Kui sul kool nii kangesti kvaliteeti hindab, siis kuidas saab neile üllatusena tulla poolte õpilaste läbikukkumine eksamil? Tegu peaks ju olema oodatava tulemusega. Mida kool on teinud nende laste järje peale aitamiseks? Ja jah, see on kooli ülesanne. Lapsevanem omalt poolt peab tagama, et laps abi vastu võtab. Aga ta ei vastuta ainuisikuliselt. Tulemus sünnib kooli-kodu-õpilase koostöös.
Ei. Nagu tuhat korda juba öeldud – tulemuse eest vastutab lapsevanem. Tema teeb otsused ja valikud. Pole olemas mingit “vastutame koos” asja. Alati vastutab üks. Täpselt nagu ka sa ise ütlesid – kool vastutab selle osa eest, et haridust on pakutud. Kuna teine 50% lastest sai läbi, järelikult on haridust pakutud. Edasi vastutab lapsevanem.
Las ma pakun. Sa oled üks läbikukkunud pedagoog.
Kaks küsimust sulle:
– need pooled, kes läbi said, kuidas sa tead, et nad koolist hoolimata seda ei teinud ning ei võtnud lisaks eratunde ja kursusi?
– milleks meile üldse õpetajad? Kogu vastutus on ju kodul ja lapsevanemal. Miks meil on vaja kooli mingeid õpetajaid, kes midagi tegema ei pea ning millegi eest ei vastuta ning kelle töös tulemused pole olulised?
Ja kolmas küsimus ka – kas meie riik ja inimesed on piisavalt rikkad, et maksta õpetajatele ning ülal pidada koole, kes millegi eest ei vastuta ning panna tavalised inimesed oma põhitööle lisaks ka oma lastele haridust andma?
Ja viimane küsimus – miks on probleem ainult osades koolides? Selline jaotus on statistiliselt ebatõenäoline ning ilmselgelt peavad mängus olema muud tegurid.
Ei ole see, kelle käest küsid, aga olen pedagoog, kuigi suurema osa elust mujal töötanud.
Koolis ei ole täit vastutust tulemuste eest ei õpetajal, koolil kui asutusel, lapsel ega lapsevanemal. Neil igaühel on oma osa vastutusest ja lisaks on veel mingi kogukondlik vastutus.
Olen töötanud koolis, kuhu oligi kokku korjatud neid, keda mujal koolides ei tahetud. Selle kooli direktori jaoks oli oluline õpilaste arv, sest aeg ja koht olid sellised, mis panid hirmuga mõtlema, et kui õpilasi ei tule, pannakse kooli kinni. Ma pole mujal sellist seltskonda näinud, seal koolis oli lisaks tavalistele lastele piirkonnast ebaproportsionaalselt palju igasuguste erivajadustega (see on viisakas sõna, eks) õpilasi. Politsei oli koolis väga sage külaline, sain tugeva eripedagoogilise kogemuse ja väljaõppe, töö käigus. Vaimselt vähevõimekaid oli igas klassis mõni üksik, aga oli paras seltskond selliseid, kes polnud aastaid õppinud. Enamusel polnud kodust tuge. Ühe ema ütles mulle, et vaadake ise, kuidas temaga (tema lapsega) hakkama saate, et temal ei käi ammu enam jaks üle. Neil õpilastel olid pahandused politseiga. Mõni veel kelkis, et teda ei saa vastutusele võtta, kuna ta on nii noor. Mõne osas käis juba arutelu erikooli suunamise üle.
Ma läksin sinna kooli eesmärgiga õpetada oma ainet, aga üsna pea pidin prioriteedid ümber hindama ja esikohale panin nende õpilaste inimeseks kasvatamise ja et nad midagigi kasulikku minu ainevaldkonnast eluks kaasa saaksid. Ma ei jõudnud nendega kogu õppekavaga ettenähtut läbi võtta. Kindlasti kannatasid selle tõttu need teised, täiesti tavalised lapsed, kes õppisid seal, sest see oli nende kodule lähim kool. Ma püüdsin neile tavalistele lastele eraldi tähelepanu pühendada, aga ikkagi kindlasti kannatas nende õppimine. Praeguseks on mul väljatöötatud mõned lahendused, mis peaks võimaldama paremini erineva tasemega õpilaste õpetamist, aga õpetada saab ikkagi alles siis, kui keskkond on selleks sobiv. Kui mul õnnestub käitumisprobleemidega õpilased koostööle saada (seni on õnnestunud), kulub selleks siiski aega.
Kui sellises koolis teevad üheksandikud eksameid, siis loomulikult on läbikukkujaid rohkem kui mujal. Ma väga loodan, et läbikukkujad on siis needsamad, kes olid probleemsed, mitte need, kes teiste tõttu ei saanud tunnis piisavalt õppida. Kuigi loomulikult ma ei taha, et keegi läbi kukuks.
Kas see kool oleks tulnud kinni panna? Kuhu need probleemsed õpilased oleks pidanud siis panema? Erikoole enam sisuliselt pole ja juba siis oli erikooli kaalumine kõne all alles siis, kui kooliväliselt olid väga suured pahandused (huligaansused, vargused jms). Lihtsalt koolis halvasti käitumise pärast kedagi erikooli ei pandud. Õigem oleks muidugi nii probleemsed, nagu seal koolis olid, eraldi klassi või üks-ühele õppesse panna, et teised saaksid normaalselt õppida. Aga siit hoitakse tohutult raha kokku.