Teema: Partneri hoolimatus/pohhuism

Aga kui ema kõike teab, oskab ja teeb, kuhu see isa ennast vahele pressib siis. ja miks peaks, kui emme nii kõikvõimas ja -teadev on ja on lapse sünnist saadik olnud- kes teab, see teeb. Olen üsna kindel, et nad saavad kahekesi hakkama mõne päeva, 6a pole titt. No söövad paar päeva poe soojaletist toitu ja magama lähevad kuna juhtub ja nõusid ega varbaid ei pese jne- aga saavad hakkama küll. Arvan, et sa oled ka kurnatud. Niiet mine rahulikult oma uuringutele, saad mõne päeva ka puhata täiesti hea põhjusega. Või mismõttes, kas sa muidu ei läheks uuringutele? Või ajaksid lapse vanaema kaela vms? Anna nüüd siis vast isale ka võimalus (ilma et emme minestaks, kui “vale” pluusi isa lapsele selga paneb jne. Ütle ausalt, oled sa mehega näägutanud, kuidas tema lapsega asju valesti teeb?).

sina lapsega teed kõike nii nagu sina õigeks pead. aga mees ei pruugi nii teha, teeb omamoodi. tõenäoliselt mitte sinu standardite järgi.

No ja mis siis saab, kui sina ütled, et lähed haiglasse, kas siis ka ei saa või mis? Viib lapse kuhu, vanaemale hoida vms? Või siiski üritab ise hakkama saada?
Juba kaugele kõlab, et sul ongi “emme teab ja teeb kõike kõige paremini” kompleks. Mis sa siin ikka solvud, see on üldlevinud. Isa tehtu ei kõlba kassi saba allagi ja mehed tavaliselt reageerivadki sellele “tee siis ise, kui minu tegemine ei kõlba!” käitumisega. 6a oled saanud. Kohe oleks isa pidanud lapsekasvatamisse kaasama.

Niiet teie maailmas on ainukt kaks äärmust- näägutamine või kõikelubamine. Asjad tunduvad teil üsna metsas olevat. Kas teie 6-aastane teab, et on olemas reeglid jne, päevakava, magamisrütm jne. Kui isa pole kunagi pidanud jahtima selle unise lapsega hommikul, no las proovibki järele, kui mõnus on ja kas on vaja või on vaja, et laps normaalselt ajal magama läheks.
Ma ei räägi paha pärast, ma ise olen samasugune ja mu mees on samasugune, kui ütked, et tee sina ka midagi, siis ei saa, ei oska, ei tea, pole kunagi näinud, kust laste saapad võtta jne. 6 aastane saab ise söödud, ise riidesse, see pole teisene. 6aastane tegelikult peab ka ise kella tundma ja lepid kokku, et nii, vaatad praegu tund aega, siis teeme midagi muud jne, ekraaniaja kontrolli äppe on sadu olemas jne.

See ei pea mingi näägutamise saatel käima.
Kui mehel on suva osadest asjadest ja sinul mitte, siis kahjuks peadki sina reeglid tegema, kuid on ülinormaalne, et isa neid sinu reegleid ikka nii palju toetab, et kui nt sina keelad midagi, siis isa teisest toast ei hõika, et jõu-jõu, tibu, võid küll! Mees tõenäoliselt ei keela ega korralda nii palju kui sina just selsamal põhjusel, et ta pole silmitsi seisnud sinu keeldude põhjuste ja nende eiramise tagajärgedega (nt suhkrulaksu all, ekraanipohmellis või hommikul üleväsinud unine laps).

Aga veelkord: sa ei pea end kordama ega näägutama. See väsitabki, ma arvan, mitte isegi mehe apaatsus. Aga näägutamine muutub ka lapse jaoks varsti tapeediks, mida ta õpib tülpinult eirama ja sina pead veel 10 korda kõvema häälega ja sagedamini talle ütlema, mida teha – see on nagu nõiaring. Selle asemel ole konkreetne, käsi/keela ainult neid asju, mille täitmist sa päriselt ka jälgida viitsid, ja ole ülimalt järjepidev (et peaksite kokkulepetest kinni).

