Teema: Pelgulinna Gümnaasumi matemaatika 9kl riigieksami tulemused

#4199103:

#4199086:

#4198778:

Eesti vabariigis on põhiharidus kohustuslik, samuti on õppekavas etteantud ainetundide arv igas õppeaines. Need tunnid peab kool läbi viima.

Huvitav, et sina tajud kohustuslikku põhiharidust kui kooli kohustust. Mina tajun seda kui lapse ja lapsevanema kohustust see haridus omada/oma lapsele tagada. Kool on selleks vahend. Koduõppepäev küll miski ei ole, mis selle kohustuse täitmist takistada saaks, vast ainult väga erijuhtumitel (erivajadusega lapsed).

Kui mingi asi on seadusega sätestatult kohustuslik, siis ei saa see sõltuda lapsevanema võimekusest seda tagada. Ka see laps, kelle ema ja isa on napilt põhiharidusega ja pole võimelised oma last seetõttu õpingutes toetama, et nad ei osanud ju isegi ja see vähene, mida kunagi oskasid on ammu meelest läinud, peab kuidagi siiski põhihariduse omandama. Vastutus sellise lapse hariduse eest on justnimelt riigil, KOVil ja lõpuks ka koolil. Põhihariduse omandamine ei saa sõltuda sellest, kas pere jaksab eraõpetajaid palgata. Jah, kool ja õpetaja ei saa kõike ise teha, ideaalis peaks lapse toetamine õpingutel toimuma kodu ja kooli koostööna. Kui lapsevanemad juhtisid kooli tähelepanu sellele, et koduõppe päevad ei toeta vajalikul määral laste arengut, oleks kool pidanud sellega arvestama. Gümnaasiumiharidus ei ole kohustuslik, seal võib rõhuda laste enda motivatsioonile õppida. Põhiharidus tuleb koolil tagada.

Kool tagabki, annab kõigile võimaluse. Kas seda tasuta antud võimalust kasutatakse, on juba enda valik.

#4199222:

Las ma pakun. Sa oled üks läbikukkunud pedagoog.

Ei ole. Ma olen lihtsalt normaalne lapsevanem.

#4199222:

Ja viimane küsimus – miks on probleem ainult osades koolides? Selline jaotus on statistiliselt ebatõenäoline ning ilmselgelt peavad mängus olema muud tegurid.

Kui sa natuke koolide tasemetesse süvened, kus sellised tulemused tulid, siis muutub kõik loogiliseks. Nõrki tulemusi ei anna mitte koolid, kus on nõrgad õpetajad, vaid koolid, kus on nõrgad õpilased. Ja nõrgad õpilased on koolides, millel on vilets maine. Maine tekib aga tulemustest ja tulemused on nõrkadel õpilastel halvad. Seega on nõrga maine saanud koolid kinnises ringis, kust välja saamiseks on vaja imet. Kopli Kunstigümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium, Pääsküla Gümnaasium – iga tallinlane teab, et just need on need koolid, kuhu tormi ei joosta.

Ülejäänud küsimustele ma ei viitsi küll vastata, need olid nii demagoogilised. Milleks on kooli vaja? Ei olegi, mine ja õpeta ise oma last. Kool on võimalus.

#4199226:

#4199222:

Las ma pakun. Sa oled üks läbikukkunud pedagoog.

Ei ole. Ma olen lihtsalt normaalne lapsevanem.

#4199222:

Ja viimane küsimus – miks on probleem ainult osades koolides? Selline jaotus on statistiliselt ebatõenäoline ning ilmselgelt peavad mängus olema muud tegurid.

Kui sa natuke koolide tasemetesse süvened, kus sellised tulemused tulid, siis muutub kõik loogiliseks. Nõrki tulemusi ei anna mitte koolid, kus on nõrgad õpetajad, vaid koolid, kus on nõrgad õpilased. Ja nõrgad õpilased on koolides, millel on vilets maine. Maine tekib aga tulemustest ja tulemused on nõrkadel õpilastel halvad. Seega on nõrga maine saanud koolid kinnises ringis, kust välja saamiseks on vaja imet. Kopli Kunstigümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium, Pääsküla Gümnaasium – iga tallinlane teab, et just need on need koolid, kuhu tormi ei joosta.

