Ma ei tea tema elust midagi, ainult seda, et tema neiupõlvenimi oli Gavronski, mis on mind pannud arvama, et vähemalt üks tema vanematest pole eestlane.
Püha jumal, nüüd määratakse inimese emakeelt juba tema perekonnanime järgi. Mõtle pisutki loogiliselt. Nimi saadakse isalt. Sõna on aga emakeel, mitte isakeel. Või äkki valid erakonda, kelle arvates eestlased tohivad sigida vaid geneetiliselt puhaste eestlastega? Sel juhul mõistan sinu arusaamu elust.
Aga Anna perekonna kohta wikipediast: Tema vanaisa oli Väike-Maarja kolhoosi esimees Boris Gavronski, kes oli pärit Eestisse Lätist sisse rännanud juutide perekonnast. Anna Pihli ettevõtjast isa Georg Gavronski, meditsiinidoktor ja üks ravimite hulgimüügiettevõtte Magnum Medical asutajaid, kasvas peres, kus räägiti eesti ja vene keelt ning jidišit. Ema Maia Gavronski on perearst ja õppejõud
Jutt ei käi praegu Anna isast, kes kasvas mitmekeelses peres, vaid Annast. Aga loeme parem Anna enda juttu.
See saade on mind palju mõtlema pannud. Õnneks ma pole ainus, nagu näha. Jah, mind väga häirib see aksendiga kõnelev kena naine. Ma ei saa aru, miks see mind häirib. Mul on palju vene tuttavaid, olen tolerantne jne, aga ma ei saa seda saadet vaadata, mulle ei meeldi. Ja mis mulle ei meeldi, seda ei saa ka ise aru. Äkki hoopis üliagarus vms.
See saade on mind palju mõtlema pannud. Õnneks ma pole ainus, nagu näha. Jah, mind väga häirib see aksendiga kõnelev kena naine. Ma ei saa aru, miks see mind häirib. Mul on palju vene tuttavaid, olen tolerantne jne, aga ma ei saa seda saadet vaadata, mulle ei meeldi. Ja mis mulle ei meeldi, seda ei saa ka ise aru. Äkki hoopis üliagarus vms.
Äkki naiselik kadedus, et keegi on sinust noorem ja ilusam? Sellistest asjadest tuleb osata olla üle ning hinnata asju objektiivselt.
Äkki naiselik kadedus, et keegi on sinust noorem ja ilusam? Sellistest asjadest tuleb osata olla üle ning hinnata asju objektiivselt.
Anna Pihl on ka noor ja ilus, tema suhtes seda suurt kadedust nagu pole millegipärast. Ju siis on ikka muid kriteeriumeid ka. Minule lausa meeldivad noored ja ilusad naisterahvad, aga sellegipoolest on mõni neist sümpaatsem kui teine.
Anna Pihl on ka noor ja ilus, tema suhtes seda suurt kadedust nagu pole millegipärast. Ju siis on ikka muid kriteeriumeid ka. Minule lausa meeldivad noored ja ilusad naisterahvad, aga sellegipoolest on mõni neist sümpaatsem kui teine.
Vanema härra jaoks on erinevus noorte naiste vahel üsna tibatilluke. Ma räägin vanematest prouadest. Prouade puhul avaldub kiivus erilisel moel. Siitki teemast paistab, et ei meeldi kumbki saatejuht. Pane Reet Linna saadet juhtima, siis prouad on rahul. Reet Linna pole enam konkurent.
Reet Linna teeb vist praegu Prillitoosi? Eks selle saate vaatajaid on perekooli prouade seas kindlasti.
No mis kadedusest te sogate. Mulle see saatejuht ei meeldi ja ongi kõik. Ma vaatan ennem etv+ pealt ladusat vene keelt ja kõrv puhkab kohe.
Ja kuna mulle ei meeldi öelda, et mulle see või too inimene ei meeldi, siis olen ma ebalev ja kohmetu. Kindlasti on see venelanna kena, ilus, tark ja osav ja seetõttu tunnengi end pahasti, öeldes, et mulle kohe üldse ei meeldi. Kindlasti on inimesi, kellele saate formaat ja selle saate juhid meeldivad.
