Esileht Tööelu, raha ja seadused. õpetaja palk?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 103 )

Teema: õpetaja palk?

Postitas:
Kägu

Mudilaste kantseldamine nüüd mingeid nii suuri erioskusi ka ei nõua, ka halb õpetaja võib koolis tiksuda kaua tahab.

Sa ei tea õpetajate tööst üldse mitte midagi, aga muudkui tuututad.

+16
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Palk on jah sujuvalt kogu aeg tõusnud ja lisakoormusega võivad õpetajad lausa 2000 saada, mille kohta ei saaks öelda, et väike palk

Sest igal valimiseelsel ajal on õpetajate väike palk hambus

Arvan,kui see palgatõus niimoodi jätkub, siis varsti lähevad kõik raha pärast õpetajaks õppima.

Kõigis ametites võib lisakoormusega palju palka saada. Miks me teistes ametites näiteks pooleteise koha palku ei avalda?

arstide kõrgetest palkadest rääkides, räägitaksegi just koos lisatasue ja ületundidega palgast.
ainult normkoormusega arst ei saa kes teab mis kõrget palka

kui õpetaj akoos lisatasudega üle 2k btruto võib saad siis see pole ju sugugi häbenemisväärselt väike.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu soovitus kõigile, kellele tundub, et õpetaja elu on lihtne, puhkust palju ja palk hea, on see, et hakake siis ise õpetajateks.

Olen ka ise õpetaja ja küllalt on neid sõbrannasid olnud, kes võtavad teemaks, et “ah mis sul viga, terve suvi vaba” või midagi muud sellist. Aga kohe kui ma vastu ütlen, et “hakka siis ise õpetajaks, kui see nii ihaldusväärne tundub” on suu kinni, sest noh.. ega ju päriselt ikka ei tahaks seda tööd teha, aga targutada on tore 😀

+16
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kellega õpetaja kui kõrgharidusega spetsialist sinu meelest konkureerima peaks? Ehk teiste sarnastega, nagu näiteks arstid või advokaadid

Näiteks nn riigiteenistujatega. Näiteks politseiametnikega, kes väljastavad teenindussaalides passe, ministeeriumi ametnikega. Kõigiga, kus nõutakse kõrgharidust.

+6
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

hakake siis ise õpetajateks

Õpetaja kutse jaoks on eelsoodumus oskus ja tahtmine lastega töötada, nagu haiglaõel soov inimest aidata. Mõnel tuleb see loomuldasa välja. Selle eest ei tule juurde maksta.
Lihtsalt inimesed peavad valima töö, mis neile meeldib ja mida nad tahavad teha.
Mina tean palju õpetajaid, kes oma tööd naudivad ja armastavad, samuti ka oma pikka vaheaega oskavad hinnata.
Igal tööl on omad eelised.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selle eest ei tule juurde maksta.

/…/
Igal tööl on omad eelised.

Mis tähendabki ka seda, et samamoodi ei ole kõrvaltseisjatel põhjust rääkida sellest, et kui lihtne ja hea elu õpetajatel on.

Ja see kehtib tegelikult iga ameti nö. kadestamise puhul. Senikaua kuni sa ise ei ole võimeline mingit tööd tegema või sul pole tegelikult soovi seda tööd teha, ei ole mõtet ka selle töö tingimusi kadestada.
Näiteks see ajaviiteteemade all olev õhtujuhtide palkade liiga suureks pidamine läheb samasse auku.

+4
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kui õpetaj akoos lisatasudega üle 2k btruto võib saad siis see pole ju sugugi häbenemisväärselt väike.

Muidugi ei ole, see oleks suisa suurepärane. Kahjuks on selline palk ilmselt vaid paberil või vaid mõnel üksikul erandlikul juhul (ülekoormus+erinevad lisategevused). Kui õpetaja palk oleks normtundidega 2000€ – õpsidest oleks järjekord ukse taga. Paraku saab enamik ikka vaid selle miinimumi, mis sel aastal siis 1315€ + nibin-nabin midagi peale ja ehk kord aastas jõulupreemia heade töötulemuste eest. Kõik. Ärge tulge siin rääkima mingitest ulmesummadest. Õpetajate koosviibimistel on ajakirjanduses toodud “keskmine palk” samasugune naljanumber nagu Eesti riigi keskmine palk, mida enamik pole oma ihusilmaga näinud.