Ülejäänud küsimustele ma ei viitsi küll vastata, need olid nii demagoogilised. Milleks on kooli vaja? Ei olegi, mine ja õpeta ise oma last. Kool on võimalus.

Ja sa üritad väita siin, et koolides, kuhu satub selline sinu poolt kirjeldatud seltskond, peavad lapsevanemad vastutama? Halloo! Ilmselgelt ei ole need lapsevanemad ju selleks võimelised kui nad oma lapsi paremasse kooli sebida pole suutnud. Ja sinu lahendus on lihtsalt vastutuse vanemate kaela lükkamine? Kes siin demagoogitseb?

Ja minu laste pärast ära muretse. Nemad matemaatikas ka nii mõnestki õpetajast kõrgemal tasemel.

#4199237:

Ja sa üritad väita siin, et koolides, kuhu satub selline sinu poolt kirjeldatud seltskond, peavad lapsevanemad vastutama? Halloo! Ilmselgelt ei ole need lapsevanemad ju selleks võimelised kui nad oma lapsi paremasse kooli sebida pole suutnud. Ja sinu lahendus on lihtsalt vastutuse vanemate kaela lükkamine? Kes siin demagoogitseb?

Kui vanem pole teovõimeline, siis tuleb laps ära võtta, muud midagi. 99% neist vanematest pole mitte võimetud vastutama, vaid ei viitsi vastutada. Minu lahendus on, et nad vastutama hakkaks, mitte kõiges kooli ei süüdistaks.

#4199237:

Ja minu laste pärast ära muretse. Nemad matemaatikas ka nii mõnestki õpetajast kõrgemal tasemel.

Ei muretsegi. Sina-pöördumine ei tähenda alati, et just sinuga räägitakse.

#4198906:

Delfis on ülesanded avaldatud.

See on ikka tõesti nii lihtne, et minimaalsete teadmistega peaks 50% kätte saama. Kes nii vähestki omandanud pole, peaks ikka aastakese veel koolis või vähemalt matemaatika tunnis veetma. Raske uskuda, et läbikukkunud lastel proovieksam hästi läks või jooksvad hinded õiglaselt hinnates positiivsed olid.

1., 4. ja 6. ülesanne on puhtalt loogika pealt lahendatavad, mingeid erilisi eelteadmisi pole vaja. 6. ülesandes on tõesti vaja kiiruse arvutamise valemit teada, aga kuna jooksmise kiirus on ülesandes koos ühikuga toodud, siis sealt ühikust saab valemi kätte (eeldusel, et laps teab, mis see m/s tähendab ja kui ei tea, tulebki koolis edasi käia). 3. ülesande sirged saab ka ära arvata, kui valemites x nulliga asendada ja y välja arvutada ning seejuures teada, et saadud numbrile vastavas punktis lõikab sirge y telge. Ruutfunktsiooni küsimuste puhul peab juba mõisteid tundma, ainult loogika pealt ei saa lahendada.

2. ülesandes peaks ka vähemalt numbri oskama sulgude ette tuua, edasine eeldab, et tunnis on natuke ka kaasa mõeldud. Ka üksnes elementaarteadmisi eeldav ülesanne.

3. Kui ringi pindala ja ümbermõõtu arvutada ei oska, siis lootusetu, aga need peaks olema aastate jooksul totaalselt läbi nämmutatud teemad. Ringi pindalast peaks silindri ruumala puht loogika pealt tulema.

7. ülesanne eeldab kolmnurga valemite tundmist, see võis tõesti ilma eksamiks ette valmistamata keeruliseks ülesandeks osutuda.

Olid jah lihtsad sel aastal. Eelmine aasta olid raskemad. Õpilaste kaitseks peab ütlema, et neil ei olnud eksamil valikuvariante ees.

#4198329:

Koduseid töid oli Postimehes põhjendatud nii: «Kui laps [õpitut kodus] ei korda, ei jää tal õpitust midagi külge,» tõdeb ta.

Ma muidugi ei väida, et see kõigil nii oli, aga isiklikult need juhtumid, mida tean – korraliku tulemuse tegid need, kelle puhul vastutus oli lapsel ja perel ja põrusid või selle lähedase tulemuse tegid need, kes lootsid sellele, et õpetaja ja kool vastutavad või avastasid liiga hilja, et laps ei oskagi.

