Esileht Pereelu ja suhted Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )

Teema: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

toon näite endast – juba keskkooli ajal teadsin, et lähen ülikooli, samas nii paar tükki meie klassist selle üle ka sõna võtsid – sind sunnitakse ju ülikooli minema. ei sunnitud – kuna vanemad olid kõrgharidusega, tundus see normaalne jätk. Läksin ülikooli. klassiõed aga sünnitasid lapsi, õppisid tehnikumis jne. Kui saime 25.a. kokku – olid neid lapsed, mehed – minul vaid ülikooli diplom. oli ka nähvamist – eh, sul ei ole ju midagi. muigasin.
10 .a. hiljem – klassikokkutulekul oli suhe teine – olin teinud karjääri, kogunud tuntust, abielus, lapsed. Nähvajad juba lahutatud või teisel ringil. siis sain kuulda neilt – et mis minul viga, mul suur palk – nemad peavad napist müüja palgast välja tulema.
Nüüd oleme 40+.a. – mina majanduslikult kindlustatud, hea töökoht jne. nähvajad klassiõed aga rabavad min. palga eest, osa on üksikemad jne.
Omal ajal tegime kõik oma valikud ja see, et nendel on nüüd kitsad ajad käes – on nende valik. Nõuka ajal oli kõrgharidus tasuta, aga siis oli palju popim minna müüjaks õppima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]toon näite endast – juba keskkooli ajal teadsin, et lähen ülikooli, samas nii paar tükki meie klassist selle üle ka sõna võtsid – sind sunnitakse ju ülikooli minema. ei sunnitud – kuna vanemad olid kõrgharidusega, tundus see normaalne jätk. Läksin ülikooli. klassiõed aga sünnitasid lapsi, õppisid tehnikumis jne. Kui saime 25.a. kokku – olid neid lapsed, mehed – minul vaid ülikooli diplom. oli ka nähvamist – eh, sul ei ole ju midagi. muigasin.
10 .a. hiljem – klassikokkutulekul oli suhe teine – olin teinud karjääri, kogunud tuntust, abielus, lapsed. Nähvajad juba lahutatud või teisel ringil. siis sain kuulda neilt – et mis minul viga, mul suur palk – nemad peavad napist müüja palgast välja tulema.
Nüüd oleme 40+.a. – mina majanduslikult kindlustatud, hea töökoht jne. nähvajad klassiõed aga rabavad min. palga eest, osa on üksikemad jne.
Omal ajal tegime kõik oma valikud ja see, et nendel on nüüd kitsad ajad käes – on nende valik. Nõuka ajal oli kõrgharidus tasuta, aga siis oli palju popim minna müüjaks õppima. [/tsitaat] tundub, nagu sa poleks nõukaajal elanudki. mindi müüjaks õppima, et mitte vireleda. nõukaajal elas müüja väga hästi. minu jaoks täiesti loogiline valik tol hetkel. haritlased virelesid oma 70-100 rublase palgaga. ka ei taha hästi uskuda, et omal ajal müüjaks õppinud 40+ inimene ikka veel lihtmüüjana kuskil poes töötab. vähemalt minu tutvusringkonnas on sellised inimesed kas ise firma teinud või poodides ikka kõrgematel kohtadel (enamik siiski valinud juba uue eriala), sest haridust ja kogemust müügitööga on. usun, et tänasel päeval saab üks tehnikumiharidusega õmbleja rohkem palka kui kõrgharitud raamatukoguhoidja. nii et pole see kõrgharidus alati mingiks päästerõngaks. endalgi vahetatud kõrgharidus juba ametikooli hariduse vastu, et sissetulekuid suurendada.
ühesõnaga, arvan, et see oli sul selline Perekoolilik sulekatsetus ilukirjanduse vallas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
tundub, nagu sa poleks nõukaajal elanudki. mindi müüjaks õppima, et mitte vireleda. nõukaajal elas müüja väga hästi. minu jaoks täiesti loogiline valik tol hetkel. haritlased virelesid oma 70-100 rublase palgaga. ka ei taha hästi uskuda, et omal ajal müüjaks õppinud 40+ inimene ikka veel lihtmüüjana kuskil poes töötab. vähemalt minu tutvusringkonnas on sellised inimesed kas ise firma teinud või poodides ikka kõrgematel kohtadel (enamik siiski valinud juba uue eriala), sest haridust ja kogemust müügitööga on. usun, et tänasel päeval saab üks tehnikumiharidusega õmbleja rohkem palka kui kõrgharitud raamatukoguhoidja. nii et pole see kõrgharidus alati mingiks päästerõngaks. endalgi vahetatud kõrgharidus juba ametikooli hariduse vastu, et sissetulekuid suurendada.
ühesõnaga, arvan, et see oli sul selline Perekoolilik sulekatsetus ilukirjanduse vallas. [/tsitaat]

