Teema: Suhe Muusikuga

See pole mingi vabandus, et olen muusik ja võin teise inimesega halvasti käituda. Elasin 14 aastat muusikuga, kel olid naised ümber ja põhivabandus: ma olen ju muusik. Pole nad mingid jumalad ja ei ole neil teisi reegleid. Mina lõpetasin selle pulli kui ühe “sõbrannaga” juba otsapidi abielu plaane tegi, keda mulle serveeriti kui “lihtsalt hea tuttav, sest muusikutel on ju palju naissõpru, sa oled jobu, et seda ei mõista”. Niiet see, et ta muusik on ei puutu asjasse. Kohe näha, et oled ajupestud juba.

#3733563:

Ei ole lapsi, ma tunnen, et olen liiga noor veel ????

Sest kui ma ei vabanda siis viha võib kesta päevi. Ta ignoreerib, ei räägi, blokeerib numbri, et muul ajal helistada ei saaks jne. Ma ei taha, et sellised asjad juhtuks.

Ma arvan et sa oled üks väga kena ja hea tüdruk ja tema pole sind grammigi väärt. Seda viimast öeldakse palju, aga nii on. Lapsi pole, mine ära. Tean et kerge öelda, raske teostada, aga ega ta paremsks ei muutu. Kas saad omaealistega suhelda? See suhe on ju rõõmutu ja ahistav. Sinu noorus peaks olema täis rõõmu ja naeru, ära jäta ennast sellest ilma! Kas sul on kuhugi minna? Vanemate juurde nt?

#3733524:

Hei!

Olen suhtes muusikuga. Kõik oli alguses ilus, hea, muinasjutuline. Meil on väga tugev keemia. Vanuse vahe on meil 11 aastat, mees on minust vanem. On ta varem 7-8aastat koos olnud ühe naisega, kellega on tal ka laps. Muidu muul ajal on ta pidanud vaid sõbrannasid lisanditega. Kui minuga kohtus, siis kõik sõbrannad lendasid v.a 1. Temaga on palju probleeme olnud kuid olen mõistnud, et kui tahan koos temaga olla siis pean leppima, et korra nädalas ta mujal käib.

samas on ta muusik ja mul on raske temaga. Ta ei suuda kaks päeva järjest koos olla minuga. Ta vajad rahu ja puhkust. Kui ta on muusikamaailmas(teeb muusikat) siis on ta kadunud ja väga õel inimene. Temaga ei saa isiklikke teemasid arutleda, sest siis ta leiab, et pahandan temaga ja see lõppeb tüliga. Mina võtan süü tavaliselt enda peale ja vabandan. Tal on raske lapsepõlv, teda on justkui õpetatud “halb” olema. Talle meeldib ka tühjast kohast ära kaduda, lülitab telefoni välja ja lihtsalt on kadunud ja pärast küsides võid pahandada saada. Ma ise olen väga tundlik ja emotsionaalne. Elan kõike väga läbi. samas ta ei talu negatiivsust ja kurbust ehk kui mul halb periood siis tema juurde minna ei tohi praktiliselt. Ise nimetab seda muusiku eluks, et muusikud ongi teistsugused. Nad olevad n-ö “tundetud”

on kellelgi kogemusi n-ö “tundetu” mehega, kellel tegelikult on tunded aga lihtsalt kipub haiget tegema koguaeg?

Vabanda, aga sa kirjutad mehest, nagu oleksid koera võtnud, kes ei kuula sõna. Kui oled inimesega koos, siis on see üheselt ja otseselt sinu tahe. Kui teise täiskasvanud inimese käitumine sulle ei sobi, sa lahkud suhtest, mitte ei hakka teda nagu koera treenima ja siis oled hädas, et ei kuula sõna ja nii raske on. Muusik pole mingi tõukoer, mis maksab palju ja seetõttu raske äraanda. Ta on tavaline inimene, kellega sina oled ju koos sellepärast, et oled vaimustuses tema elust ja temast endast. Minul ei ole mingeid kogemusi tõukoerast mehega, kes ei kuula sõna.

Minu abikaasa vend on muusik, aga pole üldse selline nagu see sinu kirjeldatu. Ta on eraklik, tagasihoidlik, väga sõbralik, truu, kannatlik ja mõistev ning igal hetkel ülimalt abivalmis. Ka tal oli väga raske lapsepõlv, mida ta siiamaani väga üle elab. Aga no see pole mingi vabandus, et sitapea olla!