Meil sama, põrusid need, kelle vanemad ütlesid, et saagu kool ise oma kooli asjadega hakkama, neil kodus muresid küll.

Järgmise aasta lõpetajatel tasub seda lehekülge jälgida.

https://taltech.ee/eksamikool

Tõenäoliselt on tasuta videokursus ka järgmisel aastal.

Minu laps võttis selle TalTechi kursuse matemaatikas. Enne eksamit käis koolis konsultatsioonides ka. Kodus lahendas eelmiste aastate ülesandeid. Matemaatika on koolis kolm, proovieksam oli napilt 50%. Eksami tegi 72% seega ma julgeks väita küll, et tasub ära kasutada kõik võimalused, mis saada on. Kui ei kasuta, pole küll kedagi peale iseenda süüdistada.

Mul pani laps sinna kursusele igaks juhuks kirja end ja kui selle põhikooli lõpetajate matemaatika vihiku abil kordas, vaatas kursuse videod ja ülesanded lisaks läbi, kui avastas mingid kohad, mis pole päris selged. Lisaks on mu lapsel abi olnud kaheksakümnendatest pärinevatest matemaatika käsiraamatutest, kuhu on oluline väga hästi ja kokkuvõtvalt kokku pandud.

Ma ei tea – 9.klassi lõpuks üldjuhul on nii lapsel kui ka vanemal mingi ettekujutus ikka olemas, et kas matemaatikas on reaalne tase 2-3 vahel või 5. Või siis  ettekujutus, millist lähenemist laps vajaks. Ega seda ei hakka kunagi juhtuma, et õpetajal on klassis 30 last ja siis ta teeb nende kõigiga individuaaltööd. Videokursus võimaldas ise tempo valida – mis oli selge, võis kas vahele jätta või kiiremini edasi liikuda. Ja mis ei, seda kasvõi kümme korda üle vaadata.

Mis konsultatsioone puudutab, siis mul selline kogemus – nõrgemate vanemad leidsid, et sinna tohiks ainult nõrgemaid lubada. Nõrgemad aga ei tulnud kohale.

#4200334:

#4200071:

Samas kui uurida, miks tasuta ettevalmistuskursuseid ei võetud, siis on peamiseks vabanduseks a) õpetajad peavad selle ise kooli ajal ära tegema (hinnetele 2-3 õppijad) või b) õpetaja on töö ära teinud ja laps ei vaja neid kursuseid (peamiselt 4-5 õppijad).

Aga kust peaks üks tavaline laps, kelle matemaatikahinded on 4-5, tulema selle peale, et tal oleks lõpueksami sooritamiseks lisakursusi vaja?

Enesekriitiline mõtlemine, kordamine, uute väljakutsete vastu huvi tundmine, oma tegeliku taseme testimine? Omal ajal 4-5 õpilasena lahendasin küll enesekontrolliks põhikoooli (hiljem gümnaasiumi) ettevalmistuskursuse ülesandeid, matemaatikaõpetaja korraldas vabatahtlikkuse alusel ka proovieksami eelnevate aastate eksamite põhjal jne. Liialt enesekindel ei saa siin ilmas olla, nii vead juhtuvadki!

#4198778:

#4198589:

#4198550:

Need koduõppepäevad olid tglt ka vabad päevad nii lastele kui ka õpetajatele.

Juudas küll. 9. klassi suuri inimesi tuleb sinu arust koolis kinni hoida vägisi, et nad ikka õpiksid ja eksamitel läbi saaksid? No mis suhtumine see ometi on? Ma olen täiesti koolijuhiga nõus – just nii sikud lammastest eristataksegi. Minu lapse koolis olid ka sel aastal aeg-ajalt (vist kord kuus) koduõppepäevad vanematel klassidel. Minu laps pole mingi kukupai, jah, tegi sel päeval ka oma asju, aga õppis ka hoolega, tegi ülesandeid, mis kästud, koostas referaate jne. Ei tea ma, et keegi nende klassist seepärast rumalamaks oleks läinud. Püüdke nüüd oma vaatenurk ikka õigeks sättida – kui laps koduõppe päeval ei õpi, siis EI ole kool süüdi, vaid sõltuvalt vanusest kas laps või lapsevanem.