Hästi arvan. Meil on väga suur protsent nn aktsendiga inimesi ja nad peaks rohkem pildis olema ka rahvusringhäälingus. Ise töötan keskkonnas, kus on muust rahvusest kolleege, aga töö käib ikka eesti keeles. Seega on väga tavapärane kuulda rohkem või vähem aktsenti ja tuleb õppida kuulamist. See, et meil keel vägagi ära on ühtlustatud ja isegi murded on mingite maaveidrike poetagune keel, on nõukaaja teene. Ideaalis võiks meil olla ka palju erinevaid murdes rääkijaid. Lihtsalt tuleb õppida kõigist aru saama. See aktsendiga eesti keel on osa meie Eestist ja seda tegelikkust ei pea häbelikult kuhugi peitu toppima. Nii nagu ei pea ekraani eest ära peitma vanemaid inimesi ja mitte piitspeenikesi. Nad on ikka ka osa meie tavapärasest ühiskonnast.
Aktsendil ja aktsendil on vahe. Viimases Impulsis oli külaliste hulgas Odinets, kellel on ka aktsent, ent ometi on tema eesti keel ääretult selge ja arusaadav, suurepärasest sõnavarast ja grammatikast rääkimata. Teine asi on see, mis kontekstist me räägime. Kui Uljana pursiks eesti keelt saate külalisena, mõtleksin ilmselt, et päris tubli, üritab riigikeeles rääkida. (Ehkki olen tegelikult seda meelt, et nii noore inimese puhul pole mingit vabandust, miks ta Eesti elades eest keelt vabalt ei valda – aga see on juba omaette teema.) Aga ta on saatejuht! Saatejuhi eesti keel peaks olema veatu ja lihtsasti jälgitav. Praegu on mul teda kuulates kogu aeg selline ebamugav tunne, et näis, kas veab lausega lõpuni välja või põrub täiega. Ja asi on tõesti eelkõige valedes rõhuasetustes ja ebaloomulikus rääkimismaneeris, justkui oleks arusaamatu võõrkeelne tekst pähe õpitud.
No mis kadedusest te sogate. Mulle see saatejuht ei meeldi ja ongi kõik. Ma vaatan ennem etv+ pealt ladusat vene keelt ja kõrv puhkab kohe.
Mõista, mõista, kes küll on üks ETV+ Aktuaalse kaamera ankrutest?
No mis kadedusest te sogate. Mulle see saatejuht ei meeldi ja ongi kõik. Ma vaatan ennem etv+ pealt ladusat vene keelt ja kõrv puhkab kohe.
Mõista, mõista, kes küll on üks ETV+ Aktuaalse kaamera ankrutest?
Mõista, mõsta, mis keeles ETV+ räägitakse
Vahest ei saa inimestest aru.
Ei räägi eesti keelt – halb
Räägib eesti keelt – ikka halb
Võiks nagu kiita ka inimest, õppis keele ära. Jah, on aktsent, aga ega teiegi aktsendita inglise keelt räägi. Võõramaalase jaoks eesti keel on võõrkeel, nagu ka meile on inglise keel võõrkeel, ja aktsendita räägivad suht vähesed. Ma kasvasin vene keelses keskkonnas ja mulle siin perekoolis koguaeg heidetakse ette, kui valesti ma kirjutan. Annan endast parima ju, aga inimestele ei sobi miski.
Saadet ise ei vaata, igav on. Pealtnägija saatejuhti sinna vaja.
Vahest ei saa inimestest aru.
Ei räägi eesti keelt – halb
Räägib eesti keelt – ikka halb
Võiks nagu kiita ka inimest, õppis keele ära. Jah, on aktsent, aga ega teiegi aktsendita inglise keelt räägi. Võõramaalase jaoks eesti keel on võõrkeel, nagu ka meile on inglise keel võõrkeel, ja aktsendita räägivad suht vähesed. Ma kasvasin vene keelses keskkonnas ja mulle siin perekoolis koguaeg heidetakse ette, kui valesti ma kirjutan. Annan endast parima ju, aga inimestele ei sobi miski.