Eks sinu enda valik, kas lepid sellise jobuga või mitte, aga jah, “muusik” pole mingi diagnoos ja asi pole üldse selles, et ta muusik on. Ilmselt oleks ta ka muu elukutsega nõme molkus.

Sest kui ma ei vabanda siis viha võib kesta päevi. Ta ignoreerib, ei räägi, blokeerib numbri, et muul ajal helistada ei saaks jne. Ma ei taha, et sellised asjad juhtuks.

Hea noor inimene, see ei ole normaalne suhe. Kas sinu esimene suhe? Katsu see seljataha jätta. Asi ei ole selles, et inimene on muusik, kindlasti ei ole kõik muusikud sellised vaimselt ahistajad.

See mees oleks samasuguse s*ta iseloomuga kui ta poleks muusik. Tal on praegu lihtsalt nii mugav olla nii siga kui parasjagu pähe tuleb ning vabandada end kunstiinimeseks olemisega välja. Naerukoht! Ta käitubki nii vastikult, sest talle lubatakse seda.

Ja sina oled talle lihtsalt tühi koht. Üks paljudest.

Lihtsalt, mine ära. Tegelikult ka. Ta lihtsalt hävitab sinu ära. Pärast sellist suhet jääb sinust inimvare alles, mida psühholoog ka enam kokku ei lapi. Praegu pääsed veel minimaalsete kahjustustega.

Teemaalgataja, ma kirjutan vastukaaluks, kuidas minu abikaasa mind kohtleb. Oleme koos juba 12a.

Ta on vaiksemat sorti tõsine ja töökas mees. Ometi leiab ta vähemalt korra paari nädala jooksul aega, et küsida ja tõesti huvi tunda selle vastu, kuidas mul läheb. Praegusel koroona ajal, kui meelelahutust pole ja oled laste/koduga 24/7 kinni, annab üksnes selline küsimine ja hoolimine jõudu juurde.

Lisaks, ma tean, et ma saan tema peale kindel olla absoluutselt iga kell ja igas olukorras. Ta tuleb kohe, ma ei pea kõige eest üksi võitlema ja vastutama. Heaks näiteks oli olukord, kus minu autole (kus olin lapsega kahekesi) sõitis sisse reka. Olime ise terved ja kõik hästi, lihtsalt väga ehmatanud. Mees tõusis sekundipealt laua tagant püsti (kus ta istus väga tähtsal koosolekul inimestega, kes võib öelda, et juhivad riigielu ja koosolekul, mida ta ise kusjuures vedas) ning sõitis otsejoones avariipaika meie juurde.

Need on ainult paar näidet.

Seega, küsi endalt, kas sinu partner:

1. Tunneb siirast huvi sinu heaolu/tervise/tegemiste vastu?

2. Kas ta suudaks enda huvid vajadusel tahaplaanile jätta ja asetada sind (tulevikus ka last) kõigest ettepoole?

3. Kas sa saad tema peale igas olukorras loota ja toetuda? Kas tema on sinu kalju?

Vasta alustuseks nendele küsimustele ausalt ja kui kõik või enamik vastuseid on EI, siis ei ole tegemist hea mehega. Muusik või mittemuusik.

#3733524:

Suhe Muusikuga

Miks sa, naine, muusikainimesi mõnitad? Ja veel suure tähega: Muusik.

Sa pole mitte muusikuga suhtes, vaid Deb.iiliga oled suhtes.
Ja kuna sulle see endale meeldib, siis ole edasi; perekooli käokari teda never ei paranda.
Ja nagu siin üks kägu rääkis, siis sellest aru saamiseks, et sa kaelani sita sees oled, kulub tavaliselt 14 aastat.
Seega – lahuta 14st aastast see juba koos oldud aeg maha ja saad teada, kaua sa VEEL pead seda haigust nimega nartsissist-mees kannatama.

Aeg-ajalt võid muidugi sündmuste arengust siin teematada.
Kas see “13 aastat tuntud tädi” on mingi värskema vastu välja vahetatud või on keegi veel kampa juurde lisaks võetud jne põnevaid fakte teie suurepärasest kooselust.
14 aasta pärast on võimalikud ka kõikvõimalikud põnevad lõppmängud teie suhtele, alles see oli, kui analoogiline mees (kah muusik) läks kangiga eksnaise uuele kaaslasele kallale, aga kahjuks lõpetas ise hauas.