Kaldun ka sinna poole, et see oli ilukirjanduslik katsetus. Kui ei olnud, siis sinu suhtumine tee mind kurvaks. Diplomi sa said ülikoolist, kuid kui jagati empaatiavõimet ja inimlikkust, siis sa puudusid.
Lihtsalt paljudel ei olnud võimalust minna edasi õppima. Mul oli klassiõde, kes oli väga tubli, tark ja töökas ning tema vanemad ütlesid talle konkreetselt \”sry, meil ei ole võimalik sind edasi koolitada\” ja niimoodi ta siis siis müüjaks läkski. Tal oli veel õde ja vend.

Elu ei ole nii must ja valge kui sa kirjeldad. Mallid saadakse kodust ja on loomulik, et kui ema-isa on teinud tublit, kuid kahjuks lihtsamat tööd, ei ole tasu nii suur. Neid selle pärast hukka mõista, tundub haritud inimese kohta natuke kummaline.

Enda taustast niipalju, et see osa, et kõigepealt õppisin, omandasin hariduse, tegin karjääri ja peale 30ndat abiellusin ja alles 34. aastaselt sain lapsed, on mu sinuga sama. Muu osa, sh ka see, et ma ei parasta oma nn kodukanti müüjaks jäänud koolikaaslasi, on mul erinev. Kuidagi kummaline tundub selle üle headmeelt tunda, et teistel läheb hästi. Kooli kokkutulekul käid ka ilmselt ainult sellepärast, et näidata \”olen naabrist parem!\”. Kurb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

Soovitus teemaalgatajale: mõelge tõsiselt Eestist lahkumise peale. Pole mõtet loota, et siin kultuuritöötajatel kuidagi paremaks läheb. Pigem ainult halvemaks. Minge kasvõi alguses kasvõi lihtsama töö peale, uues kohas lihtsalt on see kergem kui Eestis, vaimselt.
Olen pedagoog ja õpetajate palgad on samad 2006-st peale. Ajakirjanduses on välja toodud mingid müstilised arvud, mida õpetajad justkui teenivad aga ütlen, et see kõik on mingi statistiline trikk, tegelikult saavad õpetajad olulisel vähem. Kultuuritöötajad saavad veel vähem. Aga vahepeal oli kõva inflatsioon ja palk, millest 2008 täitsa ära elas, on nüüd muutunud imeväikeseks.
Mina ja pere plaanime tõsiselt lahkumist. Siin muutub elu juba võimatuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

meie pere kõige õnnelikum aeg, just peresuhete mõttes oli siis, kui elasime väga, väga vähese rahaga.
suisa nii, et kui me suhted kunagi palju hiljem kiiva hakkasid kiskuma, siis süüdistas mees selles suurenenud sissetulekut ehk, et raha.

mina arvan, et asi on kinni hinnangutes olukordadele, mitte raha rohkuses või vähesuses.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