Eesti vabariigis on põhiharidus kohustuslik, samuti on õppekavas etteantud ainetundide arv igas õppeaines. Need tunnid peab kool läbi viima. Kui minu laps pidevalt ainult 4 päeva nädalas koolis käiks, kaebaks ma õiguskantslerile. Õpetajatele makstakse palka õpetamise eest, ülesandenumbrite e-kooli kirjutamine ei ole õpetamine. See direktor tuleks 4-päevase koolinädala korraldamise eest vastutusele võtta.

Kool peab korraldama õpilase õppe 5 päeva nädalas. Pole kusagil öeldud, et ta osaliselt ei või kodus iseseisvalt töötada kui on täpsed tööjuhendid antud.  Uuenenud õpikäsitlus näeb ette ennast juhtiva õppija kujundamist ja see tähendab, et ta peab saama harjutada seda enesejuhtimist. Ei saa olla nii, et laps tuleb kooli ja siis keegi paneb talle tarkuse pähe. Tarkus tuleb ikka oma peas luua. Kool saab vaid juhendada protsessi.

#4201553:

#4198778:

#4198589:

#4198550:

Need koduõppepäevad olid tglt ka vabad päevad nii lastele kui ka õpetajatele.

Juudas küll. 9. klassi suuri inimesi tuleb sinu arust koolis kinni hoida vägisi, et nad ikka õpiksid ja eksamitel läbi saaksid? No mis suhtumine see ometi on? Ma olen täiesti koolijuhiga nõus – just nii sikud lammastest eristataksegi. Minu lapse koolis olid ka sel aastal aeg-ajalt (vist kord kuus) koduõppepäevad vanematel klassidel. Minu laps pole mingi kukupai, jah, tegi sel päeval ka oma asju, aga õppis ka hoolega, tegi ülesandeid, mis kästud, koostas referaate jne. Ei tea ma, et keegi nende klassist seepärast rumalamaks oleks läinud. Püüdke nüüd oma vaatenurk ikka õigeks sättida – kui laps koduõppe päeval ei õpi, siis EI ole kool süüdi, vaid sõltuvalt vanusest kas laps või lapsevanem.

Eesti vabariigis on põhiharidus kohustuslik, samuti on õppekavas etteantud ainetundide arv igas õppeaines. Need tunnid peab kool läbi viima. Kui minu laps pidevalt ainult 4 päeva nädalas koolis käiks, kaebaks ma õiguskantslerile. Õpetajatele makstakse palka õpetamise eest, ülesandenumbrite e-kooli kirjutamine ei ole õpetamine. See direktor tuleks 4-päevase koolinädala korraldamise eest vastutusele võtta.

Kool peab korraldama õpilase õppe 5 päeva nädalas. Pole kusagil öeldud, et ta osaliselt ei või kodus iseseisvalt töötada kui on täpsed tööjuhendid antud. Uuenenud õpikäsitlus näeb ette ennast juhtiva õppija kujundamist ja see tähendab, et ta peab saama harjutada seda enesejuhtimist. Ei saa olla nii, et laps tuleb kooli ja siis keegi paneb talle tarkuse pähe. Tarkus tuleb ikka oma peas luua. Kool saab vaid juhendada protsessi.

Praegu on ju näha, et selline lähenemine ei toimi, vähemalt nõrgemate õpilaste puhul mitte. Ju nad vajavad siis ikka rohkem juhendamist ka selles osas, kuidas ennast juhtida. Saan aru, kui oleks tehtud nii, et tugevamad õpilased koju ülesandeid lahendama ja nõrgemad õpetajaga koolis. Siis vast lihtsalt lohedel ka rohkem motivatsiooni pingutada ja need, kel tõesti raskused õppimisega, saaks vajalikku abi ja tuge omas tempos.

#4208924:

#4199222:

#4199213:

#4199191:

Kui sul kool nii kangesti kvaliteeti hindab, siis kuidas saab neile üllatusena tulla poolte õpilaste läbikukkumine eksamil? Tegu peaks ju olema oodatava tulemusega. Mida kool on teinud nende laste järje peale aitamiseks? Ja jah, see on kooli ülesanne. Lapsevanem omalt poolt peab tagama, et laps abi vastu võtab. Aga ta ei vastuta ainuisikuliselt. Tulemus sünnib kooli-kodu-õpilase koostöös.