Nt ekraaniaeg määra ise: ütleme, et 1 tund päevas. Õpeta laps kasutama taimerit (nt telefonis või ahju küljes, samuti on olemas spetsiaalsed äpid) – kui aeg täis saab, siis läheb nutivahend ära, kasvõi kapi otsa, ja sa ei pea last paluma, temaga riidlema ega võitlema, vaid taimer on see, mis annab lapsele märku, et aeg on nüüd täis. Võid ka premeerimissüsteemi mõelda, et kui laps kõigil tööpäevadel vastutustundlikult suhtub oma netiaja jälgimisse ja ei tekita selle üle mingit jorinat, siis saab ta laupäevaks-pühapäevaks 30 minutit juurde vms.

Magamamineku soovitan mina kuidagi ära jagada. Meil töötab see, et üle päeva panen mina ja üle päeva mees lapsed magama: vaatab, et nad normaalselt pestud saaks, loeb unejutu, räägib natuke juttu, teeb head-und-kalli ja tuleb tulema. Aga töötada võiks ka see variant, et lepid mehega kokku, et sina nt aitad lapsel läbi viia une-eelsed protseduurid (nt jälgid, et tuba saaks enam-vähem korda, aitad lapsel end pesta, saadad voodisse jne) ja mees siis näiteks loeb seal voodiservas talle unejutu või paar. Igatahes on oluline, et mees oleks päriselt ka kaasatud nendesse lapsevanema elu protsessidesse, mitte lihtsalt ei peaks täitma (vastumeelselt) sinu korraldusi ja nõudeid. Et ära sellesse siis, mis mehe vastutada jääb, enam sekku. No siis sekku muidugi, kui ta unejutu lugemise asemel lapsele oma telefoni näppida annab voodisse.

Mulle tunduks selline asi igatahes vastuvõetavam kui uuringute ettekäändel kodust ära minek – sest sa pead ju paraku tagasi ka tulema ja siis läheb kõik vanamoodi edasi. Samas on tõsine terviseprobleem võib-olla ka mehele reaalne ja arvestatav ajend sind rohkem kuulata: sa saadki selgitada, et ei jaksa kõige lapsega seonduva eest nii täiega vastutada, kui samal ajal on suur mure tervise pärast. No et sa tõesti vajad mitte mehe abi, vaid et ta oleks võrdne vanem nüüd, keda sa saad usaldada nii potentsiaalse ravi ajal kui ka muidu. Võib-olla sa ise tajudki olukorda nii teravalt just seetõttu, et sul on lisaks tavalisele väsimusele ju veel terviseprobleem kaelas ja tõenäoliselt ka hirm, mil moel mees ja laps peaksid hakkama saama, kui sinul on vaja tervise tõttu neist eemal olla vms?

Igatahes jaksu! Ja kiiret tervenemist!

Ah, tee oma trikk ära. Praktika on tõe kriteerium.

Siin kisub klassikaliseks perekooliks, kus kõike teed valesti alates selles, et meest survestad, kuni selleni, et ei survesta. Ja rongaema oled pealekauba, kes jõhkralt oma last vara magama sunnib, aga täiesti vastutustundetult pole oma lapsele unerežiimi harjutanud.

#3446048:

Suhted on segased- kõike ei jõua lahti seletada aga point on see, et kõik tähtsamad otsused ja lapsega(6a) kaasnev on senimaani ema vastutada olnud. Ema sätib tööaja lapse järgi, isa teeb nii nagu tahab.

Oleme koos olnud 7a ja hetkel on suhtes taaskord kriis.

Kas oleks liiga julm minul, kui emal, paariks päevaks kodust välja astuda ja eemal olla, et temal kogu vastutus oleks(lasteaed, söök, magama minek jne)?

“Julm” selles mõttes, et ma tahaks teada, kas mees üldse hoolib ja kas on mõttet seda suhet edasi venitada.

Mul on üsna tõsine aih ja ma tooks selle uuringud ettekäändeks. Muu ei oleks mõjuv põhjus ära minna.

