Kas pooldate? Miks? Mitmenda klassini?
Minu meelest sobib 1.-2. klass, 3. hakkab juba jamaks kiskuma.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 21.03 17:19; 23.03 14:00; 23.03 14:02; 23.03 21:34; 25.03 07:07; 26.03 20:04;
Teema: Sõnaline hindamine
21.03.2019 17:19
To report this post you need to login first.
21.03.2019 19:21
Ei poolda. Mu meelest on see üks udumudru ja õpetajatele ka töömahukam.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.03 19:21; 22.03 16:44; 23.03 14:12; 27.03 17:26;
To report this post you need to login first.
21.03.2019 20:15
Ei poolda. Nii palju, kui ma näinud olen, on need paljuski sellised, et ei saa aru, kas öelda taheti hästi või halvasti. Ühe tuttava lapse õpetaja kirjutab selliseid jutukesi, et ma küll lapsest nii palju teada ei tahaks. Koolilapsel võiks natuke sellist elu ka olla, mida vanemad ei tea. Oma laps põhikooli viimastes klassides ja neil üks algklasside õpetaja asendamas. Täitsa muhedad jutud kirjutab hinnetele juurde. Ma selle järgi saingi aru, et algklasside muidu annab.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 21.03 20:15; 23.03 16:22; 24.03 11:51; 25.03 07:07; 27.03 07:20; 27.03 17:07;
To report this post you need to login first.
21.03.2019 23:33
Jah, pooldan ja väga. Aga see eeldab, et 6petaja annab korraliku konstruktiivse tagasiside, mitte ei aja mulli. 6petajale on see ajakulukam, aga lapsevanemale annab see palju parema ülevaate sellest, mida laps oskab v6i näiteks peab kordama jne. Minu laste koolis on selline hindamine esimesed 7 klassi (ei ela Eestis). Jaäb ära lastevaheline hinnetep6hine v6rdlemine v6i m6ne lolliks/ oivikuks narrimine. Kasutan ka oma töös (ülikoolis keele 6ppej6ud) tudengitele tagasiside andmiseks sama meetodit, kirjutan igale ühele lahti tema töö tugevad ja n6rgemad küljed. Paljas täht (näiteks “C”) ei anna ju mingit åulevaadet sellest,mille kallal peaks järgmisel korral rohkem vaeva nägema v6i mida üle kordama.
To report this post you need to login first.
21.03.2019 23:55
Jah, pooldan ja väga. Aga see eeldab, et 6petaja annab korraliku konstruktiivse tagasiside, mitte ei aja mulli. 6petajale on see ajakulukam, aga lapsevanemale annab see palju parema ülevaate sellest, mida laps oskab v6i näiteks peab kordama jne. Minu laste koolis on selline hindamine esimesed 7 klassi (ei ela Eestis). Jaäb ära lastevaheline hinnetep6hine v6rdlemine v6i m6ne lolliks/ oivikuks narrimine. Kasutan ka oma töös (ülikoolis keele 6ppej6ud) tudengitele tagasiside andmiseks sama meetodit, kirjutan igale ühele lahti tema töö tugevad ja n6rgemad küljed. Paljas täht (näiteks “C”) ei anna ju mingit åulevaadet sellest,mille kallal peaks järgmisel korral rohkem vaeva nägema v6i mida üle kordama.
Päris huvitav! Ma isiklikult pooldan ka kujundavat hindamist. Aga isegi mu esimese klassi laps saab aru, et suurepärane on 5, hea on 4 jms. Ja võrreldakse hindeid ikka samamoodi. Ainult numbrite asemel on siis hinnang.
Minumeelest võiks kujundav hindamine olla ka vabalt 6nda klassini. Sest tähtsust omandab ta ju alles mahukamate tööde puhul. Kui on mitu teemat koos, mida peaks harjutama, mis osa üle vaatama. Kui on kindel kitsas teema (nx korrutamine 6ga), siis piisab ju hindest ka 🙂
To report this post you need to login first.
22.03.2019 09:22
Ei poolda, laps küll alles 1klassis, aga meie koolis just pikendati seda 6klassi lõpuni (Tallinn).
Ausalt lollus on, õpetaja kirjutab suht kõigile sama asja, mingit olulist infot ei saa, pooldan hindeid.