+5
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis tähendabki ka seda, et samamoodi ei ole kõrvaltseisjatel põhjust rääkida sellest, et kui lihtne ja hea elu õpetajatel on.

Keegi ei räägi sellest, kui lihtne ja hea õpetaja elu on, igal elukutsel on oma plussid ja miinused. Siin oli juttu ainult ja ainult palgast, mis ei ole nii väike, kui sellest üldisest virinast võiks järeldada. Ja kuidas iga oma sammu siin välja tuuakse, et kuidas mina ootan bussi, vahepeal pean teise töökoha järel ootama jne, on naeruväärne. Võrreldakse ennast advokaatide ja arstidega, madaldatakse kõiki teisi kõrgharidusega töötajaid, kes saavad pigem vähem palka, nimetatakse neid mingites platsitäitjateks ja passijateks, kõik see tekitab selle virina suhtes veel suuremat vastumeelsust.

+14
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kontoritöö ongi võrreldes õpetajatööga üsna passimine – olen mõlemat teinud ja sellist emotsionaalset pinget nagu ma koolis tunnen ei tundnud ma ei väikeettevõttes ega suurkorporatsioonis.
Rääkimata sellest, et õpetajate panus ja väärtus mida nad loovad (vähemalt head õpetajad) on ikka midagi muud kui keskmise ametniku paberimäärimine, olgem ausad.
Eesti haridus on maailma tipus ainult tänu õpetajate tööle.

Ja ma kusjuures ei väida, et õpetaja palk oleks kohutavalt madal, aga pole mõtet ka öelda, et see oleks kuidagi suur.. alla keskmise ju siiski.

Ja kui nüüd küsida, miks ma teen seda emotsionaalselt kurnavat tööd, mille eest suurt palka ei maksta, siis see ongi see, et ma tahan, et minu elust ja tööst oleks maailmale rohkem kasu, kui mingite bürokraatlike paberite tootmisest, mida enamasti keegi isegi kunagi uuesti ei vaata.

+13
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tänases Õpetajate Lehes kirjutab Ilvi Suislepp artikli direktorite kiusamisest, kusjuures möönab, et koolides töötab palju alla keskmise kohatäitjaid õpetajaid. Paljud töötavad sellepärast, et kusagile minna pole ja muud ei oska. Aga lahti neist ka ei saa. Jah, praegu juba on palk selline, et vabale täiskohale kandideerib igasuguseid vanderselle, aga ega värsket verd ei tule.
Kui tahta tekitada 2000 alampalgaga head konkurentsi, siis ei tohiks seda jumalamuidu igaastaselt tõsta – ka õpetajate töölepingud peaks olema vähemalt tähtajalised! See paneks pingutama. Piisavalt suur palk ILMA lisatundideta tekitaks tõsise konkurentsi.
Ületunnid ON haltuura tegelikult. Ükski normaalne õpetaja ei suuda täisväärtuslikult ületunde anda. Töölehed ja IT värk võib küll abiks olla, aga ikkagi on töö tõeline kvaliteet kahtlane.
Liiga palju on koolis nn tunniandjaid.
Vaja on tõsiseid reforme. Asendamatuid ( enese arvates) tegelikult ei ole.

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tänases Õpetajate Lehes kirjutab Ilvi Suislepp artikli direktorite kiusamisest, kusjuures möönab, et koolides töötab palju alla keskmise kohatäitjaid õpetajaid. Paljud töötavad sellepärast, et kusagile minna pole ja muud ei oska. Aga lahti neist ka ei saa. Jah, praegu juba on palk selline, et vabale täiskohale kandideerib igasuguseid vanderselle, aga ega värsket verd ei tule.

Kui tahta tekitada 2000 alampalgaga head konkurentsi, siis ei tohiks seda jumalamuidu igaastaselt tõsta – ka õpetajate töölepingud peaks olema vähemalt tähtajalised! See paneks pingutama. Piisavalt suur palk ILMA lisatundideta tekitaks tõsise konkurentsi.

