Teema: Suhte lõpp teise naise pärast või niisama?

Loen ja imestan. Kuidas saab elada koos inimesega, kellega rääkida ei julge?

Panen endale kõrva taha paar moraali:

1. mitte kunagi jõuda oma kallimaga sellesse seisu, et ma ei julgeks talle väljendada, mida oma südames tunnen.
2. mitte kunagi jõuda oma kallimaga sellesse seisu, et ma ei tahaks/viitsiks/jaksaks võtta aega avatud meeli kuulata, mida tema mulle öelda tahab.

Ma ei suudaks sellises terroris päevagi elada, mida need kaks inimest üksteisele kodus tekitavad, nagu siin teemaalgatuses kirjeldatud on.

Soovitus teemaalgatajale: kui oma naisele rääkida ega kirjutada ei julge, sisi anna vähemalt teie perenõustajale märku, millised sisemised tunded sul on (kas kirjutad, helistad, räägid silmast-silma) ehk oskab tema siis teie sessioonidele vähemalt sügavama sisu anda. Sinu jaoks pole ju nendel pinnapealsetel jutuajamistel mingit mõtet.

#3738908:

mitte kunagi jõuda oma kallimaga sellesse seisu, et ma ei tahaks/viitsiks/jaksaks võtta aega avatud meeli kuulata, mida tema mulle öelda tahab.

Ma pole kindel et see sulgi niisama lihtne on reaalselt. Avastasin täna et naised on kohutavad ärakuulajad (võibolla mehed ka aga mul viimased kogemused just naistega), võtavad midagi oma pähe, sädistavad selle ümber ja kujutavad ette et järelikult kõik teised ka arvavad samamoodi ja lähevad “rõõmsalt” edasi. Või sisuliselt väldivad võimalust üldse kahekesi pisult pikemalt ühte tuppa jääda, alati on midagi lastega, väljas vms tegemist.

Ma kahtlustan, et kui sa tegelikult kuidagi alateadlikult aimad et teine tahabki sulle midagi ebameeldivas suunas öelda (kritiseerivat või muidu lihtsalt midagi mida sa kuulda ei taha), siis selline äraõpitud käitumismuster avaldub veel rohkemgi. Ja igasugu ebameeldivate asjade edasilükkamiseks töötab see ju päris hästi. Üks nipp on veel, et kui lapsed hakkavad suureks saama ja tundub et suhe vajub misiganes põhjusel kuidagi hõredaks, igaks juhuks veel ühe lapse korraldamine. Esiteks endale tore “nunnu nuku” pikaks ajaks tegelemiseks (ja ongi väga nunnu), boonuseks pere leivatoojale ka igaks juhuks väike veskikivike veel kaela, et ega nüüd ei saa/julge/söanda ta kuhugi ära põigata. Sinna juurde käis tegelikult ka “Uups ma vaatasin Clue appist vist natuke valesti. Aga sa ju tahtsid ka niikuinii”. Toimib.

Mul oli näiteks perearstiga täna samasugune lugu, enne kui ma hakkasin oma aeglase ja piinarikka tempoga jõudma sinna et oma tõsisemat haigust/diagnoosi kuidagi sõnastada ja abi paluda, selgitada kui paha mul tegelikult on, oli ta ära vadistanud et näe siin analüüsid enamvähem korras, räägime siis kahe nädala pärast ja toru hargil.

Ja, olen nõus, selliseid olukordi on tõesti, et teed nägu nagu kuulad, aga tegelikult mõtled omi mõtteid või oled juba oma peas valmis mõelnud, kuidassuhtlus läheb ning pole avatud millelegi muule. Radikaalne seisukoht ongi, et kui ikka ei taha kuulata, või kui inimene poel vaimselt valmis midagi uut vastu võtma, siis ega ei kuulatagi.

Ma olen õnneks hariduselt antropoloog ja oskan kriitiliselt oma kuulamisoskust hinnata. Intervjuusid tehtud maa ja ilm, neid üle kuulatud ja ennast kritiseerinud, kus ma tähelepanu kaotasin, millest üle hüppasin, mis osast räägitust üldse aru ei saanud jne. Suhtlemisoskus ei ole sugugi iseenesest mõistetav, aga kui harjutada, siis saab vähemalt paremaks, kui mitte meistriks.

Helista aga tagasi oma arstile ja teata, et tegelikult oli sul midagi veel.

Kahju sinust, et sul on tunne, et naine sult ühe lapse veel välja pettis. Võibolla pettiski. Kui selline vaen on juba suhtes, siis ongi vist raske usaldada ja olla teise suhtes avatud. Oled sa ikka kindel, et sa seda naist veel armastad?

senikaua jätan kõik need igasugused suhted sinna kus nad on.

