Kuidas hindaksite palgatõusu, kui olete oma ala vaieldamatu spetsialist. Palk vaadatakse üle kord aastas, aga mitte igal aastal see ei tõuse. Sel aastal siiski… Palgatõus oli ca 4%. Eelmine palk oli 1 650 eurot (netos 1348 eurot). Ja uus brutopalk on 1725. Netos tõusis palk ca 50 eurot.
Kuidas hindakstite palgatõusu? Kas see on õige ja igati väärilline palk palju ja keerulisi teadmisi nõudva töö eest? Tööstaaž on 25 aastat samas asutuses.
Tüüpiline iga-aastane palgatõus, millel ei ole muud põhjust kui inflatsioon. Suurena palgatõusu saad üldjuhul vaid siis, kui vahetad töökohta või saad ametikõrgendust.
Kui arvate, et oleks võimalik oma valdkonna ja asutuse olukorda arvesse võttes saada rohkem, tuleb küsida. Saabki põhjendada, et palgatõus ei ole kooskõlas inflatsiooniga. Hea strateegia on küsida natuke rohkem kui arvate, et saate, sest reeglina pakutakse alla küsitu – nii saate selle summa, mida soovite. Hinnatõusu tempot arvestades küsiksin ise ehk vahemikus 15-20% juurde ja loodaksin, et reaalne tõus jääb 10-15% juurde.
Palka saab juurde, kui tööülesanded on muutunud ja inimene on ettevõttele kasulikum kui varem. 25 aastat samal kohal kopitades ei muutu enam midagi. Tiksud pensini ära ja ongi kõik. See, kes sinu asemele võetakse, saab seda raha, mida turul makstakse.
Kui inflatsioon iga aasta 12% on, siis jah, ootaks 5 aasta pärast tänasega võrreldes 60% tõusu. Minu mõte oli pigem, et küsida rohkem (ehk siis 15-20%), kuna ülemus pakub suure tõenäosusega küsitust vähem. Muidugi sõltub ka asutusest ja tööülesannetest. Selge on see, et iga aastane inflatsioon ei ole 12%, kuid palk peaks vähemalt inflatsiooniga kaasas käima.
Ma töötan riigiasutuses ja seal pole sellist varianti, et sa muudkui küsid palka juurde. Saad selle raha, mis neil eelarves on, mis palgaaste sul on ja kogu lugu. Minu otsene ülemus võib ju tahta mulle juurde maksta, aga see on väga keeruline. Mõnikord tal õnnestub väike lisatasu maksta, aga see käib suure võitlusega, sest üldiselt ei pooldata lisatasusid. Ja nii lihtsalt seal asutuses on. Saabki juurde siis, kui ametikoht muutub kuskile palju kõrgemale, aga neid kohti ka väga ei liigu. Juurde sain 60 eurot netos sel aastal ja muidugi ei kata see hinnatõusu mitte kuidagi.
Olen ise riigiasutuses töötanud. Töötasin spetsialistina (mitte vanem- ega peaspetsialistina) ning minu palk tõusis 3.5 aasta jooksul aastas ca 9% ehk siis 3.5 aasta jooksul kokku u 30% – jah, elukvaliteeditõusu polnud, kuid vähemalt käis inflatsiooniga kaasas. Juhul kui teemaalgataja töötab riigisektoris, siis olukord, kus aastane inflatsioon on 12% tundub 3x väiksem palgatõus ehk siis 4% üsna ebaõiglane, arvestades seda, et inflatsiooni tõttu on riigieelarvesse laekuvad summad samuti suuremad.
Olen ise riigiasutuses töötanud. Töötasin spetsialistina (mitte vanem- ega peaspetsialistina) ning minu palk tõusis 3.5 aasta jooksul aastas ca 9% ehk siis 3.5 aasta jooksul kokku u 30% – jah, elukvaliteeditõusu polnud, kuid vähemalt käis inflatsiooniga kaasas. Juhul kui teemaalgataja töötab riigisektoris, siis olukord, kus aastane inflatsioon on 12% tundub 3x väiksem palgatõus ehk siis 4% üsna ebaõiglane, arvestades seda, et inflatsiooni tõttu on riigieelarvesse laekuvad summad samuti suuremad.