Mõtlen juba, et vb peaks kooli vahetama, kuna tahaks normaalset süsteemi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.03 09:22; 22.03 16:37; 23.03 13:17;
To report this post you need to login first.
22.03.2019 09:26
Minu laps käib 1. klassis ja kui alguses olin kujundava hindamise poolt, siis nüüd see mulle enam ei meeldi, sest ma ei saa absoluutselt aru, kuidas lapsel tegelikult läheb. Ma tahaks teada, kui lapsel on mõned nõrgad kohad, teeks kodus mõne asja üle, kordaks, aga kogu jutt on üks suur ilus mull, et küll sa oled tubli ja püüdlik ja innukas jne. No mine võta kinni, kas püüdlik tähebdab seda, et püüab ja saab hakkama, või seda, et püüab küll, aga tulemuses võiks midagi paremini olla. Vahel näen mõnd n-ö kontrolltööd, milles on pandud ka punkte, siis tal küll kõik õigesti ei ole, samas jutt on ikkka hiiglama ilus. Tahaks ausat hindamist, olgu see sõnade või numbritega!
To report this post you need to login first.
22.03.2019 09:32
Pooldan. Minu esimese klassi lapsel ei tule kõik ülesanded nii hästi välja ja ma ei sooviks seal küll kolmesid ja kahtesid näha 🙁
To report this post you need to login first.
22.03.2019 12:49
Ei poolda. Mu meelest on see üks udumudru ja õpetajatele ka töömahukam.
See on nii ja naa. Kujundava hindamise pluss ongi see, et n.-ö. hinne on lahti seletatud. Muidu on näiteks matemaatika “2” lihtsalt number ja kui küsida lapselt, et miks “2”, siis kes ennast süüdistab? Ikka on õpetaja loll/ kiusab, pinginaaber segab jne.
Mis on huvitav, et muretsetakse õpetaja töökoormuse pärast? Kui muudu saavad nad iga asja pärast sajaga, siis nüüd korraga mure?
Tundub veidi silmakirjalik.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.03 12:49; 23.03 10:40; 23.03 15:25;
To report this post you need to login first.
22.03.2019 12:53
Ei poolda. Ehk 1. klassi. 1. poolaastal veel kuidagi, sest siis alles harjutakse kooliga, aga juba 1. klassi kevadel näen, kuidas see lapse lihtsalt hooletuks muudab. Mingi X on ju suvaline asi, mis lapse jaoks justkui midagi ei tähenda. Samas, oleks konkreetne “2”, siis saaks aru küll, et nüüd on jama majas ja tuleb asjad ära teha.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 22.03 12:53; 23.03 10:41; 23.03 14:10; 23.03 14:39; 23.03 15:45; 23.03 15:47; 23.03 18:02;
To report this post you need to login first.
22.03.2019 13:40
Pooldan – minu laps koolis oli kujundav hindamine kuni 5. klassini ja see töötas hästi. Samas see peab siis tõesti olema kujundav hindamine ja seda korralikult teha on õpetaja jaoks suur koormus – tagasiside nägi enamasti välja kujul “Said hästi aru asjast A, oskasid teha asja B, tegid sellise-ja-sellise vea asjas C”. Kui selle asemel oleks lihtsalt standardiseeritud sõnaline hinnang (“suurepärane”, “hea”, “rahuldav”, jne) siis sellel puuduks igasugune eelis numbrilise hinde ees.
Teine asi oli see, et kontrolltöödes oli alati punktisüsteem – laps teadis, et sai nt 39 punkti 40-st või 7 punkti 10-st vms, aga seda ei “tõlgitud” hindeks. Oli hea, sest siis pööras laps ka 39/40 tulemuse puhul tähelepanu sellele, et mis see üks asi oli, mille pärast punkt maha võeti. Kui see aga tähendaks ikkagi hinnat “5”, siis ei viitsi keegi enam uurima hakata, et mis ikka valesti läks. Samuti hakatakse kemplema punktide ja hinnete vastavuse teemal – nt et miks on 38 punkti veel “5”, aga 37 punkti juba “4” vms.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.03 13:40; 25.03 09:46;
To report this post you need to login first.