Sinu “deprekas” ei ole ju sinu suhtesegaduse põhjuseks. Hakkad tablette krõbistama, sest suhtest on masendus, aga samal ajal jätad suhte sinna kus on?
Lollus.
Miks sa põhjust ei ravi?
Miks sa naist vabaks ei lase? Miks ta peab sind kannatama?

Nägin tookord TA teemat, kus samamoodi heietas ja heietas täiesti lõpmatult. Seekord siis täpselt sama stiil. Lõputu ennast haletsev, ennast ohvriks tegev ja kiitlev stiil. Selline halisemine teeb lihtsalt mehe ääretult mitteatraktiivseks. Eks halise sellele oma silmarõõmule ka ja vaata kui vaimustuses ta sinust on. Sama vastik on see naise maha tegemine igal võimalusel. Eelmises teemas ütles otse, et ega ta naist eriti ei austa, sest tema töö on ta jaoks tähtsusetu…Naist ja laste ema hindab siis vastavalt sellele, mis tööd ta teeb….Ka siin teemas käib läbi see suhte võrdlemine tööga. Mees on oma naise jaoks ikkagi partner ja teda hinnatakse vastavalt sellele, milline kaaslane ja mees ta on. See, kui osav ja hea oled sa oma töös on täiesti tähtsusetu. See ei anna naisele ega lastele midagi, kui sinust abikaasa ja isana mingit asja pole.

Nüüd on siis vaesekesele veel salaja selja taga laps tehtud. Mitte laps, vaid veskikivi…

See teemaalgataja on ikka täiesti kohutav inimeseloom. Eelmine kord kirjutas vist ligi 10 lehekülge halga ja oma naise mustamist. Isegi naise kirjutas siia üles kõigile lugemiseks.

 Esiteks endale tore “nunnu nuku” pikaks ajaks tegelemiseks (ja ongi väga nunnu), boonuseks pere leivatoojale ka igaks juhuks väike veskikivike veel kaela, et ega nüüd ei saa/julge/söanda ta kuhugi ära põigata. Sinna juurde käis tegelikult ka “Uups ma vaatasin Clue appist vist natuke valesti. Aga sa ju tahtsid ka niikuinii”. Toimib.

Sest täpselt niipidi see asi ju ongi, et naisel on sellist meest ikka nii väga vaja. Naisel on haridus, töö (nagu eelmisest teemast teada saime) ja tegeleb 4 lapsega 90% ulatuses ise (TA enda sõnad). Aga seda meest on ikka nii väga vaja. Ja naine hoiab seda meest siis lausa vägisi kinni, leiutab aga trikke ja “veskikivisid”. Sel naisel poleks ju mingit probleemi üksi hakkama saada, sest nagunii on kõik kodused tööd ja lapsed ju täielikult tema õlul ka praegu. Ja raha pärast ju samuti muretsema ei peaks, kuna TA on kohustatud talle lahkumineku korral laste eest elatist maksma. Aga ikka kujutab TA ette, et see naine nii väga vajab ja tahab teda, et lapse sai ka mingiks kavalaks skeemiks.

Pange tähele, et eelmise teema keskmeks oli see, et naine ei taha beebi kõrvalt seksida. Juba siis heietas oma depressiooni teemat, mingit naeratavat töökaaslast ja äraminekumõtteid. Nüüd, kuid hiljem, on kõik ikka sama, aga tuleb välja, et naine seksib temaga küll. Ja mees on järjekordne mees, kes üritab end täielikult vastutusest puhtaks pesta. Kaval naine ju määris vastu tahtmist viimase lapse pähe. Ega TA seksis ju täiesti vastu tahtmist selle naisega (kellega rahul pole ja muudkui teistest naistest fantaseerib) ja veel kaitsevahendita.

Võibolla ravim ”portsion siirast värsket armastust kord päevas” juba raviks,

Äkki saaks ükskord aru, et sutsakas keppi pole mingi armastus. Ei tasu kõike segi ajada. Sinu soov on mõnda teist naist panna ja ongi kogu lugu, sellepärast kogu see hala.

Huvitav, kas teemaalgataja on tõesti keskeakriisis nii segi pööranud või eluaeg imelik olnud. Arvatavasti siiski esimene variant, sest kaua naine sellist välja ei kannataks. Nagu veel üks laps, kes nüüd teiste lastega tähelepanu eest võistleb.

Kusjuures eelmises teemas ta ütles otsesõnu välja, et ta on selle tite peale kade, sest tema saab naise lähedust ja naise kaisus olla, tema mitte.