Kui just tippjuht vms ei ole, siis avalikus sektoris ongi ju pigem madalad palgad ja palgatõus aastas enamasti jääbki kuni 10% ulatusse. Aeg-ajalt tehakse suuremaid tõstmisi, kui mõni valdkond ikka väga juba teistele alla jääb (nt sotsiaal/kultuur/haridus), aga seda, et tõstetaks korraga märkimisväärselt üle 10%, küll üldjuhul ei praktiseerita.
Olen ise riigiasutuses töötanud. Töötasin spetsialistina (mitte vanem- ega peaspetsialistina) ning minu palk tõusis 3.5 aasta jooksul aastas ca 9% ehk siis 3.5 aasta jooksul kokku u 30% – jah, elukvaliteeditõusu polnud, kuid vähemalt käis inflatsiooniga kaasas. Juhul kui teemaalgataja töötab riigisektoris, siis olukord, kus aastane inflatsioon on 12% tundub 3x väiksem palgatõus ehk siis 4% üsna ebaõiglane, arvestades seda, et inflatsiooni tõttu on riigieelarvesse laekuvad summad samuti suuremad.
Riigiasutused on erinevad. Mina töötan ülikoolis ja seal tõstetakse vähe igaaastaselt palka, mõnes üksuses ei tõstetagi. Ja nii on, oma ülemusega rääkimine ei anna siin midagi, tema ei määra palkasid. Et sinul tõusis palk 3 aastaga 30 protsenti, on väga tore, aga mitte igas riigiasutuses pole see nii.
2016/2017 sain netona kätte 1200-1300. Iluvaldkond, nii et kindlasti mitte asendamatu spetsialist.
Nüüd aasta 2022 ja netona 700-750-800 ringis (tõsi, koormus on ka 0.75).
Inflatsiooniga sammupidamisest muidugi juttu pole.
2016/2017 sain netona kätte 1200-1300. Iluvaldkond, nii et kindlasti mitte asendamatu spetsialist.
Nüüd aasta 2022 ja netona 700-750-800 ringis (tõsi, koormus on ka 0.75).
Inflatsiooniga sammupidamisest muidugi juttu pole.
Esimest korda kuulen, et iluteenindaja on palgatöötaja. Tavaliselt ikka FIE või OÜ alt teeb ja raha saab vastavalt klientide arvule, mitte inflatsioonile.
2016/2017 sain netona kätte 1200-1300. Iluvaldkond, nii et kindlasti mitte asendamatu spetsialist.
Nüüd aasta 2022 ja netona 700-750-800 ringis (tõsi, koormus on ka 0.75).
Inflatsiooniga sammupidamisest muidugi juttu pole.
Esimest korda kuulen, et iluteenindaja on palgatöötaja. Tavaliselt ikka FIE või OÜ alt teeb ja raha saab vastavalt klientide arvule, mitte inflatsioonile.
Ei, hotellides, spaades oled ikka palgatöötaja, aga klientide arvust sõltub palk küll, sestap ka vahemikud.
Kuidas hindaksite palgatõusu, kui olete oma ala vaieldamatu spetsialist. Palk vaadatakse üle kord aastas, aga mitte igal aastal see ei tõuse. Sel aastal siiski… Palgatõus oli ca 4%. Eelmine palk oli 1 650 eurot (netos 1348 eurot). Ja uus brutopalk on 1725. Netos tõusis palk ca 50 eurot.
Kuidas hindakstite palgatõusu? Kas see on õige ja igati väärilline palk palju ja keerulisi teadmisi nõudva töö eest? Tööstaaž on 25 aastat samas asutuses.
Endale tundub asi nutune.
Kiirabi töötajatel tõsteti eelmine aasta palka 18 eurot kuus bruto.