Saadet ise ei vaata, igav on. Pealtnägija saatejuhti sinna vaja.
Mis välismaalasest sa räägid? Tegemist ju Eestis sündinud ja kasvanud inimesega.
mu meelest väga asjalik saatejuht. eesti keelt valdab ta hästi ja aktsent pole tema süü. peale selle väga nägus naine. et sa heidid teda lihtsalt sellepärast, et ta on vene päritolu, on sinu probleem.
tal on nii paks “krohv” ju peal ,et keegi ei tea mis nägu ta tegelikult on .meenutab plastmassist nukukest!
Sellise õela suhtumise tõttu teisest rahvusest inimestel eesti keele õppimine ei edenegi. Niipea kui püüad eesti keeles rääkida, karatakse kohe turja; keda häirib aktsent, keda välted ja rõhud, kelle arvates oled puine, kelle arvates oled teksti ette ära õppinud. Kõik on ikka halvasti.
Mis sa plärad, Anna Pihli kohta ei ütle ju keegi, et temast on võimatu aru saada, intervjuusid on teinud ka saate toimetajad Krjutškova ja Suhhareva, ka nende kõneoskust ei kritiseerita. Saatejuhi kõnest peab aru saada olema, sest tema tööks on kõneleda ja arusaadav olla. Tegemist ju noore inimesega, kes terve elu Eestis elanud ja töötanud, siis peaks suutma eesti keelt üsna aktsendivabalt rääkida.
Mis nipiga sa Anna Pihli siia ritta sobitasid? Eesti keel on tema emakeel.
ta ei ole ju eestlane,Kuidas Eesti keel ta emakeel saab olla? Ta lihtsalt valdab seda !
ta ei ole ju eestlane,Kuidas Eesti keel ta emakeel saab olla? Ta lihtsalt valdab seda !
Kas sa seda eelpool lingitud Anna Pihli intervjuud lugesid? Kui tema ema on eestlane, siis on tema emakeel ju eesti keel? Seal oli juttu, et tema isa kasvas kakskeelses peres, hariduse sai ilmselt eesti keeles, abiellus eestlannaga. Vaevalt et vanemad kodus vene keelt purssisid ja siis lapse ikka eesti kooli panid.
Ma ei tea, mis on Anna isa rahvuseks ja mis on Annal endal ja see polegi oluline, aga väita et eesti keel pole tema emakeel tundub küll liiast.
Ma ei tea, mis on Anna isa rahvuseks ja mis on Annal endal ja see polegi oluline, aga väita et eesti keel pole tema emakeel tundub küll liiast.
Emakeel on loomulikult eesti keel – seda sõna otseses mõttes. Ema eestlanna, elanud eestikeelses keskkonnas ja õppinud eestikeelses koolis.
Ma ei tea, mis on Anna isa rahvuseks ja mis on Annal endal ja see polegi oluline, aga väita et eesti keel pole tema emakeel tundub küll liiast.
Emakeel on loomulikult eesti keel – seda sõna otseses mõttes. Ema eestlanna, elanud eestikeelses keskkonnas ja õppinud eestikeelses koolis.
Aga kui räägib, jääb siiski mulje, et räägib venelane. Pole päris aktsendivaba.
ebamaised lasersilmad, mõjuks väga efektselt. Kuidagi patt seda eripära teleeriekraanil mitte ära kasutada.
Ma just tahtsin öelda, et minu jaoks on need silmad väga hirmutavad. Isegi arvasin, et äkki need on läätsed.
Kuuse silmad on tavalised.
Ma just tahtsin öelda, et minu jaoks on need silmad väga hirmutavad. Isegi arvasin, et äkki need on läätsed.
Minu arust ka nagu madu vaatab inimesi. Hirmutav.
Mis välismaalasest sa räägid? Tegemist ju Eestis sündinud ja kasvanud inimesega.
Ja kas tema on süüdi, et ta kasvas Ida-Virumaal venekeelses perekonnas ja vanemad panid ta venekeelsesse kooli? Minu meelest on võõrkeelt aktsendivabalt rääkima õppida praktiliselt võimatu. Seda suudavad ainult keeltes väga andekad inimesed. Ja need, kes on kasvanud kakskeelses keskkonans, ehk siis kas vanemad räägivad lapsega kahes keeles või on nt venekeelse pere laps käinud eestikeelses koolis. Paraku ei ole praegused noored venelased selle süüdi, et neid eestikeelsesse kooli ei pandud, et meil üldse veel venekeelsed koolid olemas on. Kui sellisest venekeelsest perest pärit venekeelses koolis käinud laps suudab eesti keelt rääkida, siis see on hästi. Või noh, see peaks olema normaalsus. Ja seda saatejuht ju oskab. Seda, et ta suudkas seda ka aktsendivabalt teha, mina küll nõuda ei suuda. Ja vähemalt mulle küll ei olnud tema tekstist aru saamine raske. Aktsent küll, aga täiesti arusaadavalt rääkis.
Muideks, teema on ju tegelikult üldse konkreetsest impulsi saatest. Minule jäi sealt kõrva see Anna Hintsi lugu.. Kas tema vägistaja oli kumbki vendadest Paalbergidest? Hints ise on 82 sündinud, nii et 17 oli ta 1999-2000. Ja see Paalbergide kahe koolitüdruku tallu vedamine ja vägistamine toimus 2001. Kuigi Paalberge vist ei oleks isegi 17-aastane vanameheks nimetanud? Aga seal oli vist mingi papi veel, kes seda tookord pealt nägi ja uudistest läbi käis, ta oli ka vist vägistaja tastaga?
Siin artiklis kirjas, et 63-aastane ema elukaaslane, kes ka varem vägistamise eest süüdi mõistetud.. https://www.delfi.ee/artikkel/3952054/vagistajavennad-nouavad-oigeksmoistmist
Igatahes kahtlaselt selle loo järgi kõlas. Sellest räägiti toona ajakirjanduses päris palju.
Hints ise on 82 sündinud, nii et 17 oli ta 1999-2009.
Misasja?
Hints ise on 82 sündinud, nii et 17 oli ta 1999-2009.
Misasja?
sorry, 1999-2000 ikka 🙂 parandasin tekstis ka
Ei vaata. Enam.
saate mõte tegelikult on ju tohutult hea ja teemad huvitavad. Aga selline hyplik ja pealiskaudne saate läbiviimine väga häirib. Kuidagi ei suju jooksvalt see saade. Kõike teevad saatejuhid ettekirjutatud kysimuste järgi. Tahavad nagu ylitõsised ja proffid paista aga välja kukub väga midagi muud.
anna kilumise tõttu ei vaata ka yhtegi ylekannet, mida tema teeb.
Hästi arvan. Meil on väga suur protsent nn aktsendiga inimesi ja nad peaks rohkem pildis olema ka rahvusringhäälingus. Ise töötan keskkonnas, kus on muust rahvusest kolleege, aga töö käib ikka eesti keeles. Seega on väga tavapärane kuulda rohkem või vähem aktsenti ja tuleb õppida kuulamist. See, et meil keel vägagi ära on ühtlustatud ja isegi murded on mingite maaveidrike poetagune keel, on nõukaaja teene. Ideaalis võiks meil olla ka palju erinevaid murdes rääkijaid. Lihtsalt tuleb õppida kõigist aru saama. See aktsendiga eesti keel on osa meie Eestist ja seda tegelikkust ei pea häbelikult kuhugi peitu toppima. Nii nagu ei pea ekraani eest ära peitma vanemaid inimesi ja mitte piitspeenikesi. Nad on ikka ka osa meie tavapärasest ühiskonnast.
