Et hirmu oleks vähem, saate ju juba praegu mõelda, kes ja kuidas laste eest hoolitseb, kui peaksite mõlemad haiglasse sattuma. Räägid mõne sõbranna või sugulasega, küsid, kas ta oleks valmis aitama, kui tõesti peaks selleks vajadus tekkima. Kui lähedased on eakad, siis nii või naa nende appi kutsumine sellisel juhul ei tuleks kõne alla, sest nad võivad ise haigeks jääda ja samuti raskelt põdeda.
Samas pole ka mõtet hirme veelgi üles kütta, riskigrupis olemine ei tähenda automaatselt võimalust, et mõlemad ja veel korraga peaksite koroonasse nakatumisel haiglasse sattuma.
Põdemine sõltub oluliselt ka sellest, kui pikalt nakatanud isikuga kontaktis ollakse, kui suure “viiruseosakeste hulga” jõuad sisse hingata. Kui tööl puutud kokku paljude inimestega, siis kindlasti kanna maski, samamoodi peaks mees avalikes kohtades maski kandma. Enda kaitsmiseks saate ju praegu juba niigi palju teha.
Ja nakatumine on küll tõusuteel, kuid koroonasümptomeid osatakse nüüd paremini leevendada, nii et kui vaatad, et juba mõnda aega on haiglas 20 inimese ringis, see ei ole väga suurenenud, mõni saab haiglast välja, mõni jälle vajab ravi (haiglaravi vajajaid on Eestis praegu u 5% haigestunutest, ei ole ju nii hull number), viimane surmajuhtum oli augusti teises pooles (eakas naine kaasuvate haigustega), peaaegu kuu aega tagasi, siis ei ole ju pilt nii halb, et peaks enda elu pidevalt selle peale mõtlemisega stressirohkeks tegema. Pidev stress ei tee kellelegi head. Koroona ei ole kindlasti kerge haigus, isegi kui osad põevad kergete sümptomitega, aga nüüd, kui sellest rohkem teatakse kui kevadel, on ka arstidel paremad võimalused patsiendi heaks võimalikult palju teha.