2016/2017 sain netona kätte 1200-1300. Iluvaldkond, nii et kindlasti mitte asendamatu spetsialist.
Nüüd aasta 2022 ja netona 700-750-800 ringis (tõsi, koormus on ka 0.75).
Inflatsiooniga sammupidamisest muidugi juttu pole.
Esimest korda kuulen, et iluteenindaja on palgatöötaja. Tavaliselt ikka FIE või OÜ alt teeb ja raha saab vastavalt klientide arvule, mitte inflatsioonile.
Ei, hotellides, spaades oled ikka palgatöötaja, aga klientide arvust sõltub palk küll, sestap ka vahemikud.
Ok, arusaadav. Hotellis peab vist praegu õnnelik olema kui üldse mingit raha saab ja ära koondatud ei ole.
2016/2017 sain netona kätte 1200-1300. Iluvaldkond, nii et kindlasti mitte asendamatu spetsialist.
Nüüd aasta 2022 ja netona 700-750-800 ringis (tõsi, koormus on ka 0.75).
Inflatsiooniga sammupidamisest muidugi juttu pole.
Esimest korda kuulen, et iluteenindaja on palgatöötaja. Tavaliselt ikka FIE või OÜ alt teeb ja raha saab vastavalt klientide arvule, mitte inflatsioonile.
Ei, hotellides, spaades oled ikka palgatöötaja, aga klientide arvust sõltub palk küll, sestap ka vahemikud.
Ok, arusaadav. Hotellis peab vist praegu õnnelik olema kui üldse mingit raha saab ja ära koondatud ei ole.
Koondatuaeg on mul juba seljataga:) Eelmisest kohast koondati. Staaž oli mul ülipikk ja võtsin hüvitist ligi aasta aega vastu.
Olen ise riigiasutuses töötanud. Töötasin spetsialistina (mitte vanem- ega peaspetsialistina) ning minu palk tõusis 3.5 aasta jooksul aastas ca 9% ehk siis 3.5 aasta jooksul kokku u 30% – jah, elukvaliteeditõusu polnud, kuid vähemalt käis inflatsiooniga kaasas. Juhul kui teemaalgataja töötab riigisektoris, siis olukord, kus aastane inflatsioon on 12% tundub 3x väiksem palgatõus ehk siis 4% üsna ebaõiglane, arvestades seda, et inflatsiooni tõttu on riigieelarvesse laekuvad summad samuti suuremad.
Ma töötasin 3a riigiasutuses ja selle aja jooksul ei tõstetud palka mitte kordagi. Iga uue aasta alguses lihtsalt tõdeti, et raha palgatõusuks pole.
Lõpuks tulin ära, kuigi töö meeldis, sest erasektor pakkus 40% kõrgemat palka.
oma ala vaieldamatu spetsialist? Varsti saab labidamees rohkem
Labidamees saab ammu rohkem. Kui meil ülikoolis uut majaosa ehitati, siis oli parkimisplats ülikalleid autosid täis, mida pole seal elus nähtud. Väliskülaline ütles, et küll elavad teie õppejõud ja teadlased hästi, ma siis valgustasin teda.
Tänapäeval ei ole pikk staaž enam kuigi kõva trump. Pigem näitab, et kui ükski teine asutus sind tahtnud ei ole, siis pole ju mõtet rohkem maksta, kui sa nagunii seal paigal püsid.
Ja see pole öeldud irooniaga – töötasin ka ise eelmises asutuses ligi 20 aastat pea olematu palgakasvuga. Siis kandideerisin teise töökohta – sama eriala, aga nüüd ei ole ma enam “eluaegne kohatäitja”, vaid tõesti oma ala vaieldamatu spetsialist varasemast poole suurema palgaga.