Need arhetüübid jms sobib ajaviitejutuks, terapeutilisest vaatenurgast pole sest mingit kasu. Võib-olla su naine ongi otsustanud selliste jutukestega terapeudi aja täis rääkida, et mitte mingil juhul ei jõutakski ebameeldivate teemadeni. Ja teemaalgataja ei suuda asjast rääkida õige inimesega ja õigel hetkel nagunii, ainult siin meiega jahvatama on kange mees- sellest ei muutu tema elus ega abielu mitte kui midagi paremaks. Deprekas tekibki sellest, et käärid selle vahel, mida tahad-igatsed ja selle vahel, mis on, on liiga suured (lisaks endogeensele ehk “lihtsalt ajukeemia läheb sassi” depressioonile).

Jeerum kui hädine ja hale see teemaalgataja on. Raske uskuda, et selline on juht kuskil.
No tõesti pole kunagi üks mees sedasi siin halisenud. Peab ütlema, et isegi Yxikmees on asjalikum. Ta ka aastaid halanud, aga vähemalt tegutsenud ja mingeid lahendusi otsinud. See mees siin aga ainult hädaldab ja veeretab lõputult ja suures koguses üht ja sama juttu. Kohutavalt tüütu. Kui see mees siin oma jutuga juba nii tüütult ja väsitavalt mõjub, siis võib vaid ette kujutada, kui tüdinud on naine sellest mehest…
Aga mingil põhjusel arvab teemaalgataja ikka, et sel naisel on nii väga vaja seda meest ja selleks on isegi meelega ja mingi kavala plaanina “veskikivi” hakkama pannud. Kes üldse nimetab omaenda last veskikiviks…see näitab ikka nii mõndagi.
Miks jumala eest sel naisel sellist meest vaja peaks olema. Ei näe põhjuseid peale raha ja raha saaks ta elatisena niikuinii.

Tee proovi teemaalgataja, ütle lõpuks ometi otse välja, et soovid lahku minna. Naisel äkki just tohutu kergendus. Minu meelest on siin loos ikka mees naises kinni mitte vastupidi. Teemaalgatajal pole lihtsalt mune, et ära minna, sest äkki siis ei saa üldse kuskilt seksi. Ise eelmises teemas ütles, kuidas naised teda ümberringi kõik imetlevad. Praegu see lõputu hala ja vindumine kestab ilmselt seni kui naine ise kellessegi ära armub ja siis nelja tuule poole kaob. Praegu veel keskendub lapsele, kes liiga väike. Aga pesamuna suuremaks saab, siis võib hakata ka hingesugulust ja hoolimist mujalt otsima, sest oma mehelt seda ilmselgelt ei tule. Ja siis läinud ta ongi. Praegu on naise jaoks kõik ok. Teemaalgataja jaoks pole, aga temas pole ju piisavalt meest et midagi ette võtta.

Kõigele lisaks on ju härral veel depressioon nüüd ja süüdi on selles ikka naine, kes piisavalt seksi ei anna. Eelmises teemas vingus, et üldse seksi pole, nüüd juba iga 2 nädala tagant on aga sellest ka ei piisa. Ja nagu aru sain on see ka rohkem naise algatatud. Mees lihtsalt vedeleb ja ootab, millal naine talle tähelepanu pööraks. Ise ei liiguta kodus lillegi, teda seal tegelikult eriti ei olegi. Naist ei märka ega austa, aga ootab et see teda ünmardaks ja kummardaks.
Vastik tüüp.

https://foorum.perekool.ee/teema/seksiisu-kadunud-sunnitusega/

Leidsin üles eelmise teema.

Teemaalgataja nokib nagu kana ühe koha peal juba pool aastat. Mine siis ükskord minema, jumal küll. Öeldi sulle juba seal eelmises teemas korduvalt, et see Perekoolis omaette artulemine, pikkade romaanide kirjutamine ja halamine ei aita midagi. Räägi oma naisega. Aga ikka jätkad samas vaimus. Naisega pole ilmselt siiamaani mingit asjalikku vestlust toimunud. Nii palju ikka aega ja võimalust leiad oma tiheda graafiku kõrvalt, et võtta üks tunnike ja naisega otse (!) ja konkreetselt rääkida, et sulle selline suhe ja olukord ei sobi ja kolid minema. Kogu lugu.