22.03.2019 13:55
Kui see aga tähendaks ikkagi hinnat “5”, siis ei viitsi keegi enam uurima hakata, et mis ikka valesti läks. Samuti hakatakse kemplema punktide ja hinnete vastavuse teemal – nt et miks on 38 punkti veel “5”, aga 37 punkti juba “4” vms.
Olen õpetaja. Pooldan numbrilist hindamist. Kirjutan õpilaste töödele nii punktid kui hinde ja ka protsendi. Kui õpilasel jääb 1 punkt maksimumist puudu, siis ta kindlasti huvitub sellest, mis valesti läks. Lihtne on ka selgitada, miks ühel on 5 ja teisel 4. Riiklik hindamisjuhend annab ju protsendid ette (90-100 hinne 5, 75-89 hinne 4 jne).
Kujundava hindamisega oman kogemust oma lapse puhul, kus neil hinnati kehalist kasvatust nn kujundavalt. Õpetaja oli siis õppekavast kõigile copy-paste kirjutanud välja, et omandasid selle, teise ja kolmanda. Minu laps oli selleks ajaks 8 aastat korvpallitrennis käinud 5-6 korda nädalas ja 8ndas klassis “oli omandanud” kahelt sammult viskelemineku. Kas selleisel kujundaval hindamisel on mõtet?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 22.03 13:55; 23.03 17:27; 23.03 18:14; 24.03 17:02; 24.03 20:03; 25.03 17:47;
To report this post you need to login first.
22.03.2019 16:37
Ei poolda. Mu meelest on see üks udumudru ja õpetajatele ka töömahukam.
See on nii ja naa. Kujundava hindamise pluss ongi see, et n.-ö. hinne on lahti seletatud. Muidu on näiteks matemaatika “2” lihtsalt number ja kui küsida lapselt, et miks “2”, siis kes ennast süüdistab? Ikka on õpetaja loll/ kiusab, pinginaaber segab jne.
Mis on huvitav, et muretsetakse õpetaja töökoormuse pärast? Kui muudu saavad nad iga asja pärast sajaga, siis nüüd korraga mure?
Tundub veidi silmakirjalik.
Aga õpetajad ei kirjuta ju seda lahti (vähemalt meil küll mitte). Enamusel sama jutt. Näiteks esimene veerand said kõik kehalises tunnistusele, et peavad harjutama rivikorda (samas laps räägib, et probleem on ainult paar õpilasega (rääkis juba enne tunnistust, et osad ainult lollitavad tunnis ja ei kuula sõna), aga õpetaja kirjutas tervele klassile ühtemoodi).
Muusikas, kunstis , kehalises on kõigil sama tekst.
Enamasti kirjutavad vaid teab seda või oskab seda, aga mis tasemel seda juures pole (kas teeb vigu?), need ei anna midagi, hinded annaks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.03 09:22; 22.03 16:37; 23.03 13:17;
To report this post you need to login first.
22.03.2019 16:44
Muusikas, kunstis , kehalises on kõigil sama tekst.
Sest õpetajal pole füüsiliselt aega seda korralikult teha. Õpetajatel on 140 või rohkem õpilast. Juba e-keskkonda hinnete sisestamine võtab teatud aja, ammugi siis mingite esseede kirjutamine. Appi tulevad sõbrad copy ja paste, sest õpetaja on ka inimene ja väärib mingitki puhkeaega. Üks küll ütles siin, et kuna kõik õpetajaid kotivad, siis miks mitte ka sellega kottida, aga mingil hetkel tuleb siiski piir ette, kust enam ei anna rohkem maha tampida ja nõuda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.03 19:21; 22.03 16:44; 23.03 14:12; 27.03 17:26;
To report this post you need to login first.
23.03.2019 02:26
Minu laps kaib koolis Inglismaal ja mingit hindamist ei toimu usna kaua. Olen ulirahul- laps on rahulik ja mina kah.
Ma ju emana naen, et laps naudib lugemist ning seitsmesena on ta juba tohutu hulga raamatud labi lugenud. Arvutab vabalt 100 piires ning oskab vaga paljudel teemadel kaasa raakida. Mida hinnete panek muudaks?
