Turvalisuse tagamiseks VHK-s
• on fikseeritud üheselt väärtussüsteem (vt VHK Pedagoogiline kontseptsioon; VHK haridus- ja kultuurikontseptsiooni alused), mis loob ühtse väärtusruumi, annab õpilastele üheselt mõistetava aluse ja kindlustunde iseenda ja oma kaaslaste tegevuse mõtestamisel ja hindamisel ning loob seega eeldused rahumeelseks ja konstruktiivseks koostööks nii õpetajatele kui ka õpilastele.
• Tunniplaani ülesehitamisel on püütud jälgida ergonoomilist rütmi nii, et õppepinge vahelduks lõõgastusega ja relaksatsiooniga läbi kunsti, muusika, käsitöö ja kehalise kasvatuse. Lapsed, kes tunnevad ennast koolis hästi ja kindlana, ei ole ohu allikaks teistele.
• VHK ruumiprogramm on üles ehitatud nii, et oleks tagatud maksimaalne sotsiaalne kontroll:
1) puuduvad suured ühisgarderoobid ja –tualettruumid;
2) alg- ja põhikool ning gümnaasium paiknevad eri majades;
3) klasside vahetunnid on nihkes, mistõttu enamasti ei viibi ühel ajahetkel ühe koridori peal üle 30 lapse.• Kõigisse VHK hoonetesse pääseb vaid puutemäluga, gümnaasiumihoones töötab valvelaud. Otsitakse lahendusi, kuidas veelgi tõhustada süsteemi, mis kontrolliks võõraste isikute pääsemist koolimajadesse.
• Koolis on välja töötatud hädaolukordade lahendamise plaan ja viidud läbi vastavad õppused.
Turvalisuse tagamist VHK-s komplitseerib asjaolu, et ligi 15% protsenti VHK õpilastest kuulub turvalisuse seisukohast riskigruppi, olles autistlike joontega või tundeelu ja käitumishäiretega lapsed. Seetõttu on VHK-s loodud süsteem õpilaste eripära, sh probleemide tundmaõppimiseks ja nende aitamiseks hädaolukorras nii, et pinged ei kasvaks agressiivsuseks:
o Iga kolme aasta tagant viiakse läbi isiksuse ja võimete testid, et jälgida võimete ja isiksuse dünaamikat. Psühholoogid nõustavad regulaarselt uuringute alusel lapsi ja vanemaid, ennetamaks pingete tekkimist.
o Õpetajate antavate eksperthinnangute põhjal töötatakse välja ettepanekud arengu toetamiseks ning konsulteeritakse vanematega õppe edasise korralduse asjus.
o Riskigruppide käekäiku jälgitakse nädalase intervalliga: algkooli, põhikooli, gümnaasiumi ja Püha Miikaeli Kooli tervisenõukogud töötavad iganädalaselt, et jälgida riskigruppide käekäiku ning võtta õigeaegselt tarvitusele abinõud pinges ja probleemidega õpilaste aitamiseks.
o Viiendas klassis, kus vahetub klassijuhataja, ja kümnendas, kus komplekteeruvad uued grupid, viiakse läbi regulaarsed suhtlemistreeningud.
o Kui mõnda klassi võetakse vastu suurem hulk uusi õpilasi või kui uustulnuk on keerulise taustaga, viiakse samuti läbi suhtlemistreeningud.
o Õpilased, kelle meeleseisund võib ohustada kaasõpilasi, on kooli juhtkonna ja psühholoogi regulaarse jälgimise all. Keerulistes peresuhetes, ülekoormatud või mingil muul põhjusel pinges õpilased suunatakse regulaarsetele kohtumistele kooli psühholoogiga (vahel ka perekonnaõpetuse õpetaja või mõne teise pedagoogiga). Vajadusel nõustatakse ka perekonda. Sotsiaalpedagoog jälgib riskifaktoritega perede
käekäiku.o Erivajadusega õpilaste rehabiliteerumisel viiakse ta suuremasse gruppi, see toimub samuti psühholoogi järelvalve all. Keerulisematel juhtudel saadab psühholoog õpilast uues grupis (mõnest päevast kuni paari nädalani).
o Kui kavandatud meetodid ei aita pinget vähendada, grupeeritakse rühmad ümber.
o Raskes psüühilises seisundis, keeruliste peresuhetega, suitsidaalsete õpilaste aitamine toimub tihedas ja regulaarses koostöös psühhiaatritega
Iga kool võib sellise jutu kirja panna. Reaalses elus need asjad paraku nii ei toimi. Lapsed on lapsed ja konfliktid tekivad igal pool. Psühholoogid võivad rääkida, klassijuhataja võib rääkida, lahendavad võib-olla selle konflikti, aga tekivad uued. Mis kool see oligi, mille õpilased väidetavalt ei tarbi alkoholi? Reaalsus on paraku teine, sama ka VHK ja koolikiusamisega.