Ma tean, et tervisega ei tasu mängida aga see on tõesti meeleheitlik katse aru saada, kui tõesti peaks asjad minu tervisega pahaks minema. Mis küll siis saab?

NB! Mind ei huvita miinused ja hukkamõist aga ma olen tõesti viimasele piirile aetud praegusel hetkel ????.

Suhte pärast hakkad last karistama???? Mis sul viga on? Tahad teada, kas mees hoolib, aga kas sa ise hoolid? Lapsest? Võta laps ja mine. EI pea elama koos kui ei sobi. Aga hakata manipuleerima, et oma tahet saavutada, on julm. Väga julm. Sa oled täiskasvanud inimene, toonud siia ilma lapse, kes sõltub sinust. Kui sinu peres on vägivald, mine tee avaldus politseisse, võta laps ja mine varjupaika. Võib öelda, mis juhtub, kui lähed, mees saab suurepäraselt lapsega hakkama ja tal on täiesti ükskõik, mis sina teed. Sa oled täiskasvanud inimene, ise tead, kus oled. Mingit lapsikut järgijooksmist täiskasvanud ei viljele. Ja see pole hoolitsus, kui sulle järgi joostakse, samal ajal kui sina selle äraminekuga manipuleerid. Kasva suureks.

Minu meelest ei olegi meestel samasugust emalikku instinkti nagu naistel, nii et seda teatepulka peab tasahaaval üle andma ja laskma mehel harjutada. See nõuab ka naise poolt järeleandmisi ja leppimist, et mees teeb asju teistmoodi – paneb lapsele vähem/rohkem/teistsugused riided selga, lubab tal ebatervislikumaid asju süüa, päevakava on rohkem paigast ära, uneaeg hilisem, õhtul ununevad hambad pesemata – aga pikas perspektiivis ei ole sellest absoluutselt mitte midagi. Las ta õpib lapsega tegelema ja leiab selleks oma viisi. Ära kritiseeri.

Anna vastutust üle vähehaaval. Mine sõbrannaga tunnikeseks jalutama või trenni, hiljem juba mitmeks tunniks. Sealt edasi pooleks päevaks ja nii edasi. Su laps hakkab juba varsti kooli minema, ta oskab enda vajaduste eest seista küll.

Tegelikult tahtsin ma esimese asjana küsida, et kuidas teil muidu omavaheline suhe ja klapp on, aga siis sain aru, et sellistes tingimustes, kus lapse eest hoolitsemise teema on nii teravalt üleval ja ebaõiglaselt lahendatud, mõjutab see ilmselt ka muid aspekte suhtes. Nii et enne kui hakkate lahku minema, tee proovi ja hakka talle vähehaaval rohkem vastutust andma ja ära unusta seejuures ootuste osas tagasi tõmmata – kui mees alles kuuendal isaks olemise aastal isana hakkab funktioneerima, teeb ta loomulikult vigu, aga see on okei, las ta õpib. Lase tal õppida. Mida rohkem ta lapsega koos aega veedab, seda enam hakkab ta sinu panust hindama ja seda lähedasemaks ta lapsega saab.

Lahku jõuab alati minna, sellega ei maksa kiirustada. Aga midagi te ju teineteises kunagi leidsite ja võib-olla on see kõik vanemaks olemise varjus alles.

#3446195:

#3446169:

Ah, tee oma trikk ära. Praktika on tõe kriteerium.

Siin kisub klassikaliseks perekooliks, kus kõike teed valesti alates selles, et meest survestad, kuni selleni, et ei survesta. Ja rongaema oled pealekauba, kes jõhkralt oma last vara magama sunnib, aga täiesti vastutustundetult pole oma lapsele unerežiimi harjutanud.

Tegin. Raske oli, aga ära tegin!

Elad üle. Küll nad hakkama saavad.

Ja ära kuula seda kägu, kes hurjutas, kuidas sa, jõhkard ema, oma last karistasid.

Mis ajast on lapsel oma isaga olemine karistus? Lolliks ka ei maksa ikka minna.