Ületunnid ON haltuura tegelikult. Ükski normaalne õpetaja ei suuda täisväärtuslikult ületunde anda. Töölehed ja IT värk võib küll abiks olla, aga ikkagi on töö tõeline kvaliteet kahtlane.

Liiga palju on koolis nn tunniandjaid.

Vaja on tõsiseid reforme. Asendamatuid ( enese arvates) tegelikult ei ole.

Just nimelt konkuretnsi tekitamiseks peakski palk olema palju kõrgem. Õpetajaharidusega inimesi, sealhulgas mehi, on väga palju. Aga nad eelistavad mujal töötada….

+2
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ausalt öeldes ei saa ka aru, miks õpetaja palka nii ülimadalana ja õpetajaid nii vähe hinnatuna nimetatakse? Minu arust on kõik tasakaalus. Õpetajate palk tõuseb vähehaaval igal aastal. Minu väga madalat palka ei tõstetud viis aastat jutti… Õpetajatel igal aastal natukene.

https://www.hm.ee/et/uudised/opetajate-miinimumpalk-touseb-jargmise-aastaga-1050-euroni-ja-keskmine-vahemalt-1260-euroni

https://www.hm.ee/et/uudised/opetajate-keskmine-palk-touseb-jargmisel-aastal-1500-euroni

https://www.postimees.ee/6786989/opetajate-miinimumpalk-kasvab-65-euro-vorra-haridustootajate-liidu-sonul-sai-tulekahju-kustutatud

Mina olen see nn platseeruv kontoritöötaja, “lihtsalt niisama, kohatäitja” (ok, magistriharidust ei ole, aga siiski…). Olen oma ala väga tugev spetsialist, kes on töötanud ja aidanud inimesi 20 aastat. Usun, et enamus õpetajaid on minu teenust vajanud. Aga minu netopalk on 1 280 eurot (magistrikraad puudub). Mul on väga palju magistriharidusega kolleege, kes käivad minu käest koguaeg abi palumas. Seega, olen juba päris ammu saanud aru, et kraad on vaid hüpoteetiline tegur tegelikus tööelus.

Ma ei usu, et kraad on alati ja ilmtingimata mingi näitaja. Mõni Maxima töötaja rabeleb kindlasti rohkem kui mõni magistriharidusega haritlane.

+10
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millest see arvamus , et kontoritöötaja läheb tööle nagu heaks arvab ja veel koju ka varem?
Mul 30 aastat erasektoris staazi ja pole veel olnud sellist kohta. Vbl riigiametites on nii. Just oli uudis kus mingi ministeerium määras oma töötajatele preemia tööülesannete täpse täitmise eest….Ma pean iga päev täpne olema ja kohal ka täpselt ette nähtud ajal.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma nägin hiljuti ühe kooli kuulutust, kus otsiti osakoormusega õpetajat nii, et kontakttundide arv oli seatud 35-ks. 35 tundi nädalas on teatavasti riiklikult kehtestatud täistööaeg õpetajatele (kontakttunnid+ettevalmistamine jms töö).
Sellisest koolist maksab kaarega mööda käia ja ei usu, et nad omale õpetaja leiavad. Või noh, mõni kohalik keskharidusega inimene võibolla mõtleb, et mis see siis ära ole, olengi koristamisest või kassas piiksutamisest tüdinud ja palka saab ju siiski rohkem. Topib aga kõrvatropid hommikul kõrva, marsib kohale, kirjutab ettenähtud töö tahvlile ja vahel paneb mõne hinde – juriidiliselt on kõik korrektne.

Kuna olen hetkel LHP-l, siis ei saa väga täpselt teemaalgatajale vastata, aga muidu oli mul peaaegu 0,5 koormust ja normkoormus oli koolis 22 tundi (mõnel võibolla vähem, kindlasti mitte rohkem). Palk oli riiklik miinimum, mis õpetajatele ette nähtud. Mina sain oma tööaja sees töö peaaegu tehtud, vaid aega-ajalt lisandus sellele pisut. Olin rahul. Kollektiiv oli normaalne (loodan, et ikka on), õpilastest enamus samuti.

