Esileht Koolilaps tähelepanuvajadusega laps

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 60 )

Teema: tähelepanuvajadusega laps

Postitas:
Kägu

Peres neli last. 15, 10, 3 ja 1. Püüame abikaasaga kõiki eakohaselt võrdselt kohelda ja leida kõigile ka üks-ühele aega.

Mure on 10aastase tütrega, kes tundub olevat keskmisest suurema tähelepanuvajadusega. Ning juhtudel, kui ta tunneb, et talle ei pöörata tähelepanu viisil ja ajal, kuidas talle sobib, käitub ta väga ahastama panevalt. Ühelt poolt, jah ta on kõigest 10, aga elementaarne kannatlikkus ja emaatia võiks olemas olla. Ta ise ei oska oma käitumise tagamaid selgitada. Püüan rääkida,  anda veel rohkem tähelepanu aga talle ei tundu sellest kunagi küllalt. Konkreetsetele tegudele järgneb karistus (vähenenud telefoni aeg vms). Keelud tema käitumist aga ei muuda, seega üsna mõttetu rakendada. Ta nagu eeldaks ja loodaks, et maailm keerleb tema ümber. Mida siis teeb:

Pidevalt teiste jutule vahele segamine, isegi kui ei tea, millest täpselt teema on.

Just siis tema arvates olulise teemaga sisse lendamine, kui on näha, et ma pean tegelema teiste lastega, söögi tegemisega või on kõne pooleli. Korduvalt öeldud, ma räägin telefoniga ruttu ära (mul ei ole pikki kõnesid) ja siis kohe kuulan sind. Ei, temal vaja siis just küsida, mida ta süüa saaks.

Dramaatiline käitumine, kui ma palun kodutöid teha. Näod jm oleks isegi normaalne aga siis pidevalt ahhetav lause, et vanem laps küll ei pea. Aga ta nagu jälle ootab, et siis ma pean selgitama, et vanem laps tegi selle töö jne. See on seotud armukadedusega, sest ta pillub väiteid, et teised lapsed on eelistatud. Olen sellele väitele kategooriliselt vastu. Ta lihtsalt ei saa aru, et 10 ja 15 aastased ei ole võrdsed, mis puudutab lubamisi ja vastutust (näiteks üksinda kusagil käimist). Või, et kolmese ja kümnese kodused kohustused ja enda järele koristamise oskus on elementaarselt erinevad.

Sekundiga tekkiv raske peavalu, mis tihti tekib just siis, kui ma olen öelnud, et oota natuke aega, ma hetkel ei saa sinu teemaga tegeleda.

Ei taha nooremaga mängida aga kui vanem laps seda tegema hakkab, trügib kohe ka mängu aga seda negatiivsel moel. Tihti tirib mänguasju käest ära vms. Tüli on garanteeritud. Mängud peavad üldiselt tema nägemuse järgi käima, millest pidev tüli väiksemaga ning suurem ignoreerib juba teda ja ei ole nõus ühistegevusi ette võtma.

Ja kui ta tunneb, et ta ei saa õiget tähelepanu, siis trampimisega oma tuppa (ealiselt isegi normaalne tegevus). Kui ignoreerime, siis kindlasti kukutatakse midagi oma toas maha lootuses, et vaatama tuleks. Või hakatakse teatraalselt nutma, et teise tuppa ikka kostuks.

Ja teeb lollusi: sodis oma toa seinale, lõikas vaibal narmad ära, kiskus just kiletatud kapilt kile maha, pesi minu kalli juuksemaskiga käsi (terve tuubiga korraga). Sööb vanema lapse oma taskuraha eest ostetud maiustused ära. Pidevalt ja tundub nagu (ala)teadlikult-pahatahtlikult. Vanem laps peab neid peitma või ostma ja kohe ära sööma. Nii kui natukene midagi vedelema jääb, läinud. Tal on oma taskuraha, midagi ei ole puudu.

