Teema: Riigigümnaasiumi 2.eelistuse vestlused

MURG kodukal on selline info:

Vabade kohtade olemasolul toimuvad sisseastumisvestlused õpilaskandidaatidega, kes on märkinud Mustamäe Riigigümnaasiumi oma 2. või 3. eelistuseks, alates 15.05.2023.

PERGil selline lause:

• 15.-23. mai – vabade kohtade olemasolul vestlused PERGi teiseks eelistuseks märkinud õpilastega

TORGil pole mingit infot selle kohta, või noh, ma vähemalt ei leidnud kohe.

Seega ei ole üldse kindel, et vähemalt kaks esimesena nimetatut oma 2.-3.  eelistusega vestlema hakkavadki.

#4177809:

No tegelt mõnes mõttes on ju kurb, et need üheskoos tehtavad katsed võtavad tegelikult võimaluse “mune kahte korvi” panna.

Ma ise olen ühiskatsete poolt, kuid see süsteem vajab tuunimist. Sest praegu on seda loterii komponenti siin liiga palju… G4 rohkem, kuid ka RG katsetel… Sest see on eriti nõme, kui noor jääb koolist välja lihtsalt seetõttu, et järjekorra valetpidi pani.. Eks RG võib praegu ka see probleem olla, et nad ei pruukinud süsteemi luues nii suurt huvi ette näha – pigem oleks eeldanud, et esimene aasta on raskusi kohtade täitmisega.

#4178546:

#4177801:

MURG kodukal on selline info:

Vabade kohtade olemasolul toimuvad sisseastumisvestlused õpilaskandidaatidega, kes on märkinud Mustamäe Riigigümnaasiumi oma 2. või 3. eelistuseks, alates 15.05.2023.

PERGil selline lause:

• 15.-23. mai – vabade kohtade olemasolul vestlused PERGi teiseks eelistuseks märkinud õpilastega

TORGil pole mingit infot selle kohta, või noh, ma vähemalt ei leidnud kohe.

Seega ei ole üldse kindel, et vähemalt kaks esimesena nimetatut oma 2.-3. eelistusega vestlema hakkavadki.

Õigesti saadki ju aru. Miks peaks, kui 1. eelistuse imetarku lahedaid lapsi on niigi rohkem kui mahub?

Kõige tublimate tulemustega noored saavad niikuinii oma 1. eelistuse kooli – probleem pigem nendes, kes napilt välja jäävad… Seal võib tekkida erinevus nüüd koolide lõikes – näiteks PERG saab tulemusega 63 aga MURG jääb 70 juba välja (see lihtsalt näide arvestades asjaolu, et PERG esimeseks eelistuseks pannud vähem noori kui MURG ja kohtade arv neil sama).

Aga jah – see ongi see loterii osa siin, et ei loe ainult tulemus, vaid ka see, et kuidas koolid enda jaoks järjestad. Võibolla siin aitaks see, et mingi punktisumma tuleb nüüd sellest, et mitmes kool sinu jaoks on… Nt 5% ongi eelistuse punktid – et 5/5 kui esimene eelistus ja 2 või 3/5 kui teine eelistus (ja kolmanda eelistuse puhul see koefitsient 0 punkti… See aitaks veidi ühtlustada süsteemi, kuid esimeses eelistuses oleks noorel ikka väike eelis. Kuidas seda süsteemi korraldada on juba keerulisem küsimus…

Väidan ka, et see süsteem ei ole väga hea. Oma laps osales kolmikkatsetel ja 2. ning 3. eelistuse koolidest tuli kohe punane kiri, et vestlusele ei pääse. Sisse sai üksnes sellesse kooli, mille ta oli märkinud 1. eelistuseks. Tegelikkuses aga ei pruugi lapse poolt märgitud eelistused tähendada, et ta teistes koolides vähem õppida sooviks või et need talle ei sobi. Praegu ka, hakates järele mõtlema, tundub, et oleks võinud panna 1. eelistuseks hoopis selle kooli, mille ta algul pani 2. eelistuseks. Eraldi katsete puhul sellist automaatset “väljapraakimist” ei oleks.

#4178586:

Väidan ka, et see süsteem ei ole väga hea. Oma laps osales kolmikkatsetel ja 2. ning 3. eelistuse koolidest tuli kohe punane kiri, et vestlusele ei pääse. Sisse sai üksnes sellesse kooli, mille ta oli märkinud 1. eelistuseks. Tegelikkuses aga ei pruugi lapse poolt märgitud eelistused tähendada, et ta teistes koolides vähem õppida sooviks või et need talle ei sobi. Praegu ka, hakates järele mõtlema, tundub, et oleks võinud panna 1. eelistuseks hoopis selle kooli, mille ta algul pani 2. eelistuseks. Eraldi katsete puhul sellist automaatset “väljapraakimist” ei oleks.