Õnn on nii laia tähendusega, et see ei peitu kunagi ühes asjas. Ei ainult rahas, ainult tervises, ainult heades suhetes.
Aga mõistan Sind, teemaalgataja. Raske on kohaneda muutustega, kui need muutused on elustandartit allapoole tirinud. Ok, võib-olla sa saaksid abi antidepressantidest, aga ka need maksavad raha.
Ilmselt oled pidanud rahapuuduse tõttu loobuma paljudest asjadest, mis varem su ellu kuulusid. Püüa midagi asemele saada. Midagi uut ja positiivset, et need säästumakaroni-ostud saaksid tähtsusetuna tunduda. Nutikad perekooli kasutajad, pakkuke selleks välja häid ideid! Sest depressioonis inimene seda ise enam ei suuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
tundub, nagu sa poleks nõukaajal elanudki. mindi müüjaks õppima, et mitte vireleda. nõukaajal elas müüja väga hästi. minu jaoks täiesti loogiline valik tol hetkel. haritlased virelesid oma 70-100 rublase palgaga. ka ei taha hästi uskuda, et omal ajal müüjaks õppinud 40+ inimene ikka veel lihtmüüjana kuskil poes töötab. vähemalt minu tutvusringkonnas on sellised inimesed kas ise firma teinud või poodides ikka kõrgematel kohtadel (enamik siiski valinud juba uue eriala), sest haridust ja kogemust müügitööga on. usun, et tänasel päeval saab üks tehnikumiharidusega õmbleja rohkem palka kui kõrgharitud raamatukoguhoidja. nii et pole see kõrgharidus alati mingiks päästerõngaks. endalgi vahetatud kõrgharidus juba ametikooli hariduse vastu, et sissetulekuid suurendada.
ühesõnaga, arvan, et see oli sul selline Perekoolilik sulekatsetus ilukirjanduse vallas. [/tsitaat]
uskumatu küll, aga mu 40.a. klassiõed on siiani müüjad, ettekandjad – mitte oma ettevõttes, vaid palgatöölised. Müüjaks sai ka 6-kuuliste kursuste läbimisega ja tõesti nõuka ajal oli müüja amet au sees, aga see aeg sai 90ndate alguses ju otsa.
Minu on majandusalane kõrgharidus, seega ei ole kunagi 70-100 rubla palka saanud – kui räägime kõrgharidusest – siis ei ole jutt vaid raamatukoguhoidjatest, vaid ka notaritest, finantsjuhtidest, inseneridest – kes teenivad väga korralikult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Soovitus teemaalgatajale: mõelge tõsiselt Eestist lahkumise peale. Pole mõtet loota, et siin kultuuritöötajatel kuidagi paremaks läheb. Pigem ainult halvemaks. Minge kasvõi alguses kasvõi lihtsama töö peale, uues kohas lihtsalt on see kergem kui Eestis, vaimselt.
Olen pedagoog ja õpetajate palgad on samad 2006-st peale. Ajakirjanduses on välja toodud mingid müstilised arvud, mida õpetajad justkui teenivad aga ütlen, et see kõik on mingi statistiline trikk, tegelikult saavad õpetajad olulisel vähem. Kultuuritöötajad saavad veel vähem. Aga vahepeal oli kõva inflatsioon ja palk, millest 2008 täitsa ära elas, on nüüd muutunud imeväikeseks.
Mina ja pere plaanime tõsiselt lahkumist. Siin muutub elu juba võimatuks. [/tsitaat]

Ma olen ka saamas õpetajaks. Töötanud ka sel erialal. Tegelikult mind täitsa huvitab, et kuhu te plaanite minna, on teil midagi täpsemat peas küpsemas?
Ütlen ausalt, et sa oled esimene inimene, kelle puhul ma tunnen, et ta saab aru, mida me tunneme. Sest meile tegelikult enamused üritavad selgeks teha, et oma viga: vaheta eriala, võta tööd juurde, koli väiksemasse elamisse vmt. Ja tavaliselt on ütlejad need, kes valisid Ansipit ja on laenukoorma all siin. Teevad tööd, mis neile rõõmu ei paku.
Ma üldse ei kritiseeri neid, kuid uskumatuna tundub see, et aga unustage kunst, kultuur ja õpetaja amet — kellele neid vaja?
Kui sul on mõtteid või isegi soovitusi mujale kolimise osas, siis minu meilikast on avatud: ykyyrikorter2@gmail.com

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

uskumatu küll, aga mu 40.a. klassiõed on siiani müüjad, ettekandjad – mitte oma ettevõttes, vaid palgatöölised. Müüjaks sai ka 6-kuuliste kursuste läbimisega ja tõesti nõuka ajal oli müüja amet au sees, aga see aeg sai 90ndate alguses ju otsa.
Minu on majandusalane kõrgharidus, seega ei ole kunagi 70-100 rubla palka saanud – kui räägime kõrgharidusest – siis ei ole jutt vaid raamatukoguhoidjatest, vaid ka notaritest, finantsjuhtidest, inseneridest – kes teenivad väga korralikult.
[/tsitaat]
Aga hakkame siis kõik ministriteks, riigikogu liikmeteks, tipp-arstideks, notariteks, advokaatideks, finanstsjuhtideks, suurettevõtete direktoriteks ja pearaamatupidajateks, insenerideks ja IT-spetsialistideks. Paar tipp-juuksurit ja õmblejat võib ka jääda, kes rikkamat rahvast teenindavad ja 1500¤ kuu suudavad välja teenida.