Neid totraid lolluseid, mida võiks omistada kolmeaastasele aga teeb kümnene, on omajagu. Niisama kirja pannes võiks ju arvata, et lapsed teevadki lolluseid aga see on päevast päeva ja võimenduv probleem, mis segab pereelu. Terve päeva trall käib tal selle ümber, kuidas pildil oleks. Või see vahele segamine jutule ja teemadesse, mis ei puutu üldse lapsesse. Hõikab kasvõi teisest toast aga peab saama midagi öelda. Keeldude seadmine, rääkimine, selgitamine, peegeldav vestlus ja kõik muu ei ole kuidagi teda muutnud.

Ta on nagu väike kutsikas. Koguaeg peab olema juures, et millestki ilma ei jääks, ükski info temast mööda ei läheks, temal midagi ütlemata ei jääks. Isegi kui ma tühja kilekotti köögis krõbistaks, hüpatakse ilmselt diivanilt püsti, et vaadata, mida teen, millest ilma jääb nüüd. Kohati isegi koomiline. Üksinda ei ole ta iialgi osanud mängida, koguaeg oodanud minult ja abikaasalt, et me tema lõbustajad oleks. Üldiselt aktiivsuse ja hajameelsusega probleeme ei ole ning pole ka muid sümptomeid, et ATHd kahtlustada.  Või see on tähelepanuhäire üks võimalusi?

Kahjuks ongi tekkinud sassis lõngakera. Tahaks talle anda positiivset tähelepanu ja seda ka teen. Ta on iseseisev kooliasjades, hinded on head ja alati õpitud. Kiidan teha alati kui põhjust on. Aga pildil on ikka sigadused, vahelesegamised ja ta nagu oleks juba harjunud negatiivse käitumisega tähelepanu saama. Ta on nii intensiivne, teda on nii palju. Ausalt – mõni õhtu vaatan, kuhu majas minna, et temast natuke ka puhkust saaks. Tahaks seda muuta aga endal mõistus otsas. Mõistan, et ta on armukade. Lapsi on 4 ja väiksemate sünd on talle ilmselgelt keeruline. Võtame üks ühele aega, annan tähelepanu aga sellest tundub alati puudu olevat. Või see ei ole sellel hetkel nagu tema tahab. Selgitan, et kui ma püüan tegeleda kolmese jonnihooga, siis ta peab korraks ootama ja ma tulen kohe tema juurde kui saan. Ei, temal on vaja kohe nüüd praegu küsida – “ainult üks kiire asi”, nagu ta ise tihti ütleb – näiteks, kas homme ka sajab vihma.

Pikk jutt sai aga sain natuke end tühjaks kirjutada. Armastan lapsi ja naudin nendega koos toimetamist aga ühe tähelepanuvajadus (ja ilmselt sisemine armukadedus) võtavad minult ja abikaasalt kogu energia ja ausalt öeldes on praktiliselt ainus tüli põhjus kõikide pereliikmete vahel.

Aidake kaasa mõelda

+15
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui tihti sa selle 10 aastasega omad aega üks ühele? Kui sageli  teine vanem seda aega leiab?

 

Ma arvan, et  seda temaga üksi olemise aega teil ei ole, sest teil on suht väikesed lapsed.

 

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

tee lyhemad postitused.

+7
-25
Please wait...

Postitas:
Kägu

No aga sa oledki temalt aja ära võtnud. Enne oli 2 last, ta oli 7 aastat pesamuna. Ja nüüd on lühikese ajaga tekkinud 2 last juurde. Teda ei huvita, et võrdselt aega saavad, temalt on ju palju ära võetud. Ja ta ei saa seda ka kunagi tagasi. Ta oli seitsmene, kui ta pidi hakkama käituma, kui arusaaja täiskasvsnud.

+7
-18
Please wait...

Postitas:
Kägu

tee lyhemad postitused.