Meil kolme kooliga topelt kehvasti läks – järjestus vale (veebruaris veel ei saanud asjadest üldse aru) ja suund vale (tegime otsuse koolihinnete järgi, et humanitaar, aga peale nelja testi võib kindlalt öelda, et laps pigem tugev reaalklassi kandidaat ja keskpärane humanitaarklassi kandidaat).

Kui nüüd RG lootust ei oleks siis oleks olukord masendav, et ainuke kutse vales koolis ja vales suunas lihtsalt infopuuduse tõttu ::

#4178620:

#4178603:

Meil kolme kooliga topelt kehvasti läks – järjestus vale (veebruaris veel ei saanud asjadest üldse aru) ja suund vale (tegime otsuse koolihinnete järgi, et humanitaar, aga peale nelja testi võib kindlalt öelda, et laps pigem tugev reaalklassi kandidaat ja keskpärane humanitaarklassi kandidaat). Kui nüüd RG lootust ei oleks siis oleks olukord masendav, et ainuke kutse vales koolis ja vales suunas lihtsalt infopuuduse tõttu ::

Vabandan, aga natuke imestan, et te siiamaani ei teadnud, kas noor on tugevam humanitaar- või reaalaladel. Tegu on ju ikkagi 16-aastasega. Tead, need gümnaasiumikatsete testid võisid vabalt näidata ka aiateibaid ja kohe nende põhjalt tõde eeldama ma ei hakkaks. Minu laps käis mitmetel katsetel, ja testide tulemused samades ainetes varieerusid oluliselt. Ühes testis oli matemaatika tal ikka väga halb, sai 100-st punktist vaid 10 punkti, teises testis aga oli matemaatika pea maksimumilähedane. Päevad on erinevad, testis võib miski lapse endast välja viia, kaotab pea jne.

Seega usun, et pigem just koolihinded peegeldavad pikaajalisemat ja kestvamat tulemust.

Lapsel matemaatika ühtlaselt tugevalt üle keskmise oli kõigis neljas testis – 32k 75%, G4 69%, 3kooli 68% ja RG 84,4%…

Matemaatika koolis viimastel aastatel nõrk neli olnud. Inglise keel mis pigem tugev viis on olnud kõigis testides seal keskmiste tulemuste lähedal. Peale esimesi testi tulemusi arvasin ka, et anomaalia, kuid peale nelja testi olen siiski veendunud, et kooli hindamissüsteem vajab üle vaatamist…

Noor võiks ju 9.klassi lõpuks teada mis ained teda huvitavad rohkem. Näiteks eesti keel küll tugev, aga reealained huvitavad rohkem-on põnevamad. Asi pole ainult selles, et mis tulemused nüüd katsetel tulid. Enamus noori ikka saab liigitada reaalideks ja humanitaarideks. Ja kui ikka kõik peale põhikooli nii segane, peaks riigigümnaasium hea valik olema, G4-s enamus noori teab mis suund neid huvitab ja mida nad on nõus süvendatult õppima. Riigigümnaasiumites saab igal aastal aga erinevaid mooduleid valida ja äkki siis oskab noor ülikooli või kutsekooli eriala valida. Siis ju enam keegi ei vaata, mis tulemused paremad, ikka huvide järgi valitakse lõpuks erialad.

Mis siin nii väga ikka segast on. Minu laps teab, et talle meeldivad reaalained palju rohkem. Olen alati pidanud teda ikka väga kehvaks humanitaariks. Katsetel aga selgus vastupidi- Eesti keeles uskumatult kõrged tulemused ja matemaatika suht nigel. Kandideeris oma G4 kooli reaalsuunda ja ilmselgelt selliste matemaatika tulemustega ei saanud ta kuskile. Aga humanitaar teda absoluutselt ei huvita, seega valib RG edasiõppimiseks. Arvasin ka, et vot näed, oleksid teise suuna valinud, siis oleks ehk sisse pääsenud. Laps vastas ainult, et milleks, ükski teine suund teda ei huvitanud. Ehk siis sellises vanuses lapsed üldiselt teavad, mis neid huvitab ja peaks valima vastavalt oma huvidele, mitte et nui neljaks peab saama just sinna kooli ja õppigu siis mida iganes.

Lihtsalt infoks, et Saue RG on ka hakanud ühendust võtma noortega, kes esimesse eelistusse sisse pole saanud või pole kutset kinnitanud.

#4182817:

Kas keegi on saanud kutse MURGi teise eelistuse vestlusele?

