Minumeeelst on pulm üldse nii intiimne pidu, et peale paari läheme sõbra ja perekonnaliikme nagu kedagi väga sinna tõesti ei tahaks. Nii juba paarkümmend+ inimest kokku. Pigem rõhuks kvaliteedile. Samuti ei saa aru, miks peaks sinna tahtma minna inimesed, kellel paarist täiesti suva. Pidusid aastaringi teisigi, kus suhteid soojendada. Samas, kui mees endapoolt ikka väga tahaks kedagi kutsuda, siis ei keelaks ka.
kui mees endapoolt ikka väga tahaks kedagi kutsuda, siis ei keelaks ka.
pole veel abieluski, aga juba keelame-käsime?
kui mees endapoolt ikka väga tahaks kedagi kutsuda, siis ei keelaks ka.
pole veel abieluski, aga juba keelame-käsime?
Tundub, et sul on mingi isiklik trauma. Jäi mõni pulmakutse saamata? Külaliste valik on 100 protsenti pruutpaari enda valik ja kokkulepe. Tulevane elu on samuti täis kokkuleppeid. Tihti käib pulmapeoga kaasas ka eelarve. Mul on reaalselt 9 onu/tädi. Nendel omad pered ja lapsed ja lapselapsed. Mehel on 1 tädi. Suhtlen ma ainult 3 onu/tädiga. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ma peaks pulma kutsuma inimesed veresideme põhjal. Ja külaliste arv peaks olema võrdne?
Et kui mehel on 4 head sõpra ja minul 2, siis mees 4 ei tohikus kutsuda?
Ja mis mõttes on pulm tähtsam, kui lapse sünd? Ise ei jõua nimesid ja sünnipäevasid meeles pidada, helistada kuidas läheb? Muredes toeks olla. Aga pulma on inimõigus?
Tundub, et sul on mingi isiklik trauma. Jäi mõni pulmakutse saamata? Külaliste valik on 100 protsenti pruutpaari enda valik ja kokkulepe. Tulevane elu on samuti täis kokkuleppeid. Tihti käib pulmapeoga kaasas ka eelarve. Mul on reaalselt 9 onu/tädi. Nendel omad pered ja lapsed ja lapselapsed. Mehel on 1 tädi. Suhtlen ma ainult 3 onu/tädiga. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ma peaks pulma kutsuma inimesed veresideme põhjal. Ja külaliste arv peaks olema võrdne?
Et kui mehel on 4 head sõpra ja minul 2, siis mees 4 ei tohikus kutsuda?Ja mis mõttes on pulm tähtsam, kui lapse sünd? Ise ei jõua nimesid ja sünnipäevasid meeles pidada, helistada kuidas läheb? Muredes toeks olla. Aga pulma on inimõigus?
Mul traumat pole, aga sina ei saa aru – asi pole ju selles, et kõiki peaks kutsuma, vaid selles, et naispool ei ole rahul meespoole külaliste valikuga. Mees ju konkreetselt soovib neid inimesi pulma, kellest siin teema on.
Pulm on selles mõttes olulisem, et sellesse kutsutakse. Lapse sünd on tore, aga ega see mitte-lähisugulasi väga puuduta, saadad kaardi ja võtad teadmiseks. Helistada ei julge, sest kunagi ei tea, millal see õige aeg on.
Mis sugulane on poolvend? Mõttetu teema ju. Ma isegi ei tuleks sellise asja peale, et peaks mingeid poolvendi või poolõdesid pulma kutsuma.
Mis sugulane on poolvend? Mõttetu teema ju. Ma isegi ei tuleks sellise asja peale, et peaks mingeid poolvendi või poolõdesid pulma kutsuma.
Sugulusastme poolest üks lähedasemaid sugulasi
Mis sugulane on poolvend? Mõttetu teema ju. Ma isegi ei tuleks sellise asja peale, et peaks mingeid poolvendi või poolõdesid pulma kutsuma.
Tohoh, palju sul neid siis on?
Poolvennaga võib näiteks olla ühine ema, kes mõlemat poega üksi kasvatas. Sina ei kutsuks sellist venda pulma?