Palka saab tõsta siis, kui firma kasum on kasvanud (tulud suurenevad rohkem kui kulud) ja/või kui sina ise oled firmale senisest kasumlikum. Erafirmas ka ei ole kusagil nurgas lõputu külluse allikat, kust muudkui võtta ja jagada. Pealegi vaatab ülemus palgatõusu hoopis teise mätta otsast: töötaja vaatab summat, mis palgapäeval arvele tuleb, aga tööandja vaatab, kui palju tööjõukulude kasvu ta endale lubada saab.
Ma loodan, et ma telefonis erinevate akende vahel kalpsates mõnd viga ei teinud, aga tööandja tööjõukulu suurenes ligi 100 €. Kas viimase aasta-paariga oled firma kasumit oluliselt rohkem kuus suurendanud? Või kui teed rahateenimist teenindavat tööd (nt raamatupidaja, sekretär, koristaja, kõnekeskuse töötaja), siis peaksid need, kelle töö eest firmale makstakse, teenima nii palju rohkem, et katta sisendite hinnatõusu, enda palgatõusu ja kõigi nende palgatõusu, kes loodetavasti on küll suurepärased spetsialistid, aga kliendid nende töö eest ei maksa.
Palka saab tõsta siis, kui firma kasum on kasvanud (tulud suurenevad rohkem kui kulud) ja/või kui sina ise oled firmale senisest kasumlikum. Erafirmas ka ei ole kusagil nurgas lõputu külluse allikat, kust muudkui võtta ja jagada. Pealegi vaatab ülemus palgatõusu hoopis teise mätta otsast: töötaja vaatab summat, mis palgapäeval arvele tuleb, aga tööandja vaatab, kui palju tööjõukulude kasvu ta endale lubada saab.
Miinustaja, ma tõesti tahaks teada, mis selles postituses valesti oli. Tahaks ka targemaks saada.
Tänapäeval ei ole pikk staaž enam kuigi kõva trump. Pigem näitab, et kui ükski teine asutus sind tahtnud ei ole, siis pole ju mõtet rohkem maksta, kui sa nagunii seal paigal püsid. Ja see pole öeldud irooniaga – töötasin ka ise eelmises asutuses ligi 20 aastat pea olematu palgakasvuga. Siis kandideerisin teise töökohta – sama eriala, aga nüüd ei ole ma enam “eluaegne kohatäitja”, vaid tõesti oma ala vaieldamatu spetsialist varasemast poole suurema palgaga.
Kuidas keegi teine asutus saab tahta, kui ei ole kunagi mujale kandideerinud?
Mina olen oma asutuses 21 aastat ning ilmselgelt saan töötasu, ida väärt olen. Hetkel isegi ei usu, et mujal enam teeniksin, pigem vähem.
Eeldan, et sa ise ei küsinud palgatõusu? Sest ega ükski normaalne ettevõtja seda ise pakkuma ei tule.
Palka saab tõsta siis, kui firma kasum on kasvanud (tulud suurenevad rohkem kui kulud) ja/või kui sina ise oled firmale senisest kasumlikum. Erafirmas ka ei ole kusagil nurgas lõputu külluse allikat, kust muudkui võtta ja jagada. Pealegi vaatab ülemus palgatõusu hoopis teise mätta otsast: töötaja vaatab summat, mis palgapäeval arvele tuleb, aga tööandja vaatab, kui palju tööjõukulude kasvu ta endale lubada saab.
Mina miinustasin. Imelik kaitsekõne. Kui firma eksisteerib, siis järelikult ta ikka mingit kasumit saab. On igati loomulik aegajalt töötajate palku tõsta. Eriti, kui hindade kasv on nii suur, nagu see on viimastel kuudel olnud.
Ei ole palgatõusu ära teeninud ainult need, kes firmale otseselt kasumit sisse toovad. Palgatõusu peaks saama kõik töötajad, kes on tublilt tööd teinud ja pole viilinud. Jah, ka sekretär ja raamatupidaja, kelle töö ilmselt firmale otseselt sisse ei too. Töö sisu on teine kui müügimehel, aga mis siis. Nad on ju samamoodi vajalikud firma eksisteerimiseks.