Aga sa käitud nagu naine. Istud ja ohid ja ootad – mida? Tõesti arvad, et see olukord muutub kuidagi sõrmenipsust sellises suunas nagu sulle sobib? Kirjeldasid siin ja ka tolles eelmises teemas pikalt, kuidas asjad on läinud iga aastaga vaid allamäge. Aga sa ikka passid seal ja ootad, et ÄKKI naine nüüd hakkab sind märkama ja temas tärkab korraga mingi tohutu kirg su vastu ja temast saab maias seksikiisu. Seda EI JUHTU! Võta seda olukorda ja teda nii nagu need täpselt on. Asjad lähevad ajas ju ainult hullemaks. Ja mida rohkem sa seal mossitad, jonnid, kleepud, ahistad ja lämmatad, seda vastumeelsemaks ja vastikumaks sa oma naisele muutud ning seda rohkem ta sust eemale hoidma hakkab. Tema jaoks ongi kõik ok seni kui sa temast võimalikult kaugele hoiad. Ta elab ju sinust täiesti eraldi elu. Toimetab ja kasvatab üksi kodus lapsi, veedab aega sõbrannadega ning teeb trenni jne. Tal ei ole sind emotsionaalses plaanis vaja ning ilmselt kandis sind romantilises ja emotsionaalses mõttes juba ammu maha, siis kui sa teda aastaid tagasi petsid. Jah, see “väheoluline” detail on ikkagi tähtis. Ja eelmises teemas tuli naise jutust välja, et ta pole sulle andestanud. Lepi sellega ning vastuta oma tegude ja käitumise tagajärgede eest. Kui sulle ei sobi, kuidas asjad on, siis on aeg lõpuks astuma hakata.

Naist milleski süüdistada ei saa. Sa oled talle haiget teinud, tema usalduse murdnud ja hävitanud ning naised paraku hindavad meest ikkagi selle järgi, millised nad on kaaslase ja isana, mitte töötajana. Ja selles tundub olevat sul palju puudujääke. See naine ei hakka sind enam kunagi ihaldama ega imetleva pilguga vaatama. Ajutiselt võid ju ette kujutada, et mingi töökaaslane sulle naeratab, aga arvestades su shovinistliku ja enesekeskset hoiakut ma ei usu, et seda kauaks jätkub…

Aga võibolla on mul lihtlabase depressiooni mingi faas. Psühhiaatri juures on aeg kinni pandud igatahes.

No käi siis psühhiaatri juures kõigepealt ära.

Mul on olnud ka abielus periood, kus abikaasa tööstressi tõttu depressiooni sai, oli isegi haiguslehel paar korda sellega, aga esimene ravim ei sobinud ja haigus vaid süvenes. Muutus kergesti ärrituvaks, hakkas pisiasjadest tüli üles kiskuma, no mina ka muidugi võlgu ei jäänud, et mismõttes sellised ebaõiglased süüdistused. Sai isegi lahkumineku mõte välja käidud. See pani meid siiski järele mõtlema, mida me tegelikult tahame, abikaasa läks psühhiaatri juurde (ega riiakus tal ainuke sümptom polnud, ärevus jms häiris teda ennast rohkem). Sai peale mõningast katsetamist õige ravi ja nüüd meil jälle kõik korras. Meil muidugi see vahe, et mingeid silmarõõme kummalgi polnud, lihtsalt kõik need negatiivsed emotsioonid mida abikaasa depressioonis koges panid muud suhted ka proovile. Mitte ainult peresuhted, ka töölt läks ta riiuga minema. Sellest juba mitmeid aastaid möödas, aga ravimeid peab siiani võtma, olen tagantjärele mõelnud, kas ta oleks sellest üksi ilma pere ja arstide toeta üldse välja rabelenud või oleks lahkuminek ta päris musta auku kukutanud.

Kuidagi ei võta jah õppust mitte sugugi, kuigi on öeldud, mida võiks suhete ja olukorra parandamiseks teha. Aga seni kui inimese peas on ainult üks mõte: kõik oleks korras, kui naine muutuks, samas ise ei ole mitte midagi nõus muutma, ei muutu ka olukord. Ise räägib, et on psühholoogiat õppinud, aga nii ei mõtle küll ükski psühholoogiat õppinud inimene, seega mina küll seda ei usu.

Sa pead ikka eriliselt rumal olema, kui see on sinu meelest üldse küsimus, kas haiget teeks rohkem kui partner lahkub ilma kolmanda osapooleta või tuleb välja, et on petnud ja teisest unistanud. Eriti arvestades asjaolu, et sa juba oled varem oma naist petnud ja ka tema kirja avaldasid siin foorumis (…) kus tuli välja kui haiget see talle tegi.

Ja sa ikka veel küsid??? Kui rumal peab olema, uskumatu.

Kas sa arvad, et naised on mingi eraldi liik? Mõtle ise, kumb rohkem sinule haiget teeks. Kas see kui naine nüüd niisama lõpetaks suhte või tunnistaks et on teise armunud ja vahetab su tema vastu välja.

Perenõustaja juurest käite vist küll niisama lolli mängimas, tundub et ühtki sisulist asja ja tegelikku probleemi te küll arutanud pole. Nõustamine ei tähenda, et peab nui neljaks kokku jääma. Nõustaja aitab ka lahkuminekuga tegeleda.
<p style=”text-align: left;”>Sa järgmine kord seal nõustamises siis ütle lõpuks, et oled juba vähemalt 5 kuud unistanud teisest naisest ja oled tema videopilti armunud (…). Vaata mis juhtuma hakkab.</p>