Neil, kes arvavad, et õpetajatel on hea palk ja mõnus töö, soovitan soojalt õpetajaks asuda. Kui kõrgharidus olemas, on igasugu programme muudelt aladelt õpetajaks saamiseks. Võibolla see töö sobibki just sulle ja siis tõesti pole töö ebameeldiv ega liialt raske. Palk on olenevalt sellest, kus piirkonnas sellega hakkama peab saama, keskpärane, hea või kehvapoolne, arvestades, et õpetaja peaks olema siiski magistrikraadiga tippspetsialist.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

normkoormus oli koolis 22 tundi (mõnel võibolla vähem, kindlasti mitte rohkem)

Mida sa sellega mõtled? On koole, kus normkoormus on 24 tundi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tänases Õpetajate Lehes kirjutab Ilvi Suislepp artikli direktorite kiusamisest, kusjuures möönab, et koolides töötab palju alla keskmise kohatäitjaid õpetajaid. Paljud töötavad sellepärast, et kusagile minna pole ja muud ei oska. Aga lahti neist ka ei saa. Jah, praegu juba on palk selline, et vabale täiskohale kandideerib igasuguseid vanderselle, aga ega värsket verd ei tule.

Kui tahta tekitada 2000 alampalgaga head konkurentsi, siis ei tohiks seda jumalamuidu igaastaselt tõsta – ka õpetajate töölepingud peaks olema vähemalt tähtajalised! See paneks pingutama. Piisavalt suur palk ILMA lisatundideta tekitaks tõsise konkurentsi.

Ületunnid ON haltuura tegelikult. Ükski normaalne õpetaja ei suuda täisväärtuslikult ületunde anda. Töölehed ja IT värk võib küll abiks olla, aga ikkagi on töö tõeline kvaliteet kahtlane.

Liiga palju on koolis nn tunniandjaid.

Vaja on tõsiseid reforme. Asendamatuid ( enese arvates) tegelikult ei ole.

kahju, et ta ei kirjuta sellest, kui palju on end asendamatuteks ja eksimatuteks pidavaid direktoreid, tema endaga eesotsas

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Töötan poole kohaga, palk 600€ ringis bruto, maakoht. Täiskoormus oleks meil 24 tundi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Õpetajate palga alammäär on avalik info, igale huvilisele kättesaadav. Pane Google’isse “õpetajapaga alammäär” ja aastaarv ja saad brutopalga teada.

Ei ole avalik. Avalik on ainult see info, mis puudutab täiskoormusel töötavat õpetajat. Alla täiskoormuse on palgad ikka vallati väga erinevad ja märkimisväärselt pisemad. Ja alla täiskoormuse töötavaid õpetajaid on küll ja küll.

0
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

USA-s on nt õpetaja palk üle keskmise kõrge (6000-8000 dollarit, arst saab 10-12 000, IT-tippspetsialist kuskil 10 000 dollarit kuus), kuid ikkagi ei taha eriti keegi kooi tööle minna.
Keegi ei taha koolitulistamise ega pdeva vaimse vägivalla ohvriks langeda.

Seega raha eest ikkagi ei saa kõike.
Mis tunniandjatel viga on? Seletavad asja korralikult ära ja ongi ju eesmärk saavutatud. Muude vajaduste rahuldamiseks (terapeut, meelelahutaja, coach jne) palgake enda lastele ise spetsialistid. Tunnitasu algab 50 eurost.
Mind küll ei motiveeri palk 2000 bruto olema “väga hea õpetaja”, st 100 lisakohustusega, et ikka om “headust” tõestada, end surnuks rabada ja olla pidevalt igasuguste arvustada. Sellisel juhul teen juba parema meelega ületunnitööd.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Palun pange tähele! Mina, kes ma teenin brutos 2000+ eurot, teen ületunde ehk lisatöõd. Ja mitte vähe.
1) Normist neli tundi rohkem nädalas.
2) Olen klassijuhataja.
3) Annan nädalas kolm tundi eelkooli.
4) Teen pärast tunde nädalas neli ja pool tundi ringitööd.
Seda, et üldtööaeg lõhki läheb, ma enam mainima ei hakkagi.
Ahjaa! Minge nüüd kadesusest lõhki!
5) Kahel “lühemal” õhtupoolikul jõuan anda veel eratunde ehk siis kodust abiõpet lastele, ja sealt tuleb puhtalt 120+ eurot kuus taskusse veelgi 🙂