Minu arust oleks kohutav kui mind tool iga paev hinnataka ning pidevalt tagasisidet antaks. Oma kooliajast maletan pidevat hirmu nii tunnikontrollide kui ka suuliste vastamiste ees.
To report this post you need to login first.
23.03.2019 08:35
Pooldan väga! Minu lapsed käivad koolis, kus on 7. klassini kujundav hindmamine ja ma ei suuda piisavalt tänulik selle eest olla. Lastes on säilinud koolirõõm, puudub nn hindestress ja nad oskavad enda teadmisi, töid analüüsida. Väga lihtne on ju õpetajal töö alla üks number läratada ja loota, et laps selle sisust aru saab. Kujundava hindamise puhul aga ei panda ÜLDSE hindeid, mis tähendab, et idee järgi ei tohi panna ka Suurepärane! Halb! Hea! jne hinnanguid. Selliseid hinnanguid panevad ikkagi need vanakooli õpetajad, kes ei suuda uue süsteemiga harjuda ja arvavad, et nad lihtsalt ei tohi numbriga hinnata. Tegelikult ei ole nad aga asja ideest aru saanud.
Toon näite. 2. klassi matemaatikas saab tavakoolis laps kolme. Näeb, et on üht-teist punasega parandatud, siin-seal jooned all, äärepeal kommentaarid. OK. laps on oma töö eest kolme kätte saanud, nendib fakti, et midagi ju oskasin ka. (Aga mida täpsemalt?). Nüüd aga numbrivabas koolis, kus samasuguse töö pealt leiab laps kommentaarid, et oled omandanud oskuse üleminekuga liitmisel. Esinevad mõned hooletusvead kümneliste kokku liitmisel.
Arusaadav ju. Mis läks hästi, mis halvasti, mida laps on omandanud, mida veel vaja harjutada. Laps ei ole saanud endale halvamaigulist number kolme töö alla, vaid konstruktiivset kriitikat, mis ei kõiguta tema enesehinnangut. Seega, säilib õpimotivatsioon ja koolirõõm.
Kaugeltki ei tähenda see, et lapsed ei omanda sellise hindamise juures korralikult ainekavas ettenähtut. Tasemetööd ja muud tööd tehakse täpselt samade tulemuste peale nagu nn tavahindamisega koolides. Lihtsalt lapsi ei hinnata numbriga. See ei tähenda, et nad enda töö ja teadmiste eest tagasisidet ei saa.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.03 08:35; 23.03 21:37;
To report this post you need to login first.
23.03.2019 09:53
Väga rahul olen, et minu laste koolis esimestes klassides hindeid ei panda. Kolmandast hakatakse panema (minu meelest võiks isegi pigem 6. klassist numbrilisele hindamisele üle minna).
Õpetaja kirjutab lastele tagasisidet umbes sellises vormis “Häälikupikkuse märkimine kirjas väga hea. Pead veel harjutama nõrkade-tugevate sulghäälikute kasutust. Käekiri ilus!” Minule kui vanemale annab see väga selged juhised, millel silma peal hoida ja milles last toetada.
PS. Olen ise samuti õpetaja.
To report this post you need to login first.
23.03.2019 10:40
Ei poolda. Mu meelest on see üks udumudru ja õpetajatele ka töömahukam.
See on nii ja naa. Kujundava hindamise pluss ongi see, et n.-ö. hinne on lahti seletatud. Muidu on näiteks matemaatika “2” lihtsalt number ja kui küsida lapselt, et miks “2”, siis kes ennast süüdistab? Ikka on õpetaja loll/ kiusab, pinginaaber segab jne.
Mis on huvitav, et muretsetakse õpetaja töökoormuse pärast? Kui muudu saavad nad iga asja pärast sajaga, siis nüüd korraga mure?
Tundub veidi silmakirjalik.
Aga õpetajad ei kirjuta ju seda lahti (vähemalt meil küll mitte). Enamusel sama jutt. Näiteks esimene veerand said kõik kehalises tunnistusele, et peavad harjutama rivikorda (samas laps räägib, et probleem on ainult paar õpilasega (rääkis juba enne tunnistust, et osad ainult lollitavad tunnis ja ei kuula sõna), aga õpetaja kirjutas tervele klassile ühtemoodi).