Mis sugulane on poolvend? Mõttetu teema ju. Ma isegi ei tuleks sellise asja peale, et peaks mingeid poolvendi või poolõdesid pulma kutsuma.
Tohoh, palju sul neid siis on?
Poolvennaga võib näiteks olla ühine ema, kes mõlemat poega üksi kasvatas. Sina ei kutsuks sellist venda pulma?
Ma ei pea venda, kellega on ühine ema, poolvennaks, isegi kui (päris)isad on erinevad. Minu jaoks selline vend on vend.
Nn pärisisa uue pere lapsi ei pea enda jaoks kellekski. Ei suhtle ega hakkagi suhtlema, ammugi ei kutsuks pulma.
Vaata need on mehe sugulased ja nende üle otsustab mees mitte sina. Sina otsusta oma sugulaste kutsumise üle. Lihtne aga mõnele ületamatu katsumus….
Vaata need on mehe sugulased ja nende üle otsustab mees mitte sina. Sina otsusta oma sugulaste kutsumise üle. Lihtne aga mõnele ületamatu katsumus….
Hästi öeldud. Meie nt perekonnasegaduste tõttu ei kutsunud registreerimisele ühtegi inimest ega pidanud ka pidu. Mehe isa ja ema ei mahu isa tegude tõttu siiani ühte ruumi (ema hakkab nutma, siiani teeb see talle haiget) ja lisaks ei soovinud ma pulmas kindlasti mitte näha mehe last eelmisest kooselust, seega tegimegi ürituse vaid endile. Oli ilus päev ebameeldivate külalisteta.
Need sugulaste teemad kipuvad alati suure pahameeletormi tekitama 🙂 Paljud vastajad ei saa aru, et küsimus pole selles, et naine ei lubaks mehel sugulasi pulma kutsuda, vaid selles, et mees kutsub neid lihtsalt viisakusest, et vältida suguvõsas solvumist jms jaburat emotsioonitsemist. Olime enda pulmakülaliste nimekirja koostades samade küsimuste ees. Ma ise olin enda sugulaste osas väga resoluutne – kui viimati sai suheldud aastaid tagasi ja kui mul ei tekkinud grammigi kurbust või kahetsust, et ma neid inimesi ei kutsu, siis minu poolt tuli konkreetne ei. Abikaasaga oli keerulisem. Tema nimekirjas oli ka sugulasi, kellega ei suhtle, aga plaanis kutsuda just viisakusest ja seetõttu, et pärast ei tekiks solvumist. Umbes nii, et kuidas ta siis ühe onu (kellega suhtleb väga tihedalt) kutsub ja teist ei kutsu (kellega viimati kohtuti tolleks ajaks ca 10 aastat tagasi). Aga otsustavaks sai see, et hakkasime kulusid kokku arvestama ja kui leidsime, et iga külalise kohta on kulu ca 120 eurot (söögid-joogid, majutuse ja transpordi maksime samuti ise külaliste eest), siis sai külaliste nimekirjas väga kiiresti korralik reha tehtud ja need, keda oli plaanis ainult viisakusest kutsuda, kadusid sealt nimekirjas esimeses järjekorras.
Ma ei pea venda, kellega on ühine ema, poolvennaks, isegi kui (päris)isad on erinevad. Minu jaoks selline vend on vend.
OK, sa lihtsalt ei tea sõnade tähendusi siis. Väga hea, et sa nii tunned, aga poolvend pole mingi sõimusõna, vaid ongi sõna vendade kohta, kellel üks vanem ühine.
Need sugulaste teemad kipuvad alati suure pahameeletormi tekitama ???? Paljud vastajad ei saa aru, et küsimus pole selles, et naine ei lubaks mehel sugulasi pulma kutsuda, vaid selles, et mees kutsub neid lihtsalt viisakusest
Ära nüüd lugejaid nii lolliks ka pea. Loomulikult on see arusaadav. Aga mis õigusega ütled inimesele, kellele südamerahu toob just see viisakas käitumine ja rahaliselt ka pole probleemi, et pole mõtet neid külalisi kutsuda? No las ta kutsub, kui ta tahab, las ta olla see “viisakas”. Kui raha pärast ei annaks kutsuda nagu teil oli, siis oleks teemaalgataja ka seda maininud. Mehe ja naise erinevad põhimõtted on siin teemaks, ühe jaoks on see viisakus õige ja teisele tundub võlts.
