Teema: Pelgulinna Gümnaasumi matemaatika 9kl riigieksami tulemused

#4198748:

MOTT – kui ekspert matemaatika õpetamises on öelnud selgelt, et see pugemise koroona taha võiks nüüd ükskord heaga juba ära jätta, sest kooliaega on olnud piisavalt, siis nii ongi.

Kuidas siis enamus õpilasi oma asjadega hästi hakkama said? Järelikult pingutasidki rohkem. Täpselt samades tingimustes toimus õpe ja vanemad oleksid ka pidanud suutma oma lapse õppimist jälgida, hinnata ja õigel ajal abi pakkuda või seda vähemalt otsida.

Tõde on see, et need kes õppida tahtsid ja suutsid ja kelle vanemad ka ärkasid-märkasid said läbi selle eksami, mis polnud raske.

Kasutasime eraõpetaja abi.

Ma nüüd ei teagi.

Muidugi sõltub see paljuski õpetajast, aga kui lugeda neid kommentaare, et osad lapsed said eksamil 1 või 4 punkti, siis ei peaks see küll olema õpetajate probleem.

Meie lapsed tegid ISE tublisti lisatööd, lahendasid eelmiste aastate ülesandeid ja pusisid ning uurisid. OK, meil on ka suurepärane õpetaja, kes ei raiska tunnis aega, vaid tegelebki matemaatikaga, on autoriteetne ja sõbralik. Klass on koostööaldis ja ülikõrge motivatsiooniga. Tegemist on nn tavalise maakooliga, kuhu ei ole kedagi valitud nende teadmiste järgi. Matemaatika keskmine meie klassis oli 41,9 punkti ehk 83,8%, läbikukkujaid ei olnud.

Paralleelklassis, kus õpetab teine õpetaja, oli keskmine 32,7punkti ja 65,4%. Läbi kukkus 30%. Kooli protsent 69,59 ehk keskmisest isegi mõni kriips rohkem. Kõik on nii suhteline.

Raudselt on oma osa ka heal õpetajal, aga meil on ka väga kõrge õpimotivatsiooniga klass. Meil ei tehta sea, lehma või mõne muu looma hääli, meil ei segata tundi. Mõttekoht!

#4198789:

Minu lapse koolis toimuvad ka iseseisva õppimise päevad. Juba enne koroonat olid. Tavaliselt 1 päev õppeperioodis (3x aastas). Aineõpetajad seletavad koduõppe päevale eelnevas ainetunnis lastele tööjuhendi lahti ja esimeses ainetunnis pärast koduõppe päeva vaadatakse läbi kodus tehtud tööd. Mitte kordagi pole olnud lapsel kodus õppides ülesannet iseseisvalt uut materjali läbida. Kodus õppimise päevadel on ainult aine kinnistamise ülesanded olnud. Uue materjali tutvustamine ja selgitamine on ikka õpetaja töö.

See ju täiesti norm, et üks päev trimestris. Aga Pelgu õpilased olid kaks aastat kodus iga nädal ühe päeva!

#4198550:

#4198426:

Nende noorte puhul, kes nüüd lõpetavad ja tänavu põhikooli lõpueksameid sooritasid, nende puhul pandeemia varju pugemine ei ole õige, sest nad on saanud ikkagi päris korralikult koolis käia. MOTT.

https://www.err.ee/1609006919/matemaatikaopetaja-pohikooli-lopueksamitel-tuleks-lavend-kaotada

Aga vot ei saanud! Pelgulinnas oli (nagu paljudes teisteski koolides) koroonajärgsel nn ohtuse hoidmise ajal kord, et iga nädal oli üks klass (kogu lend ehk kõik klassid) n-ö koduõppel. Mis tegelikkuses seisnes selles, et õpetajad (ka see vanaprouast õpetajaks mittesobiv matemaatikaõpetaja) lautisid eKooli ülesandeid ja kõik.

Ja siis sai koroona otsa. Kõik teised koolid taastasid koroonaeelse olukorra, aga hr Piibur arvas, et täitsa lahe on, kui koolinädal kestabki 4 päeva! Tema nimetas selle ühe koduse päeva õpivilumuse vm säärase jura harjutamiseks. Isegi kui lapsevanemad korduvalt küsisid, et kas see on 9. klassi lastele, kel seisavad ees lôpueksamid, mõistlik, jäi koolijuht oma arvamuse juurde, et just nii need tublid õppijad sirguvadi. No tulemus on nyyd näha!

Reaalselt ka ka Pelgu kooli lapsed teistest maas, sest kui teised käisid koolis koik viis päeva nädalas, siis Pelgu lapsed vaid neli. Need koduõppepäevad olid tglt ka vabad päevad nii lastele kui ka õpetajatele.

No eks see sõltub natuke ka lapsest, ole aus. Minu omad on eliitkoolis ja samuti aegajalt koduõppe päevad. Õpivadki kodus neil päevadel reaalselt nii, et tatt lendab. Mis vaba päev?

