Teema: .

Millegipärast tundub, et sa omistad lesbidele mingisugust hetero-naistest erinevat käitumist.
Mõned väljavõtted sinu tekstidest: “Mul on ehe kiim”, “Olen hakanud nüüd isegi mehi mõistma”, “Lesbilistust paistab igast tema keharakust” jne.

Kui sul on lesbidest kujunenud selline nägemus ja sellised stereotüübid, siis usu mind – sa EI ole lesbi.
Lesbi on lihtsalt naine, kes armastab naist ja ei armasta meest. Tihtipeale armastab ta ainult üht naist kogu elu jooksul, täpselt samuti kui meest armastav naine.
Siin ei ole midagi tegemist kiimaga, keharakkudega, mingi erilise lesbilise käitumisega või mõne sarnase käitumismustriga, mida sinu arvates näiteks kõik mehed evivad.

Ka on üsna tõenäoline, et ühestki sinu keharakust ei paista mitte midagi sellist, mis mõnes lesbis sinu vastu huvi tekitaks. Ja võin isegi öelda, et kui mõni lesbi peaks sinu kirjutisi lugema, siis kaob sellel lesbil sinu vastu ka see vähene huviraas, mis tal pealkirja nähes võis tekkida. Usu mind, ma tean.

Need on lihtsalt hormoonid, mis enne menopausi trikke teevad ja iga vähegi huvitava inimtüübi sinu silmis seksuaalseks olendiks liigitavad.

Inglise keeles on selle kohta isegi sõna olemas – “surge”.
Sellega kirjeldatakse ka näiteks ootamatut energiavoogu ja elujõudu, mis inimeses tekib vahetult enne surma.
Ka inimese seksuaalsuse peatsele langusele eelneb midagi sarnast – ootamatu ja eriline jõuline seksuaalsuse tõus, mis peagi taas langeb. Ja siis algabki menopaus.

Ikkagi tõde hakkab selguma siin perekoolis! Aastaid väitis homoliikumine, et neil on mingi eriline geen jne. Nüüd ikkagi selgub, et oleme kõik BId ja kui mõni inimene ei leia vastassoo hulgas mõistmist, ihaldamist, siis on kohe kohal käod (nagu ühes teises teemas), kes julgustavad olema sind “vaba ja ilma piiranguteta”. Ja kui sul peaks oma identiteediga probleeme olema, kehv enesehinnang, oled mehena õrnahingeline või naisena liiga ratsionalistlik, siis aitab kindlasti soovahetus sind õnnelikuks saada!

#3242114:

Sest ma arvan, et meil on liiga suur vanusevahe.

See nagu meeste ja naiste puhulgi, ei sõltu numbrist, mis ID kaardil, vaid inimesest endast.
Kui tema on ikka väga plikalik ja sina mutilik, siis ei klapi, jah.
Kui sa oled normaalne, toonuses, aktiivne, kaasaegne, ilma lugemisprillideta 44, siis pole teil häda midagi.

(meeste puhul on ju veel see reegel, et kui naine on 20a noorem, siis naisele tuleb kooselus 10a nagu “juurde” ja mehel kukub maha. Ehk siis vanused mingil määral nagu võrdsustuks)
Helista inimesele ja küsi, kas tahab sinuga “pärast pulmi” cocasse vaatama tulla.
Vms, pole ju keeruline.

Lisaks mõtle (ja valmista end ette) kui raske neil on, kes tahavad küll kedagi leida, aga pole isegi potentsiaalset kandidaati veel kohanud.
Ja praegu, kui sulle öeldaksegi “ei”, elad üle, sul pole mingit puuda soola koos ära söödud.
Natuke jääb kripeldama, pole hullu.

#3242193:

OI eieieie, ma ei ole kunagi kellelegi esimesena lähenenud.

Nüüd läks juba “muti” jutuks ära. Ei saa nii, ise veel tahad noorega suhtlema hakata.
Õige vastus on: jajajaja. Või: muidugi, teeme ära.
Klaas on ju alati pooltäis.

Ja keegi pole ka öelnud, et kohe lähenema pead hakkama, totu. Oma käed jan hoia kõik paigal.
Mitte ei lähene, vaid selgitad välja, kas koos olla on tore, lõbus, kerge. Kas samad naljad on naljakad või ei ole. Elementaarne.
Krt, õpeta nagu oma poega.

#3242231:

paistan oma vanuses noorem ka kahjuks välja

Ja ootad siis mida?
Ma olen umbes sinuvanune (43) hetero mees ja MINA võin endale lubada, et ma kohe täna ei torma mingit naist taga ajama, sest ta on homme ka veel tõenäoliselt alles. Ja aega on.

Aga kui ma oleks vähemus, siis tuleks tegutseda KOHE. Mine tea neid “konkurente”.

