Teema: Saade Impulss

mu meelest väga asjalik saatejuht. eesti keelt valdab ta hästi ja aktsent pole tema süü. peale selle väga nägus naine. et sa heidid teda lihtsalt sellepärast, et ta on vene päritolu, on sinu probleem.

Vaatasin paari esimest osa ja minu jaoks jäi lahjaks. Debatiosa on igav, sest enamasti kutsutakse sama valdkonna inimesed, kes üksteisega igas asjas nõustuvad.
Saatejuhid on mõlemad kenad naised, aga seda saadet nad välja ei vea, puudub teravus. Venelanna jutust on kohati raske aru saada, rõhud on täiesti valedes kohtades ja seda on väsitav kuulata.

Kommentaar eemaldatud. 

2.14 Kasutatud seaduse rikkumisele üleskutsuvaid ning kehtivate õigusaktidega vastuollu minevaid sõnumeid (rikuvad head tava, sisaldavad riigisaladusi, õhutavad rahvuste ja sugudevahelist või rassilist vihavaenu, vägivalda, propageerivad narkootikume, alkoholi ja /või tubakatooteid, piraatlust, jagatakse/müüakse ravimeid vms).

Perekooli Moderaator

#4265470:

Anna Pihl on teles päris pikalt olnud, aga ikka mõjub nagu tubli viks koolitüdruk etlemas, ta ei tundu vaba ja loomulikuna.

Jah, täpselt selline ta ongi kogu aeg, ainuke asi, et selle kauni venelanna kõrval tundub lausa ülihea, muidu tavaliselt häirib tema ka. Aga kokku ongi kohutav saade.

Uljana on suurepärane ja tema eesti keele nüanssidest arusaamine on parem kui keskmisel perekoolikal. Saated on olnud erineva kvaliteediga – mõnel juhul on külaliste valik paremini kaasa töötanud, mõnel juhul mitte. Saate õnnestumisel on suur roll ka toimetajatööl ja minu arvates on just see vahel soovida jätnud.

#4294963:

#4294959:

Olen nüüd üritanud paari saadet vaadata, sest teemad on olnud huvitavad, aga lihtsalt ei suuda, sest ma ei saa aru, mida Uljana Kuzmina räägib. Kas tõesti ei tööta ETVs ühtki sellist venelannat (või miks see just venelanna peab olema?), kes suudaks aktsendivabalt või vähemalt väga väikese aktsendiga eesti keelt rääkida? Kahju, hea saade läheb niimoodi kaotsi.

Mis on sinu probleem? Kas sa ise räägid inglise keelt või võru keelt aktsendivabalt? Eestlastegi hulgas on palju neid, kes ei valda oma emakeelt.

Minu jaoks on saate suurim probleem, et teemad on suhteliselt igavad ning juba läbi nämmutatud.

Probleem on selles, et tema jutust on väga raske aktsendi tõttu aru saada.

seda juttu on tõesti väga raske jälgida. Kuigi grammatiliselt õige, on rõhud ja välted valed ja aktsent nii tugev, et tõesti on raske jutust aru saada.

Väga tore, et inimene on keele ära õppinud, aga telesaate juhtimiseks on sellest vähe.

Nt Anton Aleksejevil on ka tugev aktsent, aga teeb reportaaže ja lühiklippe ja seal see ei sega ega ole oluline. Aga kui tema pandaks AK uudisteankruks, oleks see samamoodi häiriv ja raske kuulata.

Tore, et teevad, kuid sihtgrupp on küsimärk. Tõenäoliselt ei vaata seda ei eestlased ega venelased (seejuures võivad kõik suhtuda saatesse samamoodi- et tore, et on).

Sellise õela suhtumise tõttu teisest rahvusest inimestel eesti keele õppimine ei edenegi. Niipea kui püüad eesti keeles rääkida, karatakse kohe turja; keda häirib aktsent, keda välted ja rõhud, kelle arvates oled puine, kelle arvates oled teksti ette ära õppinud. Kõik on ikka halvasti. 

#4295439:

#4295428:

Sellise õela suhtumise tõttu teisest rahvusest inimestel eesti keele õppimine ei edenegi. Niipea kui püüad eesti keeles rääkida, karatakse kohe turja; keda häirib aktsent, keda välted ja rõhud, kelle arvates oled puine, kelle arvates oled teksti ette ära õppinud. Kõik on ikka halvasti.

Mis sa plärad, Anna Pihli kohta ei ütle ju keegi, et temast on võimatu aru saada, intervjuusid on teinud ka saate toimetajad Krjutškova ja Suhhareva, ka nende kõneoskust ei kritiseerita. Saatejuhi kõnest peab aru saada olema, sest tema tööks on kõneleda ja arusaadav olla. Tegemist ju noore inimesega, kes terve elu Eestis elanud ja töötanud, siis peaks suutma eesti keelt üsna aktsendivabalt rääkida.

Mis nipiga sa Anna Pihli siia ritta sobitasid? Eesti keel on tema emakeel.

#4295449:

#4295447:

#4295439:

#4295428:

Sellise õela suhtumise tõttu teisest rahvusest inimestel eesti keele õppimine ei edenegi. Niipea kui püüad eesti keeles rääkida, karatakse kohe turja; keda häirib aktsent, keda välted ja rõhud, kelle arvates oled puine, kelle arvates oled teksti ette ära õppinud. Kõik on ikka halvasti.