#4198944:

#4198405:

#4198399:

Huvitav, millest see tuleb – lastel pole kunagi nii vähe eksameid jms asju olnud, kui praegu, aga paanika on suur – kõik stressis. Äkki on asi selles, et selle asemel, et eksameid järjest vähemaks tõmmata, peaks neid tasapisi ja vanusele vastavalt tegema umbes 5.-6.klassist alates. Nii jääks ära ka need 9.klassi lõpu üllatused.

Tasemetööd igal kevadel

Minu laste koolides ongi tasemetööd igal kevadel. Kas kuskil siis pole?

Kui tasemetöö on ôpetaja poolt tasemel koostatud, siis on ju see eksami eest ja tase teada. Tänased pôhikooli lôpetajad klassikalist riikliku tasemetööd ei teinud, oli esimene koroonaaasta ju. See kindlasti ei ole tôsiselt vôetav vabandus tänastele läbikukkujatele vabanduseks.

Mu laps käib ühes praegu selle eksamiga seoses rohkem mainimist saanud koolis. Koduõppepäev (mõnikord ka muu nimega) tähendab otse öeldes – ära tee suurt midagi-päeva. St kodus küll midagi teha jäetakse, aga kui sama koolipäev kestaks 5 tundi, siis selle kodus jäetu peale üle tunni ei lähe, kui sedagi. Samas kool on selline, et kui õpetaja jätaks nelja tunni jagu tööd, oleks suht kindel, et mõni vanem kaebaks kuhugi.

Ei ma ei ürita oletada, palju koolis tööd tehtaks ja ma ei tahaks väga detailseks minna, et mida seal kodus teha jäetakse. Vaid tihtilugu on nõrgemates koolides ka need koduõppepäevad mingid suhteliselt nõrgad asjad. Ja vahe siiski on selles ka, et kui tugevas koolis lapsevanem eeldab, et kool annab asjaliku tööportsu ja laps ka teeb, siis nõrgas koolis tihtilugu on vanemad ka teistsugused. Jätad midagi kodus teha, siis leidub paar lapsevanemat, kes meelsasti teatavad nt haridusministeeriumisse, et kui jube see on, et kodus teha jäeti ja kui võimatu seda ikka teha on ja laps üksi ei saa ju ja kus mul see aeg jnejne.

Koroona mõjutab ka inimeste vaimset tervist. Veel eriti, kui sa teismelisena oled  kogukonnast tegelikult eraldatud. Nad ei ole ju saanud tavapäraselt areneda. Ka kõik täiskasvanud ei ole koroona ajastust puhtalt välja tulnud.

#4199091:

Koroona mõjutab ka inimeste vaimset tervist. Veel eriti, kui sa teismelisena oled kogukonnast tegelikult eraldatud. Nad ei ole ju saanud tavapäraselt areneda. Ka kõik täiskasvanud ei ole koroona ajastust puhtalt välja tulnud.

Sa väidad, et teatud koolidesse on kogunenud õpilased, kes ei ole koroona tõttu saanud tavapäraselt areneda – ja neis koolides on selliseid õpilasi lausa 50% ning enam? Ega sa äkki ei liialda? Mõni üksik, introvertsem laps ilmselt on tõesti koroona tõttu suhtlemisprobleemides, aga kindlasti ei moodusta sellised juhtumid 50% noortest ning eriti veel ei koondu need ühtedesse kindlatesse koolidesse.

#4199103:

Kui mingi asi on seadusega sätestatult kohustuslik, siis ei saa see sõltuda lapsevanema võimekusest seda tagada.

Tõesti. Sel juhul on meil olemas lastekodud ja sotsiaalhoolekanne.

Mis lolli juttu sa ajad. Igal lapsevanemal on kohustus tagada oma lapsele elukoht, toit, tervis ning haridus. Kui ise hakkama ei saa, siis otsib lapsevanem KOVilt abi. Kogu lugu. Kordan, et kool on abivahend lapsevanema jaoks kohustuste täitmiseks.

#4199103:

#4199086:

#4198778:

Eesti vabariigis on põhiharidus kohustuslik, samuti on õppekavas etteantud ainetundide arv igas õppeaines. Need tunnid peab kool läbi viima.

Huvitav, et sina tajud kohustuslikku põhiharidust kui kooli kohustust. Mina tajun seda kui lapse ja lapsevanema kohustust see haridus omada/oma lapsele tagada. Kool on selleks vahend. Koduõppepäev küll miski ei ole, mis selle kohustuse täitmist takistada saaks, vast ainult väga erijuhtumitel (erivajadusega lapsed).

Kui mingi asi on seadusega sätestatult kohustuslik, siis ei saa see sõltuda lapsevanema võimekusest seda tagada. Ka see laps, kelle ema ja isa on napilt põhiharidusega ja pole võimelised oma last seetõttu õpingutes toetama, et nad ei osanud ju isegi ja see vähene, mida kunagi oskasid on ammu meelest läinud, peab kuidagi siiski põhihariduse omandama. Vastutus sellise lapse hariduse eest on justnimelt riigil, KOVil ja lõpuks ka koolil. Põhihariduse omandamine ei saa sõltuda sellest, kas pere jaksab eraõpetajaid palgata. Jah, kool ja õpetaja ei saa kõike ise teha, ideaalis peaks lapse toetamine õpingutel toimuma kodu ja kooli koostööna. Kui lapsevanemad juhtisid kooli tähelepanu sellele, et koduõppe päevad ei toeta vajalikul määral laste arengut, oleks kool pidanud sellega arvestama. Gümnaasiumiharidus ei ole kohustuslik, seal võib rõhuda laste enda motivatsioonile õppida. Põhiharidus tuleb koolil tagada.

