Teema: Suveks antud lugemine

Mul on tunne, et teemaalgataja laps on siiski nn erijuht, kui tal üldse huvi lugude vastu puudub – ei vaata ka filme ega taha ettelugemist. Ma ei kujuta sellist asja ette ja võib-olla ongi mingi eripedagoogi abi vaja, kes oskaks aidata selliseid lapsi lugema saada?

Ei ole vist tõesti abi, kui tuua näiteid lastest, keda mingil hetkel on ikka piisavalt põnevate raamatutega lugema saadud, sest neil lastel (nt ka minu omadel) oli iseenesest huvi lugude sisu vastu juba varem olemas ja asi oli lihtsalt viitsimise taga.

#3474843:

Mul on tunne, et teemaalgataja laps on siiski nn erijuht, kui tal üldse huvi lugude vastu puudub – ei vaata ka filme ega taha ettelugemist. Ma ei kujuta sellist asja ette ja võib-olla ongi mingi eripedagoogi abi vaja, kes oskaks aidata selliseid lapsi lugema saada?

Niimoodi on julm küll diagnoosi panna, aga tal tundub olevat mingi keskendumishäire. Nt väikesed lapsed ei suuda ka algul pikki lastesaateid või -filme vaadata, sest see nõuab rohkem keskendumist, kui nad valmis on, reklaamid on neile parajad. Ise ma ka mäletan, et olid mingid lastesaated ja filmid, mida mina veel ei suutnud vaadata, kuid mu eakaaslased juba vaatasid. Mulle sobisid multikad, hiljem arenesin edasi. Mida võib proovida, on leida kirjandust, artikleid, midagi loetavat sellisel teemal, mis last huvitab. Nt kui ta mängib mingit mängu, siis kas või selle mängu arvustusi või mängijate kogemusi lugeda või autode ajaloost või sportlaste intervjuusid või midagigi. Võib-olla ei toimi ka see, aga proovida tasub. Lugemine on siiski väga arendav ja mida paremal tasemel tal see oskus on, seda lihtsam on tal koolist läbi saada ja seda vähem aega peab ta koolitööle kulutama ja jääbki siis ju rohkem aega talle meeldivamateks tegevusteks. Samas on inimese võimetel mingid piirid ja kui tahet üldse pole, siis ei saagi paremaks, kuid arenemisvõime on peaaegu kõigil olemas.

Mina olen õpetaja ja raamatuid pole aastaid lugenud kuna muud tegemist on nii palju. Poeg on alles 8-ne kuid on oma paarsada raamatut läbi lugenud ning õhtuti tuleb need käest vägisi käest tirida.

#3475689:

Mina olen õpetaja ja raamatuid pole aastaid lugenud kuna muud tegemist on nii palju. Poeg on alles 8-ne kuid on oma paarsada raamatut läbi lugenud ning õhtuti tuleb need käest vägisi käest tirida.

Mis õpetajad need tänapäeval koolis töötavad? Elementaarne kirjaoskus on puudulik. Kuidas te saate olla eeskuju õpilastele, kui ise kirjutada ei oska?

#3473464:

õigekiri nagunii.

Nagunii.

#3475745:

#3474513:

#3473819:

#3473812:

Suvel VÕIB laps lugeda, aga ei pea seda tegema, eriti kohustuslikku kirjandust.

Kooliasjadest peaks saama laps puhata ikkagi terve suve.

/eesti keele ja kirjanduse õpetaja/

Vau! Sa töökohta pole mõelnud vahetada?

Pole veel nende aastate jooksul jätnud lastele suvelugemist ning ei tunne endal süükoormat.

Mõeldes ennast tagasi lapsepõlve, siis olgugi, et ma olin lugeja laps, jälestasin ma neid teoseid, mida PIDI suvel kooli jaoks läbi lugema.

Mul on kõikides õpetatavates klassides mingi kohustusliku kirjandusega seotud asi – poolaastas korra on teater, proovime ära käia uue Eesti filmi seansil, käime muuseumis ja loomulikult ka loeme. Vajalikud tegevused saavad nad teada tavaliselt esimese septembri õhtul, seega on neil üsna piisavalt kogu kooliaasta peale ette teada, millal ja mis tulemas on (tavaliselt tuleb välja aasta peale kaks teatrietendust, kino, üks õppekäik muuseumisse – kirjanduskeskusesse ja kuus teost)

Kooliaasta lõppedes soovitan alati lastele, et nad palju looduses viibiksid, ujumas käiksid, peal puhata laseksid ja ennast uueks klassiks häälestaksid.