Ei. Nagu tuhat korda juba öeldud – tulemuse eest vastutab lapsevanem. Tema teeb otsused ja valikud. Pole olemas mingit “vastutame koos” asja. Alati vastutab üks. Täpselt nagu ka sa ise ütlesid – kool vastutab selle osa eest, et haridust on pakutud. Kuna teine 50% lastest sai läbi, järelikult on haridust pakutud. Edasi vastutab lapsevanem.

Las ma pakun. Sa oled üks läbikukkunud pedagoog.

Kaks küsimust sulle:

– need pooled, kes läbi said, kuidas sa tead, et nad koolist hoolimata seda ei teinud ning ei võtnud lisaks eratunde ja kursusi?

– milleks meile üldse õpetajad? Kogu vastutus on ju kodul ja lapsevanemal. Miks meil on vaja kooli mingeid õpetajaid, kes midagi tegema ei pea ning millegi eest ei vastuta ning kelle töös tulemused pole olulised?

Ja kolmas küsimus ka – kas meie riik ja inimesed on piisavalt rikkad, et maksta õpetajatele ning ülal pidada koole, kes millegi eest ei vastuta ning panna tavalised inimesed oma põhitööle lisaks ka oma lastele haridust andma?

Ja viimane küsimus – miks on probleem ainult osades koolides? Selline jaotus on statistiliselt ebatõenäoline ning ilmselgelt peavad mängus olema muud tegurid.

Ei ole see, kelle käest küsid, aga olen pedagoog, kuigi suurema osa elust mujal töötanud.

Koolis ei ole täit vastutust tulemuste eest ei õpetajal, koolil kui asutusel, lapsel ega lapsevanemal. Neil igaühel on oma osa vastutusest ja lisaks on veel mingi kogukondlik vastutus.

Olen töötanud koolis, kuhu oligi kokku korjatud neid, keda mujal koolides ei tahetud. Selle kooli direktori jaoks oli oluline õpilaste arv, sest aeg ja koht olid sellised, mis panid hirmuga mõtlema, et kui õpilasi ei tule, pannakse kooli kinni. Ma pole mujal sellist seltskonda näinud, seal koolis oli lisaks tavalistele lastele piirkonnast ebaproportsionaalselt palju igasuguste erivajadustega (see on viisakas sõna, eks) õpilasi. Politsei oli koolis väga sage külaline, sain tugeva eripedagoogilise kogemuse ja väljaõppe, töö käigus. Vaimselt vähevõimekaid oli igas klassis mõni üksik, aga oli paras seltskond selliseid, kes polnud aastaid õppinud. Enamusel polnud kodust tuge. Ühe ema ütles mulle, et vaadake ise, kuidas temaga (tema lapsega) hakkama saate, et temal ei käi ammu enam jaks üle. Neil õpilastel olid pahandused politseiga. Mõni veel kelkis, et teda ei saa vastutusele võtta, kuna ta on nii noor. Mõne osas käis juba arutelu erikooli suunamise üle.

Ma läksin sinna kooli eesmärgiga õpetada oma ainet, aga üsna pea pidin prioriteedid ümber hindama ja esikohale panin nende õpilaste inimeseks kasvatamise ja et nad midagigi kasulikku minu ainevaldkonnast eluks kaasa saaksid. Ma ei jõudnud nendega kogu õppekavaga ettenähtut läbi võtta. Kindlasti kannatasid selle tõttu need teised, täiesti tavalised lapsed, kes õppisid seal, sest see oli nende kodule lähim kool. Ma püüdsin neile tavalistele lastele eraldi tähelepanu pühendada, aga ikkagi kindlasti kannatas nende õppimine. Praeguseks on mul väljatöötatud mõned lahendused, mis peaks võimaldama paremini erineva tasemega õpilaste õpetamist, aga õpetada saab ikkagi alles siis, kui keskkond on selleks sobiv. Kui mul õnnestub käitumisprobleemidega õpilased koostööle saada (seni on õnnestunud), kulub selleks siiski aega.