Muusikas, kunstis , kehalises on kõigil sama tekst.
Enamasti kirjutavad vaid teab seda või oskab seda, aga mis tasemel seda juures pole (kas teeb vigu?), need ei anna midagi, hinded annaks.
Otse loomulikult “teised tegid”! Olen koolitöötaja, viibin igapäevaselt tundides ja näen neid minaeiteinudmidagitemategi. Usu, veel palju üllatusi on, mida su laps sulle ei räägi, aga mulle kui spetsialistile ja võõrale inimesele otsemaid silma (ja kirja) jäävad.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.03 12:49; 23.03 10:40; 23.03 15:25;
To report this post you need to login first.
23.03.2019 10:41
Minu laps kaib koolis Inglismaal ja mingit hindamist ei toimu usna kaua. Olen ulirahul- laps on rahulik ja mina kah.
Ma ju emana naen, et laps naudib lugemist ning seitsmesena on ta juba tohutu hulga raamatud labi lugenud. Arvutab vabalt 100 piires ning oskab vaga paljudel teemadel kaasa raakida. Mida hinnete panek muudaks?
Minu arust oleks kohutav kui mind tool iga paev hinnataka ning pidevalt tagasisidet antaks. Oma kooliajast maletan pidevat hirmu nii tunnikontrollide kui ka suuliste vastamiste ees.
Olin ise samasugune. Lugesin alates 4 aasta vanusest ja päris pakse raamatuid. Kooli läksin kuueselt ajal kui muidu mindi seitsmeselt. Ja mul oli koolis surmigav. Nii igav, et jätsin meelega asju tegemata (kuna sellised titeülesanded olid minu meelest parajad kolmeaastastele) või siis protestiks sodisin lolluseid. Ega ma enne ei õppinud, et sel mõtet pole kui oma “kahed” ja “ühed” kätte sain. Mingi tagasiside stiilis “oskad hästi seda ja toda” poleks mind küll kõigutanud – ma teadsin isegi, et ma kõike seda hästi oskan.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 22.03 12:53; 23.03 10:41; 23.03 14:10; 23.03 14:39; 23.03 15:45; 23.03 15:47; 23.03 18:02;
To report this post you need to login first.
23.03.2019 11:01
Ei poolda, laps küll alles 1klassis, aga meie koolis just pikendati seda 6klassi lõpuni (Tallinn).
Ausalt lollus on, õpetaja kirjutab suht kõigile sama asja, mingit olulist infot ei saa, pooldan hindeid.
Mõtlen juba, et vb peaks kooli vahetama, kuna tahaks normaalset süsteemi.
Hinnetega on ka võimalik mängida ainult 5 piires, suht sama ju kõigil… Ja mis oluline info see sinu jaoks on kui laps saab kolme?
Minule meeldib, et antakse hinnang lapse teadmistele ja samas ka tema suhtumisele. Kui ma näen, et õpetaja on öelnud, et oled arvutuskäigust aru saanud, aga lohakalt oled arvutanud, siis saan lapsele ka seletada, miks ta kolmeväärilise hinde on saanud. Viis ei ole ka alati lihtsalt viis, viie asemele saab kirjutada, et oled vaeva näinud, kiidan sinu tööd.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 23.03 11:01; 23.03 19:55; 23.03 23:22; 24.03 14:59; 24.03 19:19; 24.03 22:29;
To report this post you need to login first.
23.03.2019 13:17
Ei poolda. Mu meelest on see üks udumudru ja õpetajatele ka töömahukam.
See on nii ja naa. Kujundava hindamise pluss ongi see, et n.-ö. hinne on lahti seletatud. Muidu on näiteks matemaatika “2” lihtsalt number ja kui küsida lapselt, et miks “2”, siis kes ennast süüdistab? Ikka on õpetaja loll/ kiusab, pinginaaber segab jne.
Mis on huvitav, et muretsetakse õpetaja töökoormuse pärast? Kui muudu saavad nad iga asja pärast sajaga, siis nüüd korraga mure?
Tundub veidi silmakirjalik.