Sa tôhud vähese haridusega vanematele. Küsimus, milleks sinu arust need vanemad siis üldse vôimelised on? Eraôpetajale edukalt saab maksta lastetoetuste rahaga. Mis on vastavalt laste arvule 80 vôi 300 eurot kuus. Peale koroonat oli ju juttu et vôivad olla ôpilüngad ja neid tuleks tasandada lisatahaga. Vaja oli ju meelevigaselt tôsta luksustoetust. Miks ei oleks vôinud seda sama raha kasutada otstarbekamalt lisatundideks ja olenemata laste arvust perekonnas. Vôi miks ei kadutatud antud raha laste heaoluks.

#4199109:

Mis lolli juttu sa ajad. Igal lapsevanemal on kohustus tagada oma lapsele elukoht, toit, tervis ning haridus. Kui ise hakkama ei saa, siis otsib lapsevanem KOVilt abi. Kogu lugu. Kordan, et kool on abivahend lapsevanema jaoks kohustuste täitmiseks.

Lolli juttu ajad sa siin ise. Lapsevanema ülesanne on tagada, et ta laps täidab koolikohustust. Lapsevanema ülesanne ei ole hinnata koolis antava hariduse kvaliteeti – selleks on meil olemas terve süsteem. Samuti pole lapsevanema kohustus võtta lapsele lisaks eraõpetajaid ja omakorda nende töö kvaliteeti kontrollida. Lapsevanema ülesanne on kooliga koostööd teha ja üheskoos probleeme lahendada. Aga lapsevanem ei vastuta õppekava läbimise või õpetaja töö kvaliteedi eest. Selleks on koolil olemas direktor ning igal KOV’il vajalik osakond. Samuti pole lapsevanemal kohustust õpetaja poolselt kehvasti tehtud tööd kodus üle teha. See on lihtsalt kurb reaalsus, et seda on vaja tihtipeale teha.

#4199130:

#4199125:

#4199109:

Mis lolli juttu sa ajad. Igal lapsevanemal on kohustus tagada oma lapsele elukoht, toit, tervis ning haridus. Kui ise hakkama ei saa, siis otsib lapsevanem KOVilt abi. Kogu lugu. Kordan, et kool on abivahend lapsevanema jaoks kohustuste täitmiseks.

Lolli juttu ajad sa siin ise. Lapsevanema ülesanne on tagada, et ta laps täidab koolikohustust. Lapsevanema ülesanne ei ole hinnata koolis antava hariduse kvaliteeti – selleks on meil olemas terve süsteem. Samuti pole lapsevanema kohustus võtta lapsele lisaks eraõpetajaid ja omakorda nende töö kvaliteeti kontrollida. Lapsevanema ülesanne on kooliga koostööd teha ja üheskoos probleeme lahendada. Aga lapsevanem ei vastuta õppekava läbimise või õpetaja töö kvaliteedi eest. Selleks on koolil olemas direktor ning igal KOV’il vajalik osakond. Samuti pole lapsevanemal kohustust õpetaja poolselt kehvasti tehtud tööd kodus üle teha. See on lihtsalt kurb reaalsus, et seda on vaja tihtipeale teha.

Su lapsele on parim koht lastekodu.

Sa oled väga nõme. Ma loodan, et sul lapsi ei ole ja ei tule.

Paljud kurdavad, et kool ei tee midagi, et aidata neid nõrgemaid järjele. Kahjuks on reaalsus see, et konsultatsioonitundides istub õpetaja üksi klassis, vahel mõni tubli tuleb eesmärgiga neljast viis saada. Need eksamil läbikukkujad kohe kindlasti pole käinud iganädalaselt konsultatsioonides, kus õpetaja saaks õpilasele üks ühele seletada ja õpilasele sobivas tempos liikuda. Aga eks lapsevanemal on ikka lihtsam viriseda ja kooli süüdistada, mitte oma lapse tegemata jätmisi tunnistada.

#4198718:

#4198426:

Nende noorte puhul, kes nüüd lõpetavad ja tänavu põhikooli lõpueksameid sooritasid, nende puhul pandeemia varju pugemine ei ole õige, sest nad on saanud ikkagi päris korralikult koolis käia. MOTT.

https://www.err.ee/1609006919/matemaatikaopetaja-pohikooli-lopueksamitel-tuleks-lavend-kaotada

Kuuendas klassis olid koroona esimesel aastal

Koroona ei olnud kooliti valikuliselt, võrdselt kõigil oli see olukord. Teistel polnud ju eksamitega mingeid erisusi.