Ma lugesin nüüd uuesti nende vastuvõtukorda ja seal pole teisi eelistusi üldse mainitud. Kutset pole vist üldse mõtet oodata, nagu siin eespool juba mainitigi.

Tundub, et neil süsteem see, et 130 noort nüüd jäi ootelisti 1. eelistuse omadest ja seega neil pole mõtet ju 2. eelistuse vestluse praegu tegema hakata. Eks laupäeval saab teada, kui palju kutsest loobus, kuid kuna 90 noort, kes vestlusele pääses juba vestlusele ei läinud siis ei pruugi neid ära ütlejaid väga palju olla…

Sellest kahju, sest endal ka paar tuttavat noort, kes nüüd oma esimese eelistuse asemel MURGi tahaks, kuid tundub, et see rong on läinud.

#4182955:

#4177809:

No tegelt mõnes mõttes on ju kurb, et need üheskoos tehtavad katsed võtavad tegelikult võimaluse “mune kahte korvi” panna.

G4 ühiskatsetel ju sama siis. Süsteem aastaid kestnud.

Päris sama pole. Tean paljusid G4 katsetel kandideerijad kes said kutse vestlusele kahest-kolmest koolist ja osad käisid ka mitmetel vestlusteel. Siis said mitu kutset ja valisid ise omale kooli.

Kui samad noored kandideerisid riigigümnaasiumitesse, tuli vaid 1.valiku vestluse kutse ja oligi kõik. Ja pole vahet kui hea oled.

#4182979:

#4182955:

#4177809:

No tegelt mõnes mõttes on ju kurb, et need üheskoos tehtavad katsed võtavad tegelikult võimaluse “mune kahte korvi” panna.

G4 ühiskatsetel ju sama siis. Süsteem aastaid kestnud.

Päris sama pole. Tean paljusid G4 katsetel kandideerijad kes said kutse vestlusele kahest-kolmest koolist ja osad käisid ka mitmetel vestlusteel. Siis said mitu kutset ja valisid ise omale kooli.

Kui samad noored kandideerisid riigigümnaasiumitesse, tuli vaid 1.valiku vestluse kutse ja oligi kõik. Ja pole vahet kui hea oled.

see on absoluutne tipp, kes saavad kutse G4 kooli ka teise ja kolmanda valiku koolist. ma ei taha hästi uskuda, et riigigümnaasiumid jätavad täiesti kõrvale need maksimumilähedaste tulemustega kandidaadid, kes pole konkreetset kooli esimeseks valikuks märkinud. või tõesti jätavad? (mul oma lapsed juba gümnaasiumis, seetõttu pole detailselt kursis rg teemaga.)

Seda näeb nüüd laupäeval. Kui palju MURG esimese eelistuse ootelist siis liikuma hakkab… Kui 130-st 30 kutse saavad ainult, siis pole neil ju mõtet ootelisti pikendada – aga kui 100 on kohad ära öelnud, siis hakkavad ka nemad 2. eelistuse kutseid saatma.

MURG eelis see G4 koolidega, et väga selge ja läbipaistev kogu vastuvõtuprotsess.

#4178603:

#4178586:

Väidan ka, et see süsteem ei ole väga hea. Oma laps osales kolmikkatsetel ja 2. ning 3. eelistuse koolidest tuli kohe punane kiri, et vestlusele ei pääse. Sisse sai üksnes sellesse kooli, mille ta oli märkinud 1. eelistuseks. Tegelikkuses aga ei pruugi lapse poolt märgitud eelistused tähendada, et ta teistes koolides vähem õppida sooviks või et need talle ei sobi. Praegu ka, hakates järele mõtlema, tundub, et oleks võinud panna 1. eelistuseks hoopis selle kooli, mille ta algul pani 2. eelistuseks. Eraldi katsete puhul sellist automaatset “väljapraakimist” ei oleks.

Meil kolme kooliga topelt kehvasti läks – järjestus vale (veebruaris veel ei saanud asjadest üldse aru) ja suund vale (tegime otsuse koolihinnete järgi, et humanitaar, aga peale nelja testi võib kindlalt öelda, et laps pigem tugev reaalklassi kandidaat ja keskpärane humanitaarklassi kandidaat).

Kui nüüd RG lootust ei oleks siis oleks olukord masendav, et ainuke kutse vales koolis ja vales suunas lihtsalt infopuuduse tõttu ::

No aga kes selle info teile hankima peab, kui mitte teie ise? Tegelikult ei mõista ma ka, kuidas 9 aasta jooksul ei sina ega laps ei saa aru, mis valdkond on tema valdkond?