Aga õpetajad ei kirjuta ju seda lahti (vähemalt meil küll mitte). Enamusel sama jutt. Näiteks esimene veerand said kõik kehalises tunnistusele, et peavad harjutama rivikorda (samas laps räägib, et probleem on ainult paar õpilasega (rääkis juba enne tunnistust, et osad ainult lollitavad tunnis ja ei kuula sõna), aga õpetaja kirjutas tervele klassile ühtemoodi).
Muusikas, kunstis , kehalises on kõigil sama tekst.
Enamasti kirjutavad vaid teab seda või oskab seda, aga mis tasemel seda juures pole (kas teeb vigu?), need ei anna midagi, hinded annaks.
Otse loomulikult “teised tegid”! Olen koolitöötaja, viibin igapäevaselt tundides ja näen neid minaeiteinudmidagitemategi. Usu, veel palju üllatusi on, mida su laps sulle ei räägi, aga mulle kui spetsialistile ja võõrale inimesele otsemaid silma (ja kirja) jäävad.
Kui tervel klassil sama tekst, siis on see kaheldav, arvestades sellega, et enamus lapsi vaiksed. Ma ei räägi, et minu laps on musterlaps, aga kui osade laste probleemist räägiti juba sügisel, et nendega tunnis probleemid, siis miks saavad tunnistusele karistada kõik, kuigi enne pole enamus lastega kordagi probleeme olnud.
Ja oma lapse tunnis käitumist tean ma ka teise kehalise kasvatuse õpetaja kaudu (minu lapsele ei anna, aga annab samas saalis samaaeg teisele klassile), kelle trennis ta käib ja kellelt ka uurisin, kas minu lapsega on probleeme, kuna tunnistusel oli nii ja see teine õpetaja rääkis sama, et probleeme on tunnis vaid osade lastega, kellelega algusest peale olnud ja enamus on ilusti.
Seega ongi näha, et osad õpetajad teevad vb tõesti südamega seda, aga osad vaid copy-paste kõigile ja suva mis reaalsus on.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.03 09:22; 22.03 16:37; 23.03 13:17;
To report this post you need to login first.
23.03.2019 13:28
Mina pooldan kujundlikku hindamist ja meie lapse koolis viitsivad õpetajad ka seda korralikult kasutada, st tõesti kiidavad konkreetse tegevuse või oskuse või arengu eest ning juhivad tähelepanu samuti konkreetsete võtete edendamisele või konkreetse oskuse arendamisele. Minu arust on sellest palju rohkem kasu ja abi kui numbrite panemisest.
To report this post you need to login first.
23.03.2019 14:00
23.03.2019 14:02
23.03.2019 14:10
Hinnetega on ka võimalik mängida ainult 5 piires, suht sama ju kõigil… Ja mis oluline info see sinu jaoks on kui laps saab kolme?
Minule meeldib, et antakse hinnang lapse teadmistele ja samas ka tema suhtumisele. Kui ma näen, et õpetaja on öelnud, et oled arvutuskäigust aru saanud, aga lohakalt oled arvutanud, siis saan lapsele ka seletada, miks ta kolmeväärilise hinde on saanud. Viis ei ole ka alati lihtsalt viis, viie asemele saab kirjutada, et oled vaeva näinud, kiidan sinu tööd.
Siinkohal avaldan arvamust, et vägagi normaalne on nn. USA süsteem. On protsenttulemused, mis vastavad hindele ja keegi ei keela õpetajal ka lause või paariga täiendavat selgitust kirjutada. Siis võid alati saada protsenthinde ja selle enda jaoks tähemärgiga hindeks teisendada või vastupidi, tead et tähemärgiga hinne vastab alati mingile protsentidevahemikule.
Näiteks niimoodi:
A+ 97–100%
A 93–96%
A− 90–92%
B+ 87–89%
B 83–86%
B− 80–82%
C+ 77–79%
C 73–76%
C- 70–72%
D+ 67–69%
D 63–66%
D- 60–62%
F < 60%
Meie üldtuntud numbrisüsteemi teisendatuna võiks siis A olla 5, B=4, C,D=3 ja F=2. No umbes nii. Eks ta paljudele ilmselt harjumist vajaks, aga minu meelest on tegu selge ja arusaadava süsteemiga.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 22.03 12:53; 23.03 10:41; 23.03 14:10; 23.03 14:39; 23.03 15:45; 23.03 15:47; 23.03 18:02;
To report this post you need to login first.
23.03.2019 14:12
D+ 67–69%
D 63–66%
D- 60–62%
F < 60%
Kuhu E jäi?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.03 19:21; 22.03 16:44; 23.03 14:12; 27.03 17:26;
To report this post you need to login first.
23.03.2019 14:39
D+ 67–69%
D 63–66%
D- 60–62%
F < 60%
Kuhu E jäi?
Ei kasutata millegipärast. F=fail ehk läbikukkumine. 2, noh.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 22.03 12:53; 23.03 10:41; 23.03 14:10; 23.03 14:39; 23.03 15:45; 23.03 15:47; 23.03 18:02;
To report this post you need to login first.
23.03.2019 14:55
see on hullumeelsus, eriti aineõpetaja seisukohast vaadates.
üks eakas kolleeg – it-juht ja arvutiõpetaja – oli peale seda, kui nende kool kujundavale hindamisele läks, peaaegu enesetapu äärel seetõttu: andis algklassidele arvuti algõpetust, pool klassi ühel, pool klassi järgmisel nädalal.
1.veerand 7 nädalat, selle aja jooksul oli ta igat last näinud max 3 tundi ja pidi neist igaühte nende 3h põhjal individuaalselt hindama, kokku ca 150 last.
To report this post you need to login first.
23.03.2019 15:00
Väga lihtne on ju õpetajal töö alla üks number läratada ja loota, et laps selle sisust aru saab.
Õpetaja parandab seda tööd. Punasega. Seega on kujundav hindamine tõesti üks õpetajate kottimise võte peamiselt. Piisaks lihtsalt, kui laps oma parandatud tööd alles hoiaks – see kohustus võiks olla ja olekski asi lahendatud.
Kui ma parandan näiteks vea sõnas “tapuret” selgelt ära, mida see kellelegi annab, et ma panen veel ka sõnadega kirja: kirjutad sõnas “tapuret” nõrga b asemel tugeva p.
Hoolsamate õpetajate puhul see kujundav hindamine just nii välja näebki. Milleks?
Mul pole probleemi üldisi hinnanguid kirjutada, aga selline “sõnaline tagasiside” on küll õpetajate seisukohast lihtsalt kurjast.
Igaüks lahendabki, nagu oskab. Kes kopib õppekava ümber ja laob ükshaaval iga oskuse taha, et oskab või ei oska (selle töö teeks ära õpimapp kõigi tehtud töödega) või siis kirjutab, et oled tubli või püüa veel, millest vanem mingit konkreetset infot ei saa.
Olen vastu!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt 23.03 15:00; 23.03 15:03; 23.03 15:04; 23.03 16:12; 23.03 17:34; 23.03 18:15; 24.03 08:22; 24.03 08:33; 24.03 09:19; 25.03 13:10; 25.03 13:12; 26.03 20:48; 27.03 07:27; 27.03 12:25; 27.03 12:33;
To report this post you need to login first.
23.03.2019 15:03
Siinkohal avaldan arvamust, et vägagi normaalne on nn. USA süsteem. On protsenttulemused, mis vastavad hindele ja keegi ei keela õpetajal ka lause või paariga täiendavat selgitust kirjutada. Siis võid alati saada protsenthinde ja selle enda jaoks tähemärgiga hindeks teisendada või vastupidi, tead et tähemärgiga hinne vastab alati mingile protsentidevahemikule.
Aga mingit vahet numbritega ju ei ole? Numbri asemel lihtsalt mingi muu tähise kasutamine pole ju süsteemi muutmine. See on täpselt sama mis numbrisüsteem, ainult et tähtedega.
Milleks, milleks, milleks?
Olgu, läheme siis tähtedele üle, kui see rahustab, siin pole tõesti vahet.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt 23.03 15:00; 23.03 15:03; 23.03 15:04; 23.03 16:12; 23.03 17:34; 23.03 18:15; 24.03 08:22; 24.03 08:33; 24.03 09:19; 25.03 13:10; 25.03 13:12; 26.03 20:48; 27.03 07:27; 27.03 12:25; 27.03 12:33;
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