PS. Mina tean (sest mul on avalikus sektoris töötavaid sõpru/tuttavaid enam kui 2-3), et lihtlabased riigametnikud (ministeeriumis) saavad iga kuu 1600-1700 kätte tehes normtundidega tööd (peamiselt omaette arvuti taga istudes) E-N 9-17 ja R 9-15.45. Peale selle on neile lubatud (peamiselt reedeti!) nn kodukontoripäevad. Sarnane muster on ka pangaametnikel (suguvõsas neid mul neid kaks).
Minul nii lühikesed (ja ilmselt ka mitte nii lihtsad) päevad küll pole! Ja kätte saan samamoodi 1700/1800 koos kõige oma lisa- ehk ületööga.

+11
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul nii lühikesed (ja ilmselt ka mitte nii lihtsad) päevad küll pole! Ja kätte saan samamoodi 1700/1800 koos kõige oma lisa- ehk ületööga.

No tead, väga hästi teenid selle töö kohata. Ei teeni teised sama koormusega tööd tegevad inimesed rohkem. Mainiks ka seda, et suvel 2,5 kuud vaheaeg, pluss iga 6 nädala tagant 6 mädalat vaba. Minu lapse klassijuhataja töö piirneb üldiselt sellega, et lapsevanematele saadetakse kuus 1 meil. Eelkool on ka küllaltki tilu-lilu. Seega su lisatööd ei ole nii koormavad, kui sina siin välja tood.

+4
-17
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ülikooli õppejõud saavad isegi vähem palka kui kooliõpetajad, ei ütleks, et nad vähem haritlased on.

Ülikooli õppejõule ei haugu tudengid loengust loengusse vastu. Ja VEEL ei kaeba vanemad haridusministeeriumisse, kuigi arvan, et varsti hakkab see ka Eestis juhtuma.

+14
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu lapse klassijuhataja töö piirneb üldiselt sellega, et lapsevanematele saadetakse kuus 1 meil. Eelkool on ka küllaltki tilu-lilu. Seega su lisatööd ei ole nii koormavad, kui sina siin välja tood.

Klassijuhataja töö on tegelikkuses palju rohkem kui vaid ühe kirja saatmine. Arvad, et klassijuhataja peaks kohe kõiki vanemaid teavitama, mitu arenguvestlust, ümarlauda, koosviibimist ning milliste õpilaste ja nende vanematega pidas? Samuti kirjutama, kui palju ja millest iga klassi õpilasega rääkinud on?
Eelkooli pole midagi tilu-lilu, pane 25 lasteaialast ühiselt laua taha istuma, töölehte värvima vms tegema, kui neil varasemalt selline harjumus puudub.
Naljatilk.

+13
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõni Maxima töötaja rabeleb kindlasti rohkem kui mõni magistriharidusega haritlane.

Mõni arst rabeleb ka vähem kui mõni Maxima müüja.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ormkoormus oli koolis 22 tundi (mõnel võibolla vähem, kindlasti mitte rohkem)

Mida sa sellega mõtled? On koole, kus normkoormus on 24 tundi.

Rääkisin sellest, milline on normkoormus koolis, kus töötan. Alguses kirjutasin koolist, kus normkoormuseks oli otsitavale ametikohale pandud 35 tundi (mis on jabur).

Tänases Õpetajate Lehes kirjutab Ilvi Suislepp artikli direktorite kiusamisest

Mis tal nüüd muud üle jääb, kui mööda ilma kuulutada, kuidas tema oli hea ja teised kiusasid hoopis teda taga? Tea, kuhu ta edaspidi tööle kavatseb minna? Loodetavasti mitte enam kooli ja kindlasti võiks ta direktoriametist eemale hoida. Mõni inimene ei sobi sellisesse ametisse.