Sa oled eesti keele õpetaja ja paned “olgugi et” vahele koma? Sulle endale kuluks ka lugemine ära, saaksid eesti keelt harjutada, muidu õpetad veel valesti.

Loe nüüd see lause hoolega läbi ja vaata, kuhu komakesed käivad ja kuhu ei käi.

Siis olgugi, et…. – esineb põhjuslause (fakultatiivse) korrelaadina pealauses. Eks?

#3473639:

Miks te mulle räägite lastest, kes armastavad lugeda. See on umbes sama, kui ema kurdab, et 7-aastane ei oska veel lugeda ja siis lendab käoparv peale, kes kõik seletavad, kuidas nende 5-aastased juba soravalt loevad. Mul ei ole kahjuks selliseid lapsi. Mis ma siis nüüd teen? Ei ole see poiss just kõige teravam pliiats. Tema suust ikka tuleb selliseid pärleid, et anna olla. Abikaasaga ainult kergitame kulmu selle peale ja mõte liigub sinna poole, kas sünnitusel miskit juhtus. Äkki tekkis hapnikupuudus. Ma pean nüüd kuidagi selle lapsega, kes ütleb, kui mõttetu ja igav on lugemine, kui mõttetu on õppimine ja kuidas tema hakkab arvutimänge mängides raha teenima, hakkama saama ja talle mõistust pähe panema, aga see ei õnnestu. Peale arvuti tema jaoks muud maailma ei eksisteeri. Mis vastutust ta võtab? Ta isegi ei tea, mis see sõna tähendab. Kohusetundest pole ta ammugi kuulnud. Ma olen lihtsalt väsinud sellest jamast ja tahaks suvelgi natuke sellest puhata, aga ei.

Ei ole olemas sellist raamatut, mis talle huvi pakuks. Ma olen juba ammu kõik läbi proovinud. Ostnud koomikseid, ostnud Minecrafti raamatud. Ma olen üldse päris palju lasteraamatuid ostnud, aga ma võin neid ise lugeda. Need koguvad vaid tolmu riiulil.

Kusjuures lastele väiksena ei meeldinud, et ma raamatuid ette lugesin. Nad absoluutselt ei kuulanud, hakkasid lollitama. Hiljem sain aru, et poiss ei saa eriti arugi sellest, mis ma loen. Ta ei osanud küsimustele vastata ega arutleda raamatu teemal. Teda lihtsalt ei huvita see maailm. Näiteks ta ei vaata absoluutselt telekat, mitte ühtegi filmi ega saadet. Ta üldse ei teagi, mis maailmas toimub.

ma saan absoluutselt aru. meil kaks last – mõlemat on kasvatatud samamoodi. tund aeg iga õhtu on ettelugemine ja loetust rääkimine, ka nooremas koolieas. ja üks neist vihkab lugemist. isegi ette lugedes on väga harva huvitatud – ta teeb samal ajal mõtteis plaane (kui väiksem, siis mõtles legomaailma lahendusi, nüüd siis mängude temaatikal). kuulabki viisakalt ära aga teda ei huvita, seisa või pea peal.
sõnavara on samuti olematu. samas, funktsionaalne lugemine on arvestades kesist lugemisoskust keskmisest isegi parem.
olen leidnud raamatud, mida lugedes naerab ja elab kaasa aga kokkuvõttes ütleb ikka, et lugemine on jama.

#3475109:

#3475076:

5 raamatut?! Seda on ju vähe ja selle koguse loeb nädalaga läbi kui tahta. Ilmselt on sul vastus käes, kas su laps läheb kunagi ülikooli. Ülikoolis on kas sa tead kui palju lugemist. 5 raamatut on selle kõrval köömes.

Kommentaar eemaldatud.

😀

Väga hästi suhtun. Tänapäeva noored on harjunud infot kiirelt kätte saama ja ei viitsi pikalt süveneda. Eks oma osa mängib ka see, milline on kodune suhtumine lugemisse. Mina oma lapsi olen õpetanud, et raamatuid tuleb hoida (meil palju vanu kirjandusklassikat,ka lasteraamatuid), käin ostan vanakraamipoodidest raamatuid jne. Ka olen öelnud, et lugemine ei tähenda laua taga sirgelt istumist, mine aeda võrkkiike, randa/bussi raamat kaasa.
Kui lugeda ei meeldi, siis siin taga on kitsas silmaring, ei saada kirjakeelest/metafooridest aru. Lugemine arendab loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, arendab sõnavara, õigekirja, väljendusoskust. Sundimisega oled hiljaks jäänud, ainus mõttekoht et kas poeg tahab ülikooli või kohe ametikooli. Ülikoolis nimelt peab lugema ja palju, erialast sõltumata.