#3733826:

Silvia Ilves, sina vä?

MIKS sa pead igas teemas ja alati seda oma lolli küsimust küsima?

Sul pole ju 100% mitte mingit selgeltnägemisvõimet.
Sul pole isegi mõistust või mälu ja sul on ilmselgelt alzheimer.
Et teada, et S. Ilves on ise ka muusik ja tema praegune kaaslane EI OLE temast 11a vanem. (vaid isegi pisut noorem)

#3733887:

#3733563:

Ei ole lapsi, ma tunnen, et olen liiga noor veel ????

Sest kui ma ei vabanda siis viha võib kesta päevi. Ta ignoreerib, ei räägi, blokeerib numbri, et muul ajal helistada ei saaks jne. Ma ei taha, et sellised asjad juhtuks.

Väga huvitav, miks sa seda ei taha. Mulle oleks see sellise suhte puhul unistuste täitumine.

Teemaalgataja on alles väga noor ja loll ning idealiseerib suhet üle, eriti sellise muusik-tüüpi mehega. Tunneb, et tema võiks olla see muusa, kes muusik-meest inspireerib ja kes parandab muusik-mehe hingehaavad. Võibolla suhte esimestel paaril kuul isegi inspireeris. Aga muusiktüüpi mehed on rahutud persevestid, kel on vilav pilk ja vajavad esimese armutuhina möödudes juba uut doosi.
Sellise mehega saab enamvähem edukalt suhtes olla naine, kes on ise umbes samasugune ja väga tugev ning iseseisev. Selline naine unustabki mehe vahepeal ära, kui sel need hood peale tulevad, mil ära kaob ja kuskil hämaratel alleedel hulgub. Kui see uuesti naise ust kraapima tuleb, siis naine vbl laseb sisse, aga vbl ei lasegi enam. Teemaalgataja pole paraku seda tüüpi naine, vähemalt veel mitte.

#3733573:

#3733524:

Hei!

Olen suhtes muusikuga. Kõik oli alguses ilus, hea, muinasjutuline. Meil on väga tugev keemia. Vanuse vahe on meil 11 aastat, mees on minust vanem. On ta varem 7-8aastat koos olnud ühe naisega, kellega on tal ka laps. Muidu muul ajal on ta pidanud vaid sõbrannasid lisanditega. Kui minuga kohtus, siis kõik sõbrannad lendasid v.a 1. Temaga on palju probleeme olnud kuid olen mõistnud, et kui tahan koos temaga olla siis pean leppima, et korra nädalas ta mujal käib.

samas on ta muusik ja mul on raske temaga. Ta ei suuda kaks päeva järjest koos olla minuga. Ta vajad rahu ja puhkust. Kui ta on muusikamaailmas(teeb muusikat) siis on ta kadunud ja väga õel inimene. Temaga ei saa isiklikke teemasid arutleda, sest siis ta leiab, et pahandan temaga ja see lõppeb tüliga. Mina võtan süü tavaliselt enda peale ja vabandan. Tal on raske lapsepõlv, teda on justkui õpetatud “halb” olema. Talle meeldib ka tühjast kohast ära kaduda, lülitab telefoni välja ja lihtsalt on kadunud ja pärast küsides võid pahandada saada. Ma ise olen väga tundlik ja emotsionaalne. Elan kõike väga läbi. samas ta ei talu negatiivsust ja kurbust ehk kui mul halb periood siis tema juurde minna ei tohi praktiliselt. Ise nimetab seda muusiku eluks, et muusikud ongi teistsugused. Nad olevad n-ö “tundetud”

on kellelgi kogemusi n-ö “tundetu” mehega, kellel tegelikult on tunded aga lihtsalt kipub haiget tegema koguaeg?