Vaadake Euronewsi. Seal on palju erinevate aktsentidega uudiste lugejaid. Norras räägivad eri kandi inimesed erinevas murdes ja vahel ei saa üksteisest aru, aga nad võtavad seda loomulikuna. Ei prööka keegi, et peab olema mingi ühtlustatud keel.
Ingliskeelsed inimesed on harjunud kuulma ja kuulama lõputul hulgal erinevaid aktsente ega tee nägusid nagu eestlased. Isegi foorumites ei tule sinu vigade üle naerma mitte kunagi need, kes inglise keelt emakeelena räägivad. Need, kes tulevad kirja kallal nokkima, on ise samuti mingi muu emakeelega, aga oskavad head inglise keelt ja peavad end seetõttu teistest paremaks.
Kas keegi veel on mõelnud, et Uljana ja Priit Kuusk võiks koos mingi saate teha
Mõlemal on ebamaised lasersilmad, mõjuks väga efektselt. Kuidagi patt seda eripära teleeriekraanil mitte ära kasutada.
On vaks vahet, kas räägitakse murret või on inimesel aktsent. Murre rikastab keelt. Aktsent on lihtsalt vigaselt rääkimine. Miks seda tunnustama peaks inimese puhul, kes on sündinud Eestis, elanud terve elu Eestis, töötanud pikalt eestikeelses kollektiivis? Välismaalase puhul on muidugi iga tema katse eesti keelt rääkida tunnustamist väärt.
Sa võid ju bravuurikalt silmi pööritada, aga see ei tee olematuks fakti, et meil on suur hulk aktsendiga eesti keelt rääkivaid inimesi ja suur hulk neid, kes ei oska üldse eesti keelt. Kas need inimesed tuleb kiivalt kalevi all hoida? Kas peaks ekraanil vältima ka vanemaealisi ja ülekaalulisi inimesi ja mitte ilusaid? Ebastandardsed ja vigased. Kui muu emakeelega inimene räägib eesti keelt aktsendiga, siis on see normaalne. Ei pea teda ära peitma. Igapäevases elus nad teevad oma tööd siin Eestis ja paljud aktsendiga inimesed teevad oma tööd sada protsenti eesti keeles, miks nad siis teleekraanile ei passi? Kust need aktsendivabad meil tekkima peaks, kui sa arvad, et neid tuleks kiivalt omaette hoida ja kes aktsendiga räägib, see ärgu oma suud eestlaste kuuldes üldse avagu. Kuidas neil peaks tekkima huvi eesti kanalite programmide vastu, kui seal pole kunagi kedagi nendesugust – muu emakeele taustaga. See ju ärgitab keelt õppima, kui seal näed sarnasest taustsüsteemist tulnud inimest töötamas eestikeelses keskkonnas.
Hästi arvan. Meil on väga suur protsent nn aktsendiga inimesi ja nad peaks rohkem pildis olema ka rahvusringhäälingus. Ise töötan keskkonnas, kus on muust rahvusest kolleege, aga töö käib ikka eesti keeles. Seega on väga tavapärane kuulda rohkem või vähem aktsenti ja tuleb õppida kuulamist. See, et meil keel vägagi ära on ühtlustatud ja isegi murded on mingite maaveidrike poetagune keel, on nõukaaja teene. Ideaalis võiks meil olla ka palju erinevaid murdes rääkijaid. Lihtsalt tuleb õppida kõigist aru saama. See aktsendiga eesti keel on osa meie Eestist ja seda tegelikkust ei pea häbelikult kuhugi peitu toppima. Nii nagu ei pea ekraani eest ära peitma vanemaid inimesi ja mitte piitspeenikesi. Nad on ikka ka osa meie tavapärasest ühiskonnast.
Vaadake Euronewsi. Seal on palju erinevate aktsentidega uudiste lugejaid. Norras räägivad eri kandi inimesed erinevas murdes ja vahel ei saa üksteisest aru, aga nad võtavad seda loomulikuna. Ei prööka keegi, et peab olema mingi ühtlustatud keel.