Õpi pikemaid tekste lugema.

+31
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu sõbrannal oli(on) selline laps. Sõbrannal külas käimise lõpetasime, sest see laps rikkus kõik kooviibimised oma ajuvaba lämisemisega. On ainuke laps, seega konkureerima kellegagi ei pidanud. St õdede-vendadega ei pidanud, aga ju siis vanemate sõbrad olid ka konkurendid. Sõbranna lapsel diagnoositi lõpuks 15-aastasena kerge vaimne puue. Võib-olla on teie lapsel ka vaimne alaareng?

30 a tagasi oleks soovitanud ühte väga tõhusat vahendit, aga paraku praegu isegi ei julge seda kirja panna.

+10
-14
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Ta oli seitsmene, kui ta pidi hakkama käituma, kui arusaaja täiskasvsnud.

Heldeke, kuna siis veel? Sa pole näinud neid 40-aastaseid “pesamunasid”?
15-aastane oli kõigest viiene kui pidi leppima, et pole enam pere kõige tähtsam. Hakkama sai ju!

+21
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üksinda ei ole ta iialgi osanud mängida, koguaeg oodanud minult ja abikaasalt, et me tema lõbustajad oleks.

Pluss mitu last, koolistress ja tulemus käes. Kõike läbi ei lugenud, püüa ta kusagile trenni panna, kus peab iseseisev olema.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tundsin mõnes lõigus oma 11a tütre ära… ainult et mul kaks last ja ta on noorem. Tohutu tähelepanu- ja konkureerimisvajadus on sünnist saati olnud ka temal. Kui vanemal lapsel aitan mingit õppimisasja teha, hakkab noorem kohe hõikuma küsimusi oma koolitööga seoses kuigi tegelikult oskab ise teha. Kui kiidan vanemat last, sõidab noorem sisse oma saavutustega. Pidev küsimuste küsimine, et lihtsalt “pildis” püsida, kohati saamatu ja abitu olemine jne. Vaimupuude välistan, sest õpib viitele ja spordis on tubli. Tähelepanu on alati saanud rohkem kui ta vend, nüüdseks on vend teismeline ja niikuinii tegeleb rohkem oma asjadega aga ikka on vaja pidevalt konkureerida ja vennast paremana end näidata. Mingi sisemine ebakindlus äkki? Ometi tunnustame ning rõhutame, et eksimine on ok,  hinded ei pea viied olema ega saagi seda alati olla jne. Aidata ei oska.

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti on ääretult kurnav, ei kujuta ettegi, kaks pisikest juba nõuavad ilmatu aja.

Aga kas kümnene saab oma 1:1 tähelepanu siis, kui võimalus tekib, või regulaarselt kokkulepitud ajal? Äkki annab sellest midagi tuletada…

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ühe tähelepanuvajadus (ja ilmselt sisemine armukadedus)

Ei kumbki neist. Lapse põhivajadused katmata. Laps ei tunne ennast turvaliselt. Ise ju ka ütled, et telefonikõne sul vaja ära teha ja majas otsid juba kohta, kus lapsest rahu saaks. See ju ka normaalne ei ole.  Mis diagnoosi me sulle võiksime selle loo peale panna? Ootad ainult häid hindeid, siis saab kiita. Närviline ema- isa ei rahulda praktiliselt ühtegi lapsele mõeldud inimlikku põhivajadust. See ei ole reklaam, kuid pereterapeut Meelike Saarna seletab teile väga ilusti lahti, mis teile peres valesti on. Ise pead hakkama lapsega kontakti uuesti looma. Oii, kes koolist tuli, tule räägi mis tegite, mida õppisite. Kalli-kalli ka pidevalt.  Inimene hakkab suureks saama, toimuvad kehalised muutused. Aga mõistmine siin elus tuleb ajaga, kunagi vaatad tagasi ja näed ka enda tehtud vigu.

+5
-22
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli