Oo, need memmekesed lähevad üle tee ka vales kohas, mitte ei viitsi sebrani jalutada…
Olles kunagi olnud probleemiga, mis tekitas kõndides valu, saan hästi aru justnimelt vanadest ja hädistest, kelle jaoks ongi ehk see vales kohas üle tee minek lahendus, mis asendab 50 m valusat/vaevalist kõndi bussipeatusest ülekäigurajani ja sealt sama 50 m tagasi teisel pool teed asuva maja/poeukseni. Ja nii nad lähevadki, “mis minuga ikka juhtub enam”.
Jah, kui ma oleks 60ga sõitnud, oleks see laps parimal juhul hetkel haiglas olnud. Tegemist oli ka nii lühikese lapsega, et vaevu peanuppu nägin üle kapotiserva.
Oo, need memmekesed lähevad üle tee ka vales kohas, mitte ei viitsi sebrani jalutada…
Olles kunagi olnud probleemiga, mis tekitas kõndides valu, saan hästi aru justnimelt vanadest ja hädistest, kelle jaoks ongi ehk see vales kohas üle tee minek lahendus, mis asendab 50 m valusat/vaevalist kõndi bussipeatusest ülekäigurajani ja sealt sama 50 m tagasi teisel pool teed asuva maja/poeukseni. Ja nii nad lähevadki, “mis minuga ikka juhtub enam”.
Nojah, mis see ikka juhtub. Hästi läheb, siis kepsutad taevasse. Halvemal juhul piinled pikalt oma murdunud vaagnaga ja oled teiste kasida. Ei tule see surm nii lihtsalt nagu mõni arvab.
Nojah, mis see ikka juhtub. Hästi läheb, siis kepsutad taevasse. Halvemal juhul piinled pikalt oma murdunud vaagnaga ja oled teiste kasida. Ei tule see surm nii lihtsalt nagu mõni arvab.
jaa, selles on sul küll täielik õigus. Lisaks võid jääda ka sandiks ning jäädagi teiste kasida.
Saan aru et 50m sinna ja 50m tagasi, raske ja valus aga ikkagi, kas on seda kõike väärt?
Need memmekesed on ajast kui öeldi, et vene autol peavad ka pidurid olema.
Mõnes mõttes on ju kõigil siin kommenteerijatel õigus: liiklusseadus ütleb, et “Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.” – Teemaalgataja jäi seisma, noh, oleks võibolla pidanud seda teed ületama hakkavat last varem märkama.
Ja “Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.” – See laps muidugi seda kõike ei teinud. Aga autojuhil tuleb paratamatult arvestada ka niisuguste jalakäijatega, olles ise parasjagu tugevama positsioonil.
Mul endal on selles mõttes vedanud, et 11-aastane laps on kuidagi südamest väga seaduskuulekas, sh liikluseeskirjade koha pealt (jalgrattakoolis on ka käinud). Tänaval nina telefonis ei käi ja mina saan ka vahel tema käest pahandada, kui juhtun liikluses millegi vastu eksima.
Mõnes mõttes on ju kõigil siin kommenteerijatel õigus: liiklusseadus ütleb, et “Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.” – Teemaalgataja jäi seisma, noh, oleks võibolla pidanud seda teed ületama hakkavat last varem märkama.
Ja “Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.” – See laps muidugi seda kõike ei teinud. Aga autojuhil tuleb paratamatult arvestada ka niisuguste jalakäijatega, olles ise parasjagu tugevama positsioonil.
Mul endal on selles mõttes vedanud, et 11-aastane laps on kuidagi südamest väga seaduskuulekas, sh liikluseeskirjade koha pealt (jalgrattakoolis on ka käinud). Tänaval nina telefonis ei käi ja mina saan ka vahel tema käest pahandada, kui juhtun liikluses millegi vastu eksima.
Jah. See ongi see koht, et kui auto jalakäija sebral alla ajab, jääb süüdi juht, karjugu palju tahab, et jalakäija peab ka.
Ja maksab kinni haiglakulud ja moraalse kahju.
Jah, kui ma oleks 60ga sõitnud, oleks see laps parimal juhul hetkel haiglas olnud. Tegemist oli ka nii lühikese lapsega, et vaevu peanuppu nägin üle kapotiserva.
No sa ei sõidaks ju ometi ülekäigurajalt üle 60-ga, ükskõik kas laps või suur inimene on seal lähedalt või kaugelt paista. .. Või sõidad?
Jah. See ongi see koht, et kui auto jalakäija sebral alla ajab, jääb süüdi juht, karjugu palju tahab, et jalakäija peab ka. Ja maksab kinni haiglakulud ja moraalse kahju.
Mina olen oma lapsi õpetanud nii, et igal juhul vastutavad nad oma terveks jäämise eest ise. Mis siis sellest, et juht süüdi jääb? See ei aita last mitte kuidagi, kui tema peab oma ülejäänud elu ratastoolis veetma või valudes piinlema, mõne jäseme kaotama või moonutatud kehaga elama. Ükski raha seda ei korva, maksku see juht pärast või miljoneid. Hiljuti kuulsin, kuidas üks mu lastest sama juttu oma klassikaaslasele rääkis, kes liiga uljalt sebrale tormas.
Jah. See ongi see koht, et kui auto jalakäija sebral alla ajab, jääb süüdi juht, karjugu palju tahab, et jalakäija peab ka. Ja maksab kinni haiglakulud ja moraalse kahju.
Aga surma saab jalakäija, karjugu enne seda palju tahab, et autojuht on süüdi.
Olen nii jalakäija, kui autoga sõitja. Ka minul oli juhus, kui inimene läks mööda kõnniteed, siis tegi hopp 90 kraadi pöörde ja astus ülekäigurajale vaatamata, kas auto tuleb või mitte ja kui kaugel on auto. Õnneks juba on sissekodeeritud, et enne ülekäigurada võtan hoo maha – aga see oli küll ootamatu, sest vaatasin, et marsib suure hooga otse minna, et vaevalt hakkab sõiduteed ületama.
liiklusseaduse § 25 – (7) Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.
Seega on ka jalakäijal kohustus hinnata läheneva sõiduki kaugust, mitte nagu siin üks arvas, et ülekäigurada on kõnnitee pikendus.
Teemaalgataja algatas selle teema, et panna inimestele südamele – rääkige lastele, et nad linnas ringi kõndides vaataks enda ümber ringi, ja ei vaataks nutitelefoni. Telefoni vaatamiseks tuleks kuhugi seisma või istuma jääda.
Ma ise olen ka tähele pannud, et pea pooled jalakäijad – nii lapsed kui täiskasvanud, kõnnivad ringi nagu zombid, pilk kinnistunud telefoni. See ei ole kuidagi normaalne, sest liikluses peame kõik üksteisega arvestama ja selle eelduseks on see, et me üksteist näeme. Ka kõnniteel liikudes.
(ja pole üldse tähtust, kes selles TA kirjeldatud olukorras otseselt süüdi oli – point oli ju teine)
No aga juht ju sõidab minaminamina. Miks laps on sebral, ma pidin pidurdama!!!
Mina ja mu sõbrad ja tuttavad ei pea probleemiks pidurdamist või seismajäämist sebra ees, ei pea probleemiks lasta ka jalgrattaga sõitja üle sõidutee. Ei pea jalakäiana probleemiks kitsamal teel jääda seisma laiemas kohas, et lasta mööda vankriga liikleja, jalgrattal, tõukerattal sõitja, teine jalakäija jne. Probleem on selles, kui ei anta aega või võimalust reageerida.
Üks asi, mida ma ise (mitmerealise) sõidutee ületusel kasutan ja oma lapsele õpetanud on see, et isegi kui üks auto andis teed, siis enne järgnevale reale astudes siiski vaatan, kas ka järgnevas reas jäi auto seisma. Mu oma mees andis alles umb kuu tagasi ühele lapsele sebra ees teed ja kõrvalt reast sõitis teine auto lapsele otsa (laps lendas suure kaarega minema, kuigi kiirus ei olnud üldse suur) Ei tea mis ime läbi, aga see tüdruk jäi ellu ja esimese hooga polnud tal midagi viga ja ka hiljem. Tõesti uurisime uudiseid. Mehel kripeldas, et seekord oleks parem olnud ise ka mitte teed anda. Tüdruk ilusti vaatas ja seisatas tee ääres ning kui mees poleks peatanud autot, siis vähemalt ei oleks ta teele astunud ja ka järgmise rea auto ette sattunud.
Ja eil õhtule lasi mu nina all üks koeraga jalutaja oma koera 4-5 m pika rihma otsas ootamatult autole ette joost. Küll sebra ligiduses, ilmselt mõtlesid sõbraga, kas minna üle tee või mite ja koer jäeti unarusse. Koer ilmselt ei vaata ise, kas tee vaba ja rihm lubas vabalt pikemalt ette/kõrvale joosta hüpata, siis seda ta ka tegi. Koer jäi vähemalt esialgu üsna terveks, aga seda siiski tänu kellegi teise kiirele reageerimisele ja kellegi teise ohverdusele (ilmselt ikkagi mingi mõlk ka, sest mats oli tugev, aga ega siis koeraga jalutajad seda korvama hakanud). Ma arvasin, et (tee) on tühi, oli lause, mida mina kuulsin koeraga jalutaja suust.
Ma tõesti käin väljas pea iga õhtu ja ületan mitmeid sõiduteid (sebraga, ilma foorideta) ja üldjuhul teine (esimese jaoks olekski liiga järsk pidurdus), kõige hiljemalt 3 auto peatub ja laseb ilusti üle ja nii aastaid. Paar korda on endal olnud ka situatsioon, kus 2-4 realisel teel kuskilt 2 või 3 reast üks auto läheb nina alt üle, kuigi kõrval ridades kõik seisavad, aga kuna komme jälgida, siis pole midagi juhtunud.
Olen nii jalakäija, kui autoga sõitja. Ka minul oli juhus, kui inimene läks mööda kõnniteed, siis tegi hopp 90 kraadi pöörde ja astus ülekäigurajale vaatamata, kas auto tuleb või mitte ja kui kaugel on auto. Õnneks juba on sissekodeeritud, et enne ülekäigurada võtan hoo maha – aga see oli küll ootamatu, sest vaatasin, et marsib suure hooga otse minna, et vaevalt hakkab sõiduteed ületama.
liiklusseaduse § 25 – (7) Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.
Seega on ka jalakäijal kohustus hinnata läheneva sõiduki kaugust, mitte nagu siin üks arvas, et ülekäigurada on kõnnitee pikendus.
Mul on ka sama juhtunud. Ise, olles autojuht, tean kuidas võib mitte märgata jalakäijat ja kui ma olen jalakäija, siis alati veendun, et juht on mind märganud enne sebrale astumist. Sama õpetan oma lastele.
Jah, autojuht on süüdi. Aga mis see sulle annab, et ta süüdi on, kui oma luid pead ise lappima. Ega autojuhi süüdiolemine sind, jalakäija, kiiremini tervenda.
Autokoolis ju õpetatskse, et ülekäigurajal tuleb jalakäijale teed anda ja juba arvestada sellega siis kui jalakäija selle vahetus läheduses on. Saan aru, kui laps järsku teele jooksis või tegi järsu ümberpööru ja siis ei osanud arvestada. Aga kui ta rahulikult kõndis ülekäigu juurde, siis on ju aimata, et hakkab üle minema. Ise jalakäijana veendun nii enne minekut kui ka raja keskel, et kedagi ei tule. Ja muidugi see tähelepanuta liikluses liiklemine on jube ja aina süvenev nähtus. Mõlemad olid hetkel hooletud ja nii juht kui laps vajavad tegevuse korrigeerimist. Kuid minu meelest vahet pole, kes süüdi. Aitojuhinna ma otsa sõita ei taha, olgu teine süüdi või mitte, olen pigem ise ekstra ettevaatlik. Aeglustan ja olen valmis pidurdama kui näen kedagi kõnniteel sebrale suunda võtmas. Mitte alles siis kui teeservas paremale vadakule vaatab.
Aitojuhinna ma otsa sõita ei taha, olgu teine süüdi või mitte, olen pigem ise ekstra ettevaatlik. Aeglustan ja olen valmis pidurdama kui näen kedagi kõnniteel sebrale suunda võtmas. Mitte alles siis kui teeservas paremale vadakule vaatab.
Ei ole sinagi eksimatu. Mingil hetkel võib ootamatu heli, valgus, segadus orienteerumisel, kõrvalliikleja ootamatu manööver röövida sinu tähelepanu ning piisab mõnest sekundist, kus sa võid maha magada, et keegi hakkab sebrale astuma. Eriti kui see keegi on tumedas rõivas, helkurita või minimaalse helkuriga, väljas on pime ja sajab vihma või lund ning seda kedagi ennast üldse ei huvita, et ta ellu jääks. Inimene ise on ikka see lõppotsustaja, kes saab ära hoida suure hulga temaga juhtuvaid õnnetusi.
Liikluses peavad olema kõik osalejad tähelepanelikud. Kui autokoolis tõesti rõhutatakse seda, et ülekäigurajale lähenedes olge tähelepanelik, siis jalakäijat ei koolita keegi v.a. tema vanemad -et ka jalakäijal on kohutus veenduda tee ületamisel selle ohutusest. Ja maksab oma elu ja tervisega jalakäija. Selleks ongi autodel vaja pardakaamerat, et selline ootamatu etteastumine ära fikseerida. Enamik inimesi on liikluses nii autojuhina, kui jalakäiajana – seega need kes autokoolis käinud või kellele vanemad on selgitanud – vaatavad ikka kas auto näeb neid ja siis astuvad sõiduteele. Võin öelda, et küllalt on nahhaalseid juhte, endalgi oli kogemus – kus nägin, et naine lapsega hakkavad teed ületama, võtsin hoo maha ning minu tagant tulev auto tegi minust möödasõidu – õnneks oli naise/laps alles minu auto ees, muidu oleksid selle jobu poolt juhitud auto alla jäänud.
Enne sebrale jõudmist, vähendab juht kiirust ja veendub ohutuses.
Lapsed on alati riskigrupp, mistõttu olukord sebra+laps, on juht eriti tähelpanelik ja vähendab kiirust.
Sry, a suht mõttetu komm. Jalakäija peab samamoodi veenduma, et on ohutu astuda sõiduteele. Lapsed kasvavad ka suureks ükskord….
Sellise põlvkonna puhul, kui TA kirjeldas, kui ikka kasvavad suureks…Ilmselt saavad enne autorataste all surma. Kurb, aga tõsi. Kui nutimaailm on ainuke maailm, kus viibitakse, siis nii on.