Mis sa plärad, Anna Pihli kohta ei ütle ju keegi, et temast on võimatu aru saada, intervjuusid on teinud ka saate toimetajad Krjutškova ja Suhhareva, ka nende kõneoskust ei kritiseerita. Saatejuhi kõnest peab aru saada olema, sest tema tööks on kõneleda ja arusaadav olla. Tegemist ju noore inimesega, kes terve elu Eestis elanud ja töötanud, siis peaks suutma eesti keelt üsna aktsendivabalt rääkida.

Mis nipiga sa Anna Pihli siia ritta sobitasid? Eesti keel on tema emakeel.

Ma ei tea tema elust midagi, ainult seda, et tema neiupõlvenimi oli Gavronski, mis on mind pannud arvama, et vähemalt üks tema vanematest pole eestlane.

Eelarvamused on halvad teejuhid.

#4295449:

Ma ei tea tema elust midagi, ainult seda, et tema neiupõlvenimi oli Gavronski, mis on mind pannud arvama, et vähemalt üks tema vanematest pole eestlane.

Oled õigel teel. Millist edukat kolhoosi juhtis nõukogude ajal sama perenimega mees?

Hästi arvan. Meil on väga suur protsent nn aktsendiga inimesi ja nad peaks rohkem pildis olema ka rahvusringhäälingus. Ise töötan keskkonnas, kus on muust rahvusest kolleege, aga töö käib ikka eesti keeles. Seega on väga tavapärane kuulda rohkem või vähem aktsenti ja tuleb õppida kuulamist. See, et meil keel vägagi ära on ühtlustatud ja isegi murded on mingite maaveidrike poetagune keel, on nõukaaja teene. Ideaalis võiks meil olla ka palju erinevaid murdes rääkijaid. Lihtsalt tuleb õppida kõigist aru saama. See aktsendiga eesti keel on osa meie Eestist ja seda tegelikkust ei pea häbelikult kuhugi peitu toppima. Nii nagu ei pea ekraani eest ära peitma vanemaid inimesi ja mitte piitspeenikesi. Nad on ikka ka osa meie tavapärasest ühiskonnast.

Vaadake Euronewsi. Seal on palju erinevate aktsentidega uudiste lugejaid. Norras räägivad eri kandi inimesed erinevas murdes ja vahel ei saa üksteisest aru, aga nad võtavad seda loomulikuna. Ei prööka keegi, et peab olema mingi ühtlustatud keel.

Ingliskeelsed inimesed on harjunud kuulma ja kuulama lõputul hulgal erinevaid aktsente ega tee nägusid nagu eestlased. Isegi foorumites ei tule sinu vigade üle naerma mitte kunagi need, kes inglise keelt emakeelena räägivad. Need, kes tulevad kirja kallal nokkima, on ise samuti mingi muu emakeelega, aga oskavad head inglise keelt ja peavad end seetõttu teistest paremaks.

Kas keegi veel on mõelnud, et Uljana ja Priit Kuusk võiks koos mingi saate teha 🙂 Mõlemal on ebamaised lasersilmad, mõjuks väga efektselt. Kuidagi patt seda eripära teleeriekraanil mitte ära kasutada.

#4295666:

Hästi arvan. Meil on väga suur protsent nn aktsendiga inimesi ja nad peaks rohkem pildis olema ka rahvusringhäälingus. Ise töötan keskkonnas, kus on muust rahvusest kolleege, aga töö käib ikka eesti keeles. Seega on väga tavapärane kuulda rohkem või vähem aktsenti ja tuleb õppida kuulamist. See, et meil keel vägagi ära on ühtlustatud ja isegi murded on mingite maaveidrike poetagune keel, on nõukaaja teene. Ideaalis võiks meil olla ka palju erinevaid murdes rääkijaid. Lihtsalt tuleb õppida kõigist aru saama. See aktsendiga eesti keel on osa meie Eestist ja seda tegelikkust ei pea häbelikult kuhugi peitu toppima. Nii nagu ei pea ekraani eest ära peitma vanemaid inimesi ja mitte piitspeenikesi. Nad on ikka ka osa meie tavapärasest ühiskonnast.

Vaadake Euronewsi. Seal on palju erinevate aktsentidega uudiste lugejaid. Norras räägivad eri kandi inimesed erinevas murdes ja vahel ei saa üksteisest aru, aga nad võtavad seda loomulikuna. Ei prööka keegi, et peab olema mingi ühtlustatud keel.

Ingliskeelsed inimesed on harjunud kuulma ja kuulama lõputul hulgal erinevaid aktsente ega tee nägusid nagu eestlased. Isegi foorumites ei tule sinu vigade üle naerma mitte kunagi need, kes inglise keelt emakeelena räägivad. Need, kes tulevad kirja kallal nokkima, on ise samuti mingi muu emakeelega, aga oskavad head inglise keelt ja peavad end seetõttu teistest paremaks.

Kas keegi veel on mõelnud, et Uljana ja Priit Kuusk võiks koos mingi saate teha Mõlemal on ebamaised lasersilmad, mõjuks väga efektselt. Kuidagi patt seda eripära teleeriekraanil mitte ära kasutada.

On vaks vahet, kas räägitakse murret või on inimesel aktsent. Murre rikastab keelt. Aktsent on lihtsalt vigaselt rääkimine. Miks seda tunnustama peaks inimese puhul, kes on sündinud Eestis, elanud terve elu Eestis, töötanud pikalt eestikeelses kollektiivis? Välismaalase puhul on muidugi iga tema katse eesti keelt rääkida tunnustamist väärt.