Vabanda, aga sa kirjutad mehest, nagu oleksid koera võtnud, kes ei kuula sõna. Kui oled inimesega koos, siis on see üheselt ja otseselt sinu tahe. Kui teise täiskasvanud inimese käitumine sulle ei sobi, sa lahkud suhtest, mitte ei hakka teda nagu koera treenima ja siis oled hädas, et ei kuula sõna ja nii raske on. Muusik pole mingi tõukoer, mis maksab palju ja seetõttu raske äraanda. Ta on tavaline inimene, kellega sina oled ju koos sellepärast, et oled vaimustuses tema elust ja temast endast. Minul ei ole mingeid kogemusi tõukoerast mehega, kes ei kuula sõna.

Kõik õige, ainult vastupidi. See muusik võttis endale (sinu nimetatud) koera. Nüüd keelab käseb poob ja laseb.

Nartsissist. Olen ise ka sellistega kokku puutunud muusikamaailmas ja muudel aladel. Välismaal, aga nagu näha, siis leidub Eestis ka selliseid. See võib päris traumeeriv olla ja tõesti läheb järjest hullemaks, mida rohkem end jalamatina lased kohelda. Mingil hetkel õpid, et inetul käitumisel pole piire, hoidku selle eest kui hakkab sinu käest raha tahtma või sinuga vägivallatsema. Sul pole muud valikut kui hakata end väärtustama. Mõtle, mida SINA elult tahad ja ära jää halba suhtesse kinni.

#3733524:

Hei!

Olen suhtes muusikuga. Kõik oli alguses ilus, hea, muinasjutuline. Meil on väga tugev keemia. Vanuse vahe on meil 11 aastat, mees on minust vanem. On ta varem 7-8aastat koos olnud ühe naisega, kellega on tal ka laps. Muidu muul ajal on ta pidanud vaid sõbrannasid lisanditega. Kui minuga kohtus, siis kõik sõbrannad lendasid v.a 1. Temaga on palju probleeme olnud kuid olen mõistnud, et kui tahan koos temaga olla siis pean leppima, et korra nädalas ta mujal käib.

samas on ta muusik ja mul on raske temaga. Ta ei suuda kaks päeva järjest koos olla minuga. Ta vajad rahu ja puhkust. Kui ta on muusikamaailmas(teeb muusikat) siis on ta kadunud ja väga õel inimene. Temaga ei saa isiklikke teemasid arutleda, sest siis ta leiab, et pahandan temaga ja see lõppeb tüliga. Mina võtan süü tavaliselt enda peale ja vabandan. Tal on raske lapsepõlv, teda on justkui õpetatud “halb” olema. Talle meeldib ka tühjast kohast ära kaduda, lülitab telefoni välja ja lihtsalt on kadunud ja pärast küsides võid pahandada saada. Ma ise olen väga tundlik ja emotsionaalne. Elan kõike väga läbi. samas ta ei talu negatiivsust ja kurbust ehk kui mul halb periood siis tema juurde minna ei tohi praktiliselt. Ise nimetab seda muusiku eluks, et muusikud ongi teistsugused. Nad olevad n-ö “tundetud”

on kellelgi kogemusi n-ö “tundetu” mehega, kellel tegelikult on tunded aga lihtsalt kipub haiget tegema koguaeg?

Alguses ongi kõik asjad ilusad ja muinasjutulised, eriti kui tegu on nartsissistiga. Ei ole vahet, mis ala inimesega tegu. Loe, siin on teema nartsissistidest.

Minu abielu on väliselt väga tore. Pool linna kadestab mind sellise mehe pärast. Sirge, konkreetne, ringi ei tõmba. Tülisid on ju ikka pea kõigil ja nii läks ka minul aega aru saamaks, et ka vaimne vägivald on vägivald. Õigemini ma ei tulnud ise selle peale, enne kui üks hea sõber ütles, et kuule, see, mis teil seal toimub, pole normaalne. Elu hirmu all, a´la “nüüd ma lähen ära” jne.

Kuidas siis roosamannast sai selline elu? Eks see juhtus siis kui mina hakkasin ka oma nõudmisi esitama, mitte ei lasknud enam vaid enda seljas sõita. Unusta palun ära see, et sina oled süüdi. Mõnes asjas ehk oled, aga kindlasti mitte kõiges. Nartsissistid loovadki sinus sellise tunde, kus hakkad ennast süüdistama ja alandama. Löö selg sirgu, ära tee tema käitumisest välja, ignoreeri. Asja peale, mis enne ajas nutma, hakka naerma. Ega teda muuta ei ole võimalik, ainult murda. Ja lisaks, jookse.