Ma ise olin enda sugulaste osas väga resoluutne – kui viimati sai suheldud aastaid tagasi ja kui mul ei tekkinud grammigi kurbust või kahetsust, et ma neid inimesi ei kutsu, siis minu poolt tuli konkreetne ei. Abikaasaga oli keerulisem. Tema nimekirjas oli ka sugulasi, kellega ei suhtle, aga plaanis kutsuda just viisakusest ja seetõttu, et pärast ei tekiks solvumist.
Mis mõttes abikaasaga oli keerulisem? Sinul oli oma tõde, temal oma. Sinul konkreetne ei, temal viisakus. Mille poolest sinu tõde õigem oli kui tema oma?
Abikaasaga oli keerulisem. Tema nimekirjas oli ka sugulasi, kellega ei suhtle, aga plaanis kutsuda just viisakusest ja seetõttu, et pärast ei tekiks solvumist. Umbes nii, et kuidas ta siis ühe onu (kellega suhtleb väga tihedalt) kutsub ja teist ei kutsu (kellega viimati kohtuti tolleks ajaks ca 10 aastat tagasi).
Meestel on jah mingi teema kutsuda külalisi, kellega suhtlus on väga väike. Näiteks, et tahetakse sünnipäevakutse saata sugulastele, kellega läbikäimine jääb kümne aasta taha või piirdub minimaalse suhtlemisega. Kui lapsena sai suheldud, mängitud mõne perekonnatuttavaga, kuid inimene muutus arusaamatult uhkeks ja oma nägu enam aastaid ei näidanud, siis järelikult ei hooli see inimene suhtlemisest ja läbikäimisest, kuigi tänapäeval on kõik võimalused suhtlemiseks olemas. Ei tuleks selle peale, et hakata kutsuma inimesi, kellega viimati sai räägitud 10-20 aastat tagasi.
Ma ei pea venda, kellega on ühine ema, poolvennaks, isegi kui (päris)isad on erinevad. Minu jaoks selline vend on vend.
OK, sa lihtsalt ei tea sõnade tähendusi siis. Väga hea, et sa nii tunned, aga poolvend pole mingi sõimusõna, vaid ongi sõna vendade kohta, kellel üks vanem ühine.
Küllap ma ikka sõnade tähendusi tean. Ma ei pea venda, kellega mul on sama ema, poolvennaks, olgugi, et minu sünd jääb ema esimese abielu perioodi. Ma ei pea ema esimest abikaasat oma isaks, Isa on mulle ema teine abikaasa, kes mind kasvatas. Ema esimese abikaasa poega ei pea ma ei oma vennaks ega poolvennaks. Mul puudub igasugune suhtlus ja kontakt tema ja tema isaga ja ausalt öeldes ei tuleks selle pealegi, et võõraid inimesi pulma kutsuda.
Meestel on jah mingi teema kutsuda külalisi, kellega suhtlus on väga väike. Näiteks, et tahetakse sünnipäevakutse saata sugulastele, kellega läbikäimine jääb kümne aasta taha või piirdub minimaalse suhtlemisega. Kui lapsena sai suheldud, mängitud mõne perekonnatuttavaga, kuid inimene muutus arusaamatult uhkeks ja oma nägu enam aastaid ei näidanud, siis järelikult ei hooli see inimene suhtlemisest ja läbikäimisest, kuigi tänapäeval on kõik võimalused suhtlemiseks olemas. Ei tuleks selle peale, et hakata kutsuma inimesi, kellega viimati sai räägitud 10-20 aastat tagasi.
Hiljemalt abiellumise ajaks oleks hea mõista, et mehed ja naised ongi erinevad olevused. Seesama “suhtlus väike” on üks näide. Paljudel meestel pole tõesti kombeks sõpradega sageli pläkutamas käia või messengeris pidevalt sõnumeid tippida. Meestele ei ole olulised detailsed päevasündmused, lastega juhtunu vm naised igapäevaselt omavahel jagavad – inimene on oluline. Nende jaoks vana sõber endiselt lähedane ka mitme aasta järel kohtudes, pole mingit probleemi jälle südamest juttu ajada või muretki jagada nagu polekski aega mööda läinud – ning muidugi jagada rõõmsaid sündmusi.
Minu jaoks lihtsalt naljakas kutsuda pulma inimesed kellega ei suhelda ja pole kunagi suheldudki. Kuidas saab selline inimene oluline olla. Sain teada, et mees tahab nad viisakusest kutsuda.
Jagan seda arvamust täielikult.
Miks peaks pulma kutsuma inimesed, kes varem suhtlemise vastu huvi pole tundnud?! Inimsuhted on kahepoolsed ja selleks, et suhtlus toimiks, peaksid ikka mõlemad pooled huvi üles näitama. Kui ei näita– järelikult pole huvitatud.
Ma ise olin enda sugulaste osas väga resoluutne – kui viimati sai suheldud aastaid tagasi ja kui mul ei tekkinud grammigi kurbust või kahetsust, et ma neid inimesi ei kutsu, siis minu poolt tuli konkreetne ei. Abikaasaga oli keerulisem. Tema nimekirjas oli ka sugulasi, kellega ei suhtle, aga plaanis kutsuda just viisakusest ja seetõttu, et pärast ei tekiks solvumist.
Mis mõttes abikaasaga oli keerulisem? Sinul oli oma tõde, temal oma. Sinul konkreetne ei, temal viisakus. Mille poolest sinu tõde õigem oli kui tema oma?
Ei olnud nii, et minu tõde oli õigem kui tema oma 🙂 Ta tegelikult ei tahtnud ka neid inimesi kutsuda, ainus argument oligi viisakus ja potentsiaalsed pinged suguvõsas. See rahaline pool oli lihtsalt tõukeks, et otsustada, et neid inimesi ta ei kutsu.
Ma ei pea venda, kellega on ühine ema, poolvennaks, isegi kui (päris)isad on erinevad. Minu jaoks selline vend on vend.
OK, sa lihtsalt ei tea sõnade tähendusi siis. Väga hea, et sa nii tunned, aga poolvend pole mingi sõimusõna, vaid ongi sõna vendade kohta, kellel üks vanem ühine.
Küllap ma ikka sõnade tähendusi tean. Ma ei pea venda, kellega mul on sama ema, poolvennaks, olgugi, et minu sünd jääb ema esimese abielu perioodi. Ma ei pea ema esimest abikaasat oma isaks, Isa on mulle ema teine abikaasa, kes mind kasvatas. Ema esimese abikaasa poega ei pea ma ei oma vennaks ega poolvennaks. Mul puudub igasugune suhtlus ja kontakt tema ja tema isaga ja ausalt öeldes ei tuleks selle pealegi, et võõraid inimesi pulma kutsuda.
Tähendusi tead, aga sinu perekonnas on palju katkiseid suhteid nagu näha. Paljudes teistes perekondades võib aga vabalt nii olla, et poolõed-vennad on omavahel lähedased.
Ma ei pea venda, kellega on ühine ema, poolvennaks, isegi kui (päris)isad on erinevad. Minu jaoks selline vend on vend.
OK, sa lihtsalt ei tea sõnade tähendusi siis. Väga hea, et sa nii tunned, aga poolvend pole mingi sõimusõna, vaid ongi sõna vendade kohta, kellel üks vanem ühine.
Küllap ma ikka sõnade tähendusi tean. Ma ei pea venda, kellega mul on sama ema, poolvennaks, olgugi, et minu sünd jääb ema esimese abielu perioodi. Ma ei pea ema esimest abikaasat oma isaks, Isa on mulle ema teine abikaasa, kes mind kasvatas. Ema esimese abikaasa poega ei pea ma ei oma vennaks ega poolvennaks. Mul puudub igasugune suhtlus ja kontakt tema ja tema isaga ja ausalt öeldes ei tuleks selle pealegi, et võõraid inimesi pulma kutsuda.