P.S. Ja varja oma surinat, kui inimesega kokku saad, pole tal vaja teada ja kui tal tekib, siis las “tekib mõlemal korraga”

#3242303:

#3242293:

Ei ma just ei ole meeleheitel. Ma ei ole kedagi otsinud ega soovinud enda ellu. See lihtsalt juhtus äkki, ühtäki ja silme ees hakkas virvendama.

Kuidas juhtus? Räägi lähemalt. Silmside? Välimus? Naeratus?

Muus osas saan nüüd aru, et muidugi ma olen loonud endale sellest inimesest teatud kujutluspildi, aga fakt on, et ma teda ju üldsegi ei tunne. Ometi oleksin valmis seljakoti pakkima ja temaga minema seitse tuule suunas. ???? Vot niimoodi siis.

Väga huvitav, et sa üldse ei tunne. Midagi ikka tead. Mis maitse tal on, kuidas suhtleb, mis lõhna kasutab jne. Ei usu, et lihtsalt nägid eemalt ja hakkas meeldima. Või siis on tõesti midagi esoteerilist.

No kuidas juhtus. Juhtus nii, et nägin, viibisime samas ruumis, paari korral ja siis ühtäkki! Oligi valmis! Silmade ees hakkas virvendama ja kõhus hakkas kõdi ja süda hakkas pekslema ja nii see läks. Jah, välimus, naeratus, pilk, hääletoon, kehahoiak, juuksed, silmad – kõik.

Ei tea mis lõhna, pole nii lähedal seisnud. Maitse – raske öelda … väga stiilne ja omanäoline, teistest erinev, teistsugune (nagu minagi:)

Olen sama asja kogenud. Olen enne ja peale seda ikka paduhetero olnud ja pole ka ükski naine rohkem atraktiivne olnud ega minus mingeid mõtteid esile kutsunud, aga mingil hetkel olin ma ühte naisesse kõrvuni armunud ja seda ikka paar-kolm kuud, siis läks üle. Kohtusin temaga tööaalaselt ja juba peale esimest vestlust mu katus sõitis täiega. Järgmistele kohtumistele minnes sättisin ennast erilise hoolega ja otsisin põhjuseid, miks peaks mingeid tööasju jällegi arutama. Füüsiliseks ei läinud see asi kunagi ja kui see projekt sai valmis, millega töötasime, siis kadus kontakt ja lõpuks ka see armumine. Ma ei tea siiani, mis see oli, mis mind niimoodi temas tõmbas ja köitis või mis sellised tunded tekitas. Ta oli nii õrn, nii malbe, tema ümber oli nagu mingi pehme ja soe kuma. Täielik kosmos oli 😀
Väga lahe kogemus tegelikult.

Millest mina aga aru ei saa on see, miks alati arvatakse et lesbi ja ka homopaaridel üks on see nö tugevam pool? Küll on maailmas lesbipaare, kus mõlemad naised on äärmiselt naiselikud, mitte ei ole tingimata üke mehelik ja teine naiselik. See arvamus, et nii peab olema on umbes sama nagu stampmõtlemine, et kõik lesbid hakkavad kohe kindlasti teisi naisi ründama ja kõik homomehed tahavad kõiki mehi.

Armumine on ikka tore tunne:)

Mina arvan Perekooli viimase aja teemasid vaadates, et ilmselt on lesbikontorile värsked eurorahad peale tulnud, nii et kirjanikke, takkakiitjaid, “see on kõik nii normaalne, lase käia” silmadeplõksutajaid ja muid suunamudijaid annab omade hulgast jälle propagandatööle palgata. See kõik on nii naeruväärselt läbinähtav, lihtsalt naeruväärselt.

Loodame, et raha saab mingil hetkel otsa ja see ajutiselt palgatud seltskond peab vahepeal jälle tagasi tootvale tööle minema. Kuni uue rahalaevani.

Mul oli suht sama seis, et armusin teisesse naisesse. Mõnda aega oli isegi tore flirtida, kuid siis hakkasin aru saama kuidas mulle see inimene ikka ei meeldi ega sobiks. Eriti ei meeldinud see, kuidas ütles üht ja minuti pärast juba oli meelt muutnud. Iseloom ei meeldinud. Oli muidu selline kauni välimusega kunstiinimene. Kui otsid ikka suhet siis vaatad ikka praktilist poolt ka, mitte ei filosofeeri läbi elu. See sai ka määravaks, miks mu huvi kadus. Lesbi ei ole.

Vähemalt oled sa oma lapse saanud enne oma avastust, mitte nagu üks mu kaugeltnurkattav kunstnikust lesbi. Tema teadis oma orientatsiooni ammu, aga tahtis last ja lapsele isa ja suutis pettuse eesmärgil ühe mehe ära ka lollitada. Kasutas teda paar aastat ära kuni lapse hullud titeaastad mööda said ja siis viskas välja.