
• on fikseeritud üheselt väärtussüsteem (vt VHK Pedagoogiline kontseptsioon; VHK haridus- ja kultuurikontseptsiooni alused), mis loob ühtse väärtusruumi, annab õpilastele üheselt mõistetava aluse ja kindlustunde iseenda ja oma kaaslaste tegevuse mõtestamisel ja hindamisel ning loob seega eeldused rahumeelseks ja konstruktiivseks koostööks nii õpetajatele kui ka õpilastele.
• Tunniplaani ülesehitamisel on püütud jälgida ergonoomilist rütmi nii, et õppepinge vahelduks lõõgastusega ja relaksatsiooniga läbi kunsti, muusika, käsitöö ja kehalise kasvatuse. Lapsed, kes tunnevad ennast koolis hästi ja kindlana, ei ole ohu allikaks teistele.
• VHK ruumiprogramm on üles ehitatud nii, et oleks tagatud maksimaalne sotsiaalne kontroll:
1) puuduvad suured ühisgarderoobid ja –tualettruumid;
2) alg- ja põhikool ning gümnaasium paiknevad eri majades;
3) klasside vahetunnid on nihkes, mistõttu enamasti ei viibi ühel ajahetkel ühe koridori peal üle 30 lapse.
• Kõigisse VHK hoonetesse pääseb vaid puutemäluga, gümnaasiumihoones töötab valvelaud. Otsitakse lahendusi, kuidas veelgi tõhustada süsteemi, mis kontrolliks võõraste isikute pääsemist koolimajadesse.
• Koolis on välja töötatud hädaolukordade lahendamise plaan ja viidud läbi vastavad õppused.
Turvalisuse tagamist VHK-s komplitseerib asjaolu, et ligi 15% protsenti VHK õpilastest kuulub turvalisuse seisukohast riskigruppi, olles autistlike joontega või tundeelu ja käitumishäiretega lapsed. Seetõttu on VHK-s loodud süsteem õpilaste eripära, sh probleemide tundmaõppimiseks ja nende aitamiseks hädaolukorras nii, et pinged ei kasvaks agressiivsuseks:
o Iga kolme aasta tagant viiakse läbi isiksuse ja võimete testid, et jälgida võimete ja isiksuse dünaamikat. Psühholoogid nõustavad regulaarselt uuringute alusel lapsi ja vanemaid, ennetamaks pingete tekkimist.
o Õpetajate antavate eksperthinnangute põhjal töötatakse välja ettepanekud arengu toetamiseks ning konsulteeritakse vanematega õppe edasise korralduse asjus.
o Riskigruppide käekäiku jälgitakse nädalase intervalliga: algkooli, põhikooli, gümnaasiumi ja Püha Miikaeli Kooli tervisenõukogud töötavad iganädalaselt, et jälgida riskigruppide käekäiku ning võtta õigeaegselt tarvitusele abinõud pinges ja probleemidega õpilaste aitamiseks.
o Viiendas klassis, kus vahetub klassijuhataja, ja kümnendas, kus komplekteeruvad uued grupid, viiakse läbi regulaarsed suhtlemistreeningud.
o Kui mõnda klassi võetakse vastu suurem hulk uusi õpilasi või kui uustulnuk on keerulise taustaga, viiakse samuti läbi suhtlemistreeningud.
o Õpilased, kelle meeleseisund võib ohustada kaasõpilasi, on kooli juhtkonna ja psühholoogi regulaarse jälgimise all. Keerulistes peresuhetes, ülekoormatud või mingil muul põhjusel pinges õpilased suunatakse regulaarsetele kohtumistele kooli psühholoogiga (vahel ka perekonnaõpetuse õpetaja või mõne teise pedagoogiga). Vajadusel nõustatakse ka perekonda. Sotsiaalpedagoog jälgib riskifaktoritega perede
käekäiku.
o Erivajadusega õpilaste rehabiliteerumisel viiakse ta suuremasse gruppi, see toimub samuti psühholoogi järelvalve all. Keerulisematel juhtudel saadab psühholoog õpilast uues grupis (mõnest päevast kuni paari nädalani).
o Kui kavandatud meetodid ei aita pinget vähendada, grupeeritakse rühmad ümber.
o Raskes psüühilises seisundis, keeruliste peresuhetega, suitsidaalsete õpilaste aitamine toimub tihedas ja regulaarses koostöös psühhiaatritega
“Kuuldused Audentese osas on täitsa mööda! See on mingi kujunenud väärarusaam, et soprdigümnaasium on sama mis erakool ning sport on prioriteet nr 1 ja ajutegevus on minimaalne. Ei ole sugugi nii! Erakooli osa on täiesti eraldiseisev üksus. Erakoolis on nii nn tavaklassid kui ka spordipaketiga klassid (st tavaosale on paar sporditundi lisaks). Paketist võib ka loobuda, kui mingil põhjusel enam ei soovi. Ja õpe on väga tugev, õpetajad hoolivad, klassid väikesed ja lapsed sõbralikud, tugipersonal saadaval. ”
Päris nii ei ole siiski. Esimeses klassis ei tehta probleemi kui laps lugemagi ei õpi ning vanemad, kellele selline asi ei meeldi, võtavad sealt oma lapsi ära.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