Tähendusi tead, aga sinu perekonnas on palju katkiseid suhteid nagu näha. Paljudes teistes perekondades võib aga vabalt nii olla, et poolõed-vennad on omavahel lähedased.
Kuidas need suhted katkised on? Pead silmas seda, et ma ei suhtle ema esimese mehe ja tema lastega? Ei suhtle tõesti, miks ma peaks? Ei ole mina nendega ega nemad õnneks mitte ka minuga kontakti otsinud. Pole aimu isegi mitte sellest, kus nad elavad või millised välja näevad.
Mind on kasvatanud ja mulle isaks olnud ema uus abikaasa, mitu isa mul sinu arvates siis olema peaks? Valmis teha võib igaüks, aga isa on see, kes kasvatab ja olemas on.
Kuidas need suhted katkised on? Pead silmas seda, et ma ei suhtle ema esimese mehe ja tema lastega? Ei suhtle tõesti, miks ma peaks? Ei ole mina nendega ega nemad õnneks mitte ka minuga kontakti otsinud. Pole aimu isegi mitte sellest, kus nad elavad või millised välja näevad.
Mind on kasvatanud ja mulle isaks olnud ema uus abikaasa, mitu isa mul sinu arvates siis olema peaks? Valmis teha võib igaüks, aga isa on see, kes kasvatab ja olemas on.
Sa ei pea oma eraelu detaile siin ikka ja jälle välja kirjutama ja sinu perekorralduse osas ei pea me midagi arvama.
Küsimus oli siin konkreetselt sõnade tähenduses – sinu väide ei ole keeleliselt õige (et sama ema, aga erineva isaga vend on vend, mitte poolvend). Jutt käib sõnade tähendusest, mitte sellest, kuidas/kellena temasse suhtud. Pole vaja imestada, kui inimesed kasutavad sõnu nende korrektses tähenduses – sinu tõlgendus on erandiks.
/…/ Aga otsustavaks sai see, et hakkasime kulusid kokku arvestama ja kui leidsime, et iga külalise kohta on kulu ca 120 eurot (söögid-joogid, majutuse ja transpordi maksime samuti ise külaliste eest), siis sai külaliste nimekirjas väga kiiresti korralik reha tehtud ja need, keda oli plaanis ainult viisakusest kutsuda, kadusid sealt nimekirjas esimeses järjekorras.
Täpselt ka minu jaoks on oluliseim argument. Kui teha korralik pulm, siis iga inimene on kulu. Kohe kindlasti ei pidanud ma pulmi ka arvestusega, et küll külalised tagasi selle raha toovad. Ma ei oleks mitte mingit rõõmu saanud sellest, kui pulmas lihtsalt kohatäiteks on sugulased, kellega ma muidu ei suhtle ning vaevalt, et pulmaski aega ja teemat leian, et rääkida. Pulm ei ole suguvõsa kokkutulek.
Mehe nimekiri on küll üldiselt mehe otsustada ja naine tõesti otsustaja selle nimekirja osas olla ei saa. Küll aga peaks minu hinnangul nimekirja suurus võrdne olema. Pannakse paika eelarve ja kohamahutavusega sobilik külaliste arv ja see jagatakse enam-vähem pooleks.
Meil oli samuti see teema, kui nimekirja koostasime. Mehel on suur suguvõsa ja selgeks sai igatahes see, et kõiki onude tädide lapsi kutsuda ei saa. Siis leppisimegi kokku, et kutsume need, kellega oleme kontaktis olnud ja suhelnud sellel ajal kui oleme koos olnud, mis tol ajal oli siis 4 aastat. No ma tõesti ei näe põhjust kutsuda inimesi, kes meie eludest midagi ei tea ja keda ma näinudki pole. Küll aga oli mōnel teisel muidugi vaja kommenteerida aga see pole meie mure, me pidime otsuse tegema ja otsustasime nii, sest see oli meie päev ja mitte kellegi teise oma.