Kui sellises koolis teevad üheksandikud eksameid, siis loomulikult on läbikukkujaid rohkem kui mujal. Ma väga loodan, et läbikukkujad on siis needsamad, kes olid probleemsed, mitte need, kes teiste tõttu ei saanud tunnis piisavalt õppida. Kuigi loomulikult ma ei taha, et keegi läbi kukuks.

Kas see kool oleks tulnud kinni panna? Kuhu need probleemsed õpilased oleks pidanud siis panema? Erikoole enam sisuliselt pole ja juba siis oli erikooli kaalumine kõne all alles siis, kui kooliväliselt olid väga suured pahandused (huligaansused, vargused jms). Lihtsalt koolis halvasti käitumise pärast kedagi erikooli ei pandud. Õigem oleks muidugi nii probleemsed, nagu seal koolis olid, eraldi klassi või üks-ühele õppesse panna, et teised saaksid normaalselt õppida. Aga siit hoitakse tohutult raha kokku.

No Pelgulinna Gümnaasium on piirkonnakool, vähemalt esimese 9 klassi õpilased on tavaintellektiga piirkonnakad. Ei tahaks uskuda, et selle piirkonna lapsed siis võrreldes muu Tallinnaga nii palju madalalaubalisemad on. Asi on pigem ikkagi kooli õpikeskkonnas, õpeajate motivatsioonis vmt Tõsi, gümnaasiumiosas tõesti seal üle linna enamus kokku tulnud sellistest, kes mujale pole pääsenud edasi õppima. Aga nendest nüüd mingi osa läheb lauluga uude PERGi edasi nagu aru olen saanud.

#4209005:

Kas sa üritad väita, et Pelgulinna gümnaasium on selline kool? Ma ei tea, kas sa oled Tallinna oludega kursis, aga Tallinnas on juba 11 aastat lapsi koolidesse määratud. elukohajärgselt. On mõned kesklinna katsetega koolid ja paaris koolis on üks katsetega klass. Aga ülejäänud munitsipaalkoolid ei vali oma lapsi ning lastele määratakse koolid. Sa saad ju aru, et on äärmiselt ebatõenäoline, et just ühe või kahe kooli läheduses elavad massiliselt sinu poolt kirjeldatud probleemsed lapsed. Ja kui seal tõesti ongi sarnased probleemid, siis ongi justnimelt kooli ja laiemalt ühiskonna vastutus, et neist probleemsetest lastest inimesed saaks. Sest ilmselgelt selliste laste vanemad selleks suutelised ei ole.

Ma Pelgulinna kohta ei tea, aga nt Pääsküla kooli kohta olen küll kuulnud-näinud, et agaramad vanemad tõesti väldivad seda kooli selleni välja, et päriselt kolitakse ära. Nii satub tõesti ebapropotsionaalselt suur hulk potentsiaalselt probleemseid lapsi. Kui nüüd kool ka nendega tegeleda ei soovi või ei suuda, siis ongi tulemus, nagu on.
Samuti on eri piirkonnad elukohana erineva populaarsusega ja erineva elanikkonnaga. See võib muidugi ajas muutuda (nt Kalamaja või Tartus Supilinn) ja nii võivad ka koolide tulemused ja populaarsus muutuda isegi, kui juhtkond ja õpetajad samad.

Minu meelest see õpetaja ei lükkagi ju vastutust ainult kodule ja lapsele ja just räägibki, et nende inimeseks kasvatamisega on tegelenud. Kahjuks tundub, et kõige suurem ükskõiksus on kooli juhtkonnal, kes rahanappuse taha pugedes ei ole nõus toimivamaid lahendusi otsima-proovima. Raha ja heade inimeste nappus muidugi ka kaasa ei aita.

#4209164:

Väga paljud lahkusid parematesse koolidesse (kes kuhu siis sai). Ja asemele tuli siis tunduvalt kirjum seltskond – sisuliselt need, keda teised koolid polnud nõus võtma.

Kuidas selline asi täpsemalt juhtuda saab? Põhiharidus on meil ju kohustulik ja koolidel pole õigust õpilasi lihtsalt välja visata. Ning samuti ei saa kool vabade kohtade olemasolul keelduda lapse vastuvõtmisest.