Mina olen mujal ka töötanud ja pole probleemi väljaspool kooli tööd leida. Kollektiiv on koolis oluline ja kui maalapsed ei saa suurt valida kus koolis käivad, siis mina saan küll valida kus ma töötan. Kui mõistlikul kaugusel normaalse õhkkonnaga koolides tööd ei ole mulle, siis lahkun koolist. Õnneks on meil direktor tõesti normaalne inimene.

ps. ülikoolide õppejõud otseselt väiksemat palka ei saa, nooremteadurid küll (neid nörritatakse pisikeste koormustega veel lisaks). Päris hulk aastaid tagasi, kui ma veel bakaõppes olin, sattus ühte ainesse kamp tegelasi, kes loengus süüdimatult jutustasid. Mul hakkas õppejõust täiesti kahju, ta püüdis neid viisakalt korrale kutsuda, kuid see ei mõjunud. Loengust loengusse segasid nad õpetamist. See oli veel enne nn lumehelbekeste ülikoolivanusesse jõudmist.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tänases Õpetajate Lehes kirjutab Ilvi Suislepp artikli direktorite kiusamisest, kusjuures möönab, et koolides töötab palju alla keskmise kohatäitjaid õpetajaid.

Mismoodi teda siis kiusati? Sedasi, et ei oldudki nõus, kui ta pakkus enne täiskohaga töötanud õpetajale 0,6 kohta? Või kiusati direktorit siis, Kui ta 28. augustil õpetajale teatas, et algaval õppeaastal töötab see õpetaja hoopis poole kohaga, ja õpetaja nägu läks veidi kurvaks? Või kiusati teda siis, kui ta otsustas ühele varem täiskohaga õpetajale anda pool koormust ja teisele sama aine õpetajale ülekoormuse? Ilmselgelt oli direktori kiusamine see, kui mõni õpetaja koolis julges tema lapsele või sugulasele viiest madalamat hinnet panna, selline õpetaja loomulikult on tühine tunniandja, kes ei väärigi täiskoormust.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Palun pange tähele! Mina, kes ma teenin brutos 2000+ eurot, teen ületunde ehk lisatöõd. Ja mitte vähe.

1) Normist neli tundi rohkem nädalas.

2) Olen klassijuhataja.

3) Annan nädalas kolm tundi eelkooli.

4) Teen pärast tunde nädalas neli ja pool tundi ringitööd.

Seda, et üldtööaeg lõhki läheb, ma enam mainima ei hakkagi.

Ahjaa! Minge nüüd kadesusest lõhki!

5) Kahel “lühemal” õhtupoolikul jõuan anda veel eratunde ehk siis kodust abiõpet lastele, ja sealt tuleb puhtalt 120+ eurot kuus taskusse veelgi 🙂

PS. Mina tean (sest mul on avalikus sektoris töötavaid sõpru/tuttavaid enam kui 2-3), et lihtlabased riigametnikud (ministeeriumis) saavad iga kuu 1600-1700 kätte tehes normtundidega tööd (peamiselt omaette arvuti taga istudes) E-N 9-17 ja R 9-15.45. Peale selle on neile lubatud (peamiselt reedeti!) nn kodukontoripäevad. Sarnane muster on ka pangaametnikel (suguvõsas neid mul neid kaks).

Minul nii lühikesed (ja ilmselt ka mitte nii lihtsad) päevad küll pole! Ja kätte saan samamoodi 1700/1800 koos kõige oma lisa- ehk ületööga.