Ülejäänud ametid kaotame ära, kellele ikka on vaja õpetajaid, lasteiakasvatajaid, kultuuritöötajaid, raamatukogutöötajaid, müüjaid, klienditeenindajaid, õmblejaid, juuksureid, kokki, med.õdesid, abiõdesid, koristajaid, infotöötajaid, bussijuhte jne. jne.
Ühesõnaga ametid, kus üle 700¤ neto ei teeni- need ametid olematuks; sest milleks neid ikka vaja on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga hakkame siis kõik ministriteks, riigikogu liikmeteks, tipp-arstideks, notariteks, advokaatideks, finanstsjuhtideks, suurettevõtete direktoriteks ja pearaamatupidajateks, insenerideks ja IT-spetsialistideks. Paar tipp-juuksurit ja õmblejat võib ka jääda, kes rikkamat rahvast teenindavad ja 1500¤ kuu suudavad välja teenida.

Ülejäänud ametid kaotame ära, kellele ikka on vaja õpetajaid, lasteiakasvatajaid, kultuuritöötajaid, raamatukogutöötajaid, müüjaid, klienditeenindajaid, õmblejaid, juuksureid, kokki, med.õdesid, abiõdesid, koristajaid, infotöötajaid, bussijuhte jne. jne.
Ühesõnaga ametid, kus üle 700¤ neto ei teeni- need ametid olematuks; sest milleks neid ikka vaja on. [/tsitaat]
ma lihtsalt räägin seda, et kõigil olid keskkooli lõpus võimalus oma tulevane töö leida (nõuka ajal oli kõrgharidus tasuta) ja need varaküpsed neidised, kes kohe mehele ja peale 6-kuulist õpet kohalikku universaali tööle läksid ning minu ülikooli mineku peale nina kirtsutasid on nüüd kohalikus poes müüjad edasi. nüüd öeldakse – mis sul viga, sul hea palk – aga vaata kui vähe nemad saavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

Kas rahvaloendajaks kandideerisid?
Ümberõpet Töötukassa kaudu?

Ansip ja riik jälle süüdi – no millal te ükskord õpite! On erialad, mis muutuvad aja jooksul populaarseks. Ja erialad, mis hääbuvad või minetavad oma tähtsuse. Tegid vale valiku, mis seal ikka, juhtub. Võta siis uus suund, õpi ümber, uuri, millel oleks tulevikku, kus saab paremat palka. Vanasti oli näiteks lüpsja amet väga hinnatud, anti lausa auhindu parimatele neist. Varsti on lüpsjatest tähtsamad lüpsirobotid, kas selles on ka riik ja Ansip süüdi? Elu areneb, tehnika areneb, ühiskonna vajadused muutuvad – sellega tuleb kohaneda.

Usu, ma saan aru, et sul on raske! Aga reaalsus on see, et mõned inimesed saavad elus paremini hakkama, sest esiteks ei anna nad alla ning teiseks ei raiska nad aega niisama virisemisele, vaid otsivad lahendusi. Kui pole midagi jalga enam panna, pane kuulutus internetti, kas kellegil on tasuta ära anda, vajad abi. Kirikud jagavad tasuta asju. Küll sa selle kehva perioodi üle elad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

ma lihtsalt räägin seda, et kõigil olid keskkooli lõpus võimalus oma tulevane töö leida (nõuka ajal oli kõrgharidus tasuta) ja need varaküpsed neidised, kes kohe mehele ja peale 6-kuulist õpet kohalikku universaali tööle läksid ning minu ülikooli mineku peale nina kirtsutasid on nüüd kohalikus poes müüjad edasi. nüüd öeldakse – mis sul viga, sul hea palk – aga vaata kui vähe nemad saavad.
[/tsitaat]
Aga sinu meelest on normaalne, et müüjad, kes terve päeva jalul on ja klientidega peavad suutma viisakalt suhelda, saavad täistöötundide korral 350-400¤ palka. Minu meelest ei ole see normaalne. Muide, nii mõnelgi müüjal on kõrgharidus.

Mina ei ole kunagi viltu vaadanud neile, kes kõrgkooli läksid aga öelda, et haridus oli tasuta on tegelikult vale. Kui sa ei juhtunud elama Tartus või Tallinnas, siis ei olnud see haridus midagi nii tasuta. Soovisin isegi õppima minna aga ema ütles kohe ära, et temal puudub võimalus mind koolitada; sai oma töökohal tookord 80 rubla palka ja kuni keskkooli lõpuni sain mina 29 rubla toitjakaotuspensioni. Ülikooli või ka kutsekooli ajal poleks seda keegi enam maksnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )


Esileht Pereelu ja suhted Õnn peitub ikka küll rahas, tänapäeval!

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.