Ingliskeelsed inimesed on harjunud kuulma ja kuulama lõputul hulgal erinevaid aktsente ega tee nägusid nagu eestlased. Isegi foorumites ei tule sinu vigade üle naerma mitte kunagi need, kes inglise keelt emakeelena räägivad. Need, kes tulevad kirja kallal nokkima, on ise samuti mingi muu emakeelega, aga oskavad head inglise keelt ja peavad end seetõttu teistest paremaks.
Kas keegi veel on mõelnud, et Uljana ja Priit Kuusk võiks koos mingi saate teha
On vaks vahet, kas räägitakse murret või on inimesel aktsent. Murre rikastab keelt. Aktsent on lihtsalt vigaselt rääkimine. Miks seda tunnustama peaks inimese puhul, kes on sündinud Eestis, elanud terve elu Eestis, töötanud pikalt eestikeelses kollektiivis? Välismaalase puhul on muidugi iga tema katse eesti keelt rääkida tunnustamist väärt.
Sa võid ju bravuurikalt silmi pööritada, aga see ei tee olematuks fakti, et meil on suur hulk aktsendiga eesti keelt rääkivaid inimesi ja suur hulk neid, kes ei oska üldse eesti keelt. Kas need inimesed tuleb kiivalt kalevi all hoida? Kas peaks ekraanil vältima ka vanemaealisi ja ülekaalulisi inimesi ja mitte ilusaid? Ebastandardsed ja vigased. Kui muu emakeelega inimene räägib eesti keelt aktsendiga, siis on see normaalne. Ei pea teda ära peitma. Igapäevases elus nad teevad oma tööd siin Eestis ja paljud aktsendiga inimesed teevad oma tööd sada protsenti eesti keeles, miks nad siis teleekraanile ei passi?
Loomulikult ei pea teda ära peitma. Aga aktsendiga inimene telesaadet juhtima minu arvates tõepoolest ei passi. Kui inimesel on näiteks kõnedefekt, siis teda ei panda ju uudiseid lugema. Saatejuhi keel peaks olema selge ja kõigile arusaadav.
Hästi arvan. Meil on väga suur protsent nn aktsendiga inimesi ja nad peaks rohkem pildis olema ka rahvusringhäälingus. Ise töötan keskkonnas, kus on muust rahvusest kolleege, aga töö käib ikka eesti keeles. Seega on väga tavapärane kuulda rohkem või vähem aktsenti ja tuleb õppida kuulamist. See, et meil keel vägagi ära on ühtlustatud ja isegi murded on mingite maaveidrike poetagune keel, on nõukaaja teene. Ideaalis võiks meil olla ka palju erinevaid murdes rääkijaid. Lihtsalt tuleb õppida kõigist aru saama. See aktsendiga eesti keel on osa meie Eestist ja seda tegelikkust ei pea häbelikult kuhugi peitu toppima. Nii nagu ei pea ekraani eest ära peitma vanemaid inimesi ja mitte piitspeenikesi. Nad on ikka ka osa meie tavapärasest ühiskonnast.
Vaadake Euronewsi. Seal on palju erinevate aktsentidega uudiste lugejaid. Norras räägivad eri kandi inimesed erinevas murdes ja vahel ei saa üksteisest aru, aga nad võtavad seda loomulikuna. Ei prööka keegi, et peab olema mingi ühtlustatud keel.
Ingliskeelsed inimesed on harjunud kuulma ja kuulama lõputul hulgal erinevaid aktsente ega tee nägusid nagu eestlased. Isegi foorumites ei tule sinu vigade üle naerma mitte kunagi need, kes inglise keelt emakeelena räägivad. Need, kes tulevad kirja kallal nokkima, on ise samuti mingi muu emakeelega, aga oskavad head inglise keelt ja peavad end seetõttu teistest paremaks.