Mina maksumaksjana tahaksin kohe teada mis ametnik niivähese töö eest nii palju saab. Mõne erakonna liige kes soojale kohale nõunikuks on sokutatud?
Samas keskmise palga löövadki sellised üles ja seda maksumaksja raha eest.
Väita et pangas on üks lullilöömine ja niisama arvutis nokitsemine?
Ma ka finantsasutuses hetkel tööl ja keegi ei löö niisama lulli. Ja kodukontori päev on sama intensiivne kui kontori päev ikka. Töö tuleb ju ära teha. Minu firmal on seisukoht et pole vahet kus tööd tehakse, peaasi et on tehtud õigeks ajaks.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ka finantsasutuses hetkel tööl ja keegi ei löö niisama lulli. Ja kodukontori päev on sama intensiivne kui kontori päev ikka. Töö tuleb ju ära teha. Minu firmal on seisukoht et pole vahet kus tööd tehakse, peaasi et on tehtud õigeks ajaks.

Mul on ka vahel kodukontori päevad ja samamoodi mõni arvab, et siis ju põhimõtteliselt vaba päev. Tegelikkuses just siis ongi väga intensiivsed päevad, sest otsesele suhtlemisele aega ei kulu. Töö maht on ikka sama. Millegipärast arvatakse, et kodukontor tähendab vaba päeva. Minul see küll nii ei ole.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu soovitus kõigile, kellele tundub, et õpetaja elu on lihtne, puhkust palju ja palk hea, on see, et hakake siis ise õpetajateks.

Olen ka ise õpetaja ja küllalt on neid sõbrannasid olnud, kes võtavad teemaks, et “ah mis sul viga, terve suvi vaba” või midagi muud sellist. Aga kohe kui ma vastu ütlen, et “hakka siis ise õpetajaks, kui see nii ihaldusväärne tundub” on suu kinni, sest noh.. ega ju päriselt ikka ei tahaks seda tööd teha, aga targutada on tore 😀

Minu hea kolleeg töötas varem õpetajana. Nüüd ta on samasugune spetsialist-kontoritöötaja ehk “tagumikulaiaksistuja-päevavaras” nagu minagi. Ta õhkab väga sageli enda vana ameti – õpetajatöö järele. Ütles, et ta ei suuda kuidagi harjuda, et suvepuhkus on nüüd nii lühike ning et praeguse ametiga kaasneb tohutu vastutus nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Tema arvates oli palju lihtsam ja toredam olla õpetaja. Tõsi, ta ei olnud Tallinna kooli õpetaja. Ta oli muidugi ka selline õpetaja, kes sai oma õpilastega ideaalselt läbi. Ta oli väga armastatud ja hinnatud ning konfliktsituatsioone tal kogu oma tööaja jooksul polnud. Ehkki töötas õpetajana aastaid. Vähemalt õpilastega mitte. Ja ta ei olnud käsitööõpetaja, vaid füüsika ja keemia õpetaja.

Seega, et tasu sugugi alavääristada ja pisendada õpetajaameti kõrval teisi ameteid. See, et kontoritöötaja joob vaid kohvi ja viilib küüsi ja ei pea üldse pingutama, on vaid näiline. Ehk on ka selliseid töökohti olemas, aga kahtlustan, et tänapäeva kapitalistlikus ühiskononas pigem vähemuses. Minu ja selle endise õpetaja töö on äärmiselt pingeline ja stressirohke. Paljud kolleegid lahkuvadki sellepärast, et ei pea pingele vastu. Ja hiljem, uuel kohal töötades, ütlevad tagasivaadates, et oli ikka väga raske võrreldes mujal olemisega. Palk on meil väiksem kui õpetajate palk, mida siin nimetatud on. Varem koju… sellist mõistet meie asutuses ei ole mitte kunagi. Väga sageli tuleb teha hoopis ületunde, kuid tõsi, need on alati siiski tasustatud (vähemalt juhul, kui ise näpuga järge vead, arvet pead ja raamatupidajale sellest teada annad). Nagu juba eespool öeldud, siis töö on selline, mille teenust vajab meist igaüks – nii arstid kui ka õpetajad, nii lihttöölised kui ka tippjuhid.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu soovitus kõigile, kellele tundub, et õpetaja elu on lihtne, puhkust palju ja palk hea, on see, et hakake siis ise õpetajateks.

