Tere kõigile
Lugu selline, et mu parim sõbranna kutsus mind koos tema ja tema mehega nende juurde suvilasse.Suvila asub linnast väga mitme kilomeetri kaugusel ja millegipärast mulle eriti ei meeldi seal olla.Seekord otsustasin, et lähen ikkagi kaasa kuna sõbranna palus, et ma läheksin ja veidi narr oli ära öelda.Nad tulid isegi mulle järgi.Plaan oli siis minna sinna Jaanipäeva pidama.Sõbranna mehe sõber tuli ka ja kui olime seal juba umbes neli tundi olnud ja terve selle aja pidin ma endale ise tegevust leidma siis lõpuks tundsin, et tahaksin siiski koju.Muidugi oleks võinud kohe alguses koju jääda, aga sõbranna ikkagi palus, et ma tuleks ja nagu ütlesin oli paha tunne niisama ära ka öelda.
Kell oli siis juba umbes 1 öösel ja ma olin väga väsinud.Süüa me polnud selle päeva õhtuks ostnud ja sõbranna mees ja omakorda tema sõber mängisid rahulikult arvutis.Tundsin, et tahan koju.Kutsusingi sõbra järgi.Läksin sõbrannale ka seda ütlema ja ainus vastus mis ma sealt sain oli see, et tema on nüüd ülimalt solvunud.Olen varem ka sealtsamast kohast ära läinud pidude aeg.Eelmine kord olid mingid põhjused siiski olemas, aga seekord lihtsalt ei tundnud selle seltskonnaga üldse kokku kuuluvat ja hakkasin asju kokku panema.Mõtlesin, et tegelikult hea ka.Kuna ma ise olen lapseootel siis väsimus tuleb õhtul suhteliselt ruttu ja nemad kavatsesid järgmine päev jooma hakata.Seda ma enne ei teadnud kui kohale jõudsime ja see omakorda pani veel rohkem mõtlema, et tahaks ikkagi minema minna.Sõbranna suutis veel stseeni teha teiste ees.Kirjutasin talle neti teel vabanduskirja ka.Muidugi ma saan temast ka aru, aga sellepärast solvuda, et ma ei tundnud ennast hästi ja tulin koju.Seda ei saa minu meelest pahaks panna kui inimene tahab koju siis ta lähebki.Minu kirja ta ära pole vaatand ja eks ma kujutan ette mismoodi ta teistele mind mustab.Miks ma tean, et ta mustab on see, et ma olen ka ise pealt näinud milliseid stseene ta teistele on korraldanud ja kui halvasti inimestest räägib.Kas selline asi on teie arvates solvumist väärt?Mina isiklikult ei pahandaks kui sõbranna ütleb, et ta läheb koju, sest ta ei tunne end mugavalt ja tahab minna.
Olgu veel öeldud, et pool aastat tagasi oli sama sõbrannaga tüli.Tookoord olid sõbranna asjad minu korteris.Mina olin enda eksmehega mujal ja mõtlesime, et pikutame mõnusalt enne kui tööle lähen.Ma olin siis öövahetuses ja sõbranna teadis seda.Kell 8 õhtul(tund aega enne mu töö algust) ta siis helistas, et tal nüüd kohe neid asju vaja.Mina olin linna teises otsas ja selgitasin talle, et peab järgmise päevani ootama.Tookoord sõimas mul näo täis ja siis nädal aega hiljem kirjutas, et ärme üldse sellest enam räägi ja teeme näo nagu seda ei oleks.See ajas segadusse, sest kõigepealt ta korraldab stseeni kuhu kaasab ka teised meie sõbrad ja pole isegi nõus asju selgeks rääkima ja siis tuleb jutuga, et unustame ära.Selline tunne nagu suhtleks mingi primadonnaga, et kui tema viipab siis nii peabki olema.Nüüd tuli vist väga pikk tekst, aga oli vaja ennast kuskile tühjaks rääkida????