Ja ei anna keegi naisele järk-järgult mingeid teatepulki üle. Haiglast saad pambu pihku ja toimeta. Ja isa pole ka sellesse perekonda eile kukkunud. See, et ta pole teinud, ei tähenda, et ta pole näinud. Ega ta puudega ole, et vaja õppepäevi teha ja keskkonda kohandada, et kuidas külmiku uks lahti käib või mispidi tirtsule sukkpüksid jalga käivad.

Kui nüüd lapse isale jätmise pessimistlikest stsenaariumitest rääkida, siis kõige üldlevinum teguviis on see, et isa jätab lapse kellegi naissoost sugulase/tuttava kaela ja elab ise oma elu edasi. Näiteks, avastab tööl olles, et kell on juba 19.00, aga lasteaed vist suletakse sel ajal – helistab siis näiteks teie naabritädile ja käsib sel teie laps lasteaiast ära tuua. Või oma emale või õele. Need siis teevad ja toovad ja annavad lapsele süüa ja panevad ta magama. Ja lisaks veel haletsevad meest ning kiruvad sind. Suure tõenäosusega kellab ämm tervele suguvõsale (või naabrimutt kogu külale), milline ükskõikne rongaema sa oled, kuidas olid tõmmanud oma väikese lapse juurest külmalt uttu lõbutsema, jättes kogu hoolitsemise ainuüksi isa õlule, kes ülejõukäivalt raske koorma all murdumas oli.

#3446363:

Kui nüüd lapse isale jätmise pessimistlikest stsenaariumitest rääkida, siis kõige üldlevinum teguviis on see, et isa jätab lapse kellegi naissoost sugulase/tuttava kaela ja elab ise oma elu edasi.

Eks teemaalgataja seda vist üritabki selgitada, kas mingiski olukorras isa hakkab isa eest väljas olema ja lapsega tegelema või lükkabki lapse kellegi teise tegeleda, kui ema pole käepärast.

Tahvel võta haiglasse kaasa ja mängi ise! 🙂 Muidu istubki laps päevad läbi seal, isal mõnus tsill.

Kusjuures see võib olla kuldne võimalus esiteks isal oma lapsega lõpuks tegelema hakata, sest muud ei jää üle, teiseks tal mõista, mida lapsega tegelemine on, kuidas seda teha, täitsa ise tuleb hakkama saada. Lõpuks võivad nad avastada, et neile meeldib koos olla ja saavad väga kenasti hakkama. või siis saad selgust, et sellest mehest asja ei saa. Lahku jõuab alati minna.

#3446363:

Kui nüüd lapse isale jätmise pessimistlikest stsenaariumitest rääkida, siis kõige üldlevinum teguviis on see, et isa jätab lapse kellegi naissoost sugulase/tuttava kaela ja elab ise oma elu edasi. Näiteks, avastab tööl olles, et kell on juba 19.00, aga lasteaed vist suletakse sel ajal – helistab siis näiteks teie naabritädile ja käsib sel teie laps lasteaiast ära tuua. Või oma emale või õele. Need siis teevad ja toovad ja annavad lapsele süüa ja panevad ta magama. Ja lisaks veel haletsevad meest ning kiruvad sind. Suure tõenäosusega kellab ämm tervele suguvõsale (või naabrimutt kogu külale), milline ükskõikne rongaema sa oled, kuidas olid tõmmanud oma väikese lapse juurest külmalt uttu lõbutsema, jättes kogu hoolitsemise ainuüksi isa õlule, kes ülejõukäivalt raske koorma all murdumas oli.

Oleneb naabrinaisest. Mõni naabrinaine näiteks helistab peale sellist kõnet lastekaitsesse.

#3446295:

Mõtle kui mehel tuleb ka tahtmine ära minna ja kuuene üksi jätta. Kust see laps siis abi peaks saama, läheb ise poodi ja teeb ise süüa ja läheb ise lasteaeda või? Või kui mees ongi kodus, aga joob end täis ja unustab lapse olemasolu? Laps ei saa lasteaeda, isa ei tee süüa ega osta ka-on näljas lihtsalt päevade kaupa?

Vaeseke, sina oled oma elus vist küll ainult väga s…de meeste otsa sattunud.