Olen ka ise õpetaja ja küllalt on neid sõbrannasid olnud, kes võtavad teemaks, et “ah mis sul viga, terve suvi vaba” või midagi muud sellist. Aga kohe kui ma vastu ütlen, et “hakka siis ise õpetajaks, kui see nii ihaldusväärne tundub” on suu kinni, sest noh.. ega ju päriselt ikka ei tahaks seda tööd teha, aga targutada on tore 😀

Minu hea kolleeg töötas varem õpetajana. Nüüd ta on samasugune spetsialist-kontoritöötaja ehk “tagumikulaiaksistuja-päevavaras” nagu minagi. Ta õhkab väga sageli enda vana ameti – õpetajatöö järele. Ütles, et ta ei suuda kuidagi harjuda, et suvepuhkus on nüüd nii lühike ning et praeguse ametiga kaasneb tohutu vastutus nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Tema arvates oli palju lihtsam ja toredam olla õpetaja. Tõsi, ta ei olnud Tallinna kooli õpetaja. Ta oli muidugi ka selline õpetaja, kes sai oma õpilastega ideaalselt läbi. Ta oli väga armastatud ja hinnatud ning konfliktsituatsioone tal kogu oma tööaja jooksul polnud. Ehkki töötas õpetajana aastaid. Vähemalt õpilastega mitte. Ja ta ei olnud käsitööõpetaja, vaid füüsika ja keemia õpetaja.

Seega, et tasu sugugi alavääristada ja pisendada õpetajaameti kõrval teisi ameteid. See, et kontoritöötaja joob vaid kohvi ja viilib küüsi ja ei pea üldse pingutama, on vaid näiline. Ehk on ka selliseid töökohti olemas, aga kahtlustan, et tänapäeva kapitalistlikus ühiskononas pigem vähemuses. Minu ja selle endise õpetaja töö on äärmiselt pingeline ja stressirohke. Paljud kolleegid lahkuvadki sellepärast, et ei pea pingele vastu. Ja hiljem, uuel kohal töötades, ütlevad tagasivaadates, et oli ikka väga raske võrreldes mujal olemisega. Palk on meil väiksem kui õpetajate palk, mida siin nimetatud on. Varem koju… sellist mõistet meie asutuses ei ole mitte kunagi. Väga sageli tuleb teha hoopis ületunde, kuid tõsi, need on alati siiski tasustatud (vähemalt juhul, kui ise näpuga järge vead, arvet pead ja raamatupidajale sellest teada annad). Nagu juba eespool öeldud, siis töö on selline, mille teenust vajab meist igaüks – nii arstid kui ka õpetajad, nii lihttöölised kui ka tippjuhid.

Kõik sõltub sellest, mis kelllegi rohkem sobib. Mina olen ka aastaid pangas töötanud – töö iseenesest oli väga lihtne. Kohutav oli selle panga juhtimistegevus, kes tavalist kliendihaldurit inimeseks ei pidanud ja kuust kuusse kliendihaldurite palku vähendas.

Kui koolis oli inimesel eduelamus, mis kindlasti andis juurde palju energiat, siis loomulikult õhkab inimene vana eduelamuse järele. Õpetajatöö on meeletult sotsiaalnee töö: see, kas õpetajat torgitakse, sõltub 100 pisiasjast – kas oskab juhtkonnale pugeda, kas oskab lapsevanematega sotsialiseeruda, kas on väikeses kohas omainimene või sissesõitnu, kui hästi oskab üldse intriigitseda, peetakse tema ainet ühiskonnas oluliseks (nt reaalained) või mitte, kui palju tal mees teenib jm pisikesed asjaolud. Mõni muud ei oskagi, kui ainult sotsiaalne olla, mõni jälle oskab oma asja hästi teha. Eks need sotsiaalsed kuiva arvutitöö taga siis ägavadki.

Minul on praegu vaja ülekoormusega tööd teha – kontorist ma sellist suurt koormust endale organiseerida ei saaks, seetõttu töötan veel õpetajana. Kontorisse intriigide keskele ka väga tagasi ei kutsu, seega tuleb mul tulevikus mingi oma äriga alustada. Kerge ei saa see olema, eriti algus, kuid see on kõigist võimalikest variantidest kõige mõistlikum.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 103 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. õpetaja palk?