Kas keegi veel on mõelnud, et Uljana ja Priit Kuusk võiks koos mingi saate teha
On vaks vahet, kas räägitakse murret või on inimesel aktsent. Murre rikastab keelt. Aktsent on lihtsalt vigaselt rääkimine. Miks seda tunnustama peaks inimese puhul, kes on sündinud Eestis, elanud terve elu Eestis, töötanud pikalt eestikeelses kollektiivis? Välismaalase puhul on muidugi iga tema katse eesti keelt rääkida tunnustamist väärt.
Sa võid ju bravuurikalt silmi pööritada, aga see ei tee olematuks fakti, et meil on suur hulk aktsendiga eesti keelt rääkivaid inimesi ja suur hulk neid, kes ei oska üldse eesti keelt. Kas need inimesed tuleb kiivalt kalevi all hoida? Kas peaks ekraanil vältima ka vanemaealisi ja ülekaalulisi inimesi ja mitte ilusaid? Ebastandardsed ja vigased. Kui muu emakeelega inimene räägib eesti keelt aktsendiga, siis on see normaalne. Ei pea teda ära peitma. Igapäevases elus nad teevad oma tööd siin Eestis ja paljud aktsendiga inimesed teevad oma tööd sada protsenti eesti keeles, miks nad siis teleekraanile ei passi?
Loomulikult ei pea teda ära peitma. Aga aktsendiga inimene telesaadet juhtima minu arvates tõepoolest ei passi. Kui inimesel on näiteks kõnedefekt, siis teda ei panda ju uudiseid lugema. Saatejuhi keel peaks olema selge ja kõigile arusaadav.
Eks kunagi arvati, et kataloogis müüdavaid riideid peab eksponeerima piitspeenikese noore modelli seljas. Nüüd on tavaline, et näed e-poes piltidel riided ka paksukeste ja vanemaealiste seljas.
Nagu sai mainitud, siis Euronews on sellest tõkkest läbi murdnud. Ingliskeelseid uudiseid ei loegi alati “native speakerid”, vaid meil siin euroliidus on muud rahvused ka.
Antud saade polegi ju uudiste lugemise saade, vaid vestlussaade. Täiesti omal kohal, et üheks saatejuhiks on keegi, kes esindab väga suurt gruppi Eesti elanikest, kelle eesti keelel on aktsent. Vikerraadios üks uudiste lugeja eestlane puterdab päris sageli. Noorem generatsioon eestlasi üleüldse on nii halva diktsiooniga paristajad, et lausa kahju muukeelsetest, kes punnitavad eesti keelt õppida. Omandavad selle niigi raskesti mõistetava kinnise suuga mõmina, millele lisandub aktsent.
Paneme ülekaalulised balletti keerutama, rütmitundetud trummi lööma, kõnepuudelised näitlema, mittemusikaalsed orkestrisse pilli mängima või veel parem, dirigeerima – imeline tulevik. Peaasi, et kedagi ei diskrimineeritaks.
Antud saade polegi ju uudiste lugemise saade, vaid vestlussaade. Täiesti omal kohal, et üheks saatejuhiks on keegi, kes esindab väga suurt gruppi Eesti elanikest, kelle eesti keelel on aktsent. Vikerraadios üks uudiste lugeja eestlane puterdab päris sageli. Noorem generatsioon eestlasi üleüldse on nii halva diktsiooniga paristajad, et lausa kahju muukeelsetest, kes punnitavad eesti keelt õppida. Omandavad selle niigi raskesti mõistetava kinnise suuga mõmina, millele lisandub aktsent.
Tundub, et sinul on loetu mõistmisega raskusi. Asi ei ole ju ometigi selles, et see saatejuht on vähemusrahvusest, vaid – nagu juba korduvalt öeldud – selles, et tema eesti keelest on raske aru saada! Jah, täpselt samamoodi ei sobi saatejuhiks eestlane, kellel on halb diktsioon või kõnedefekt. Paljude erialade puhul on mõni elementaarne eeldus, mis peaks ametikohale sobimiseks täidetud olema. Nägemispuudega inimene ei saa lenduriks, viisipidamatu ei saa ooperilauljaks, treemoriga ei saa pürgida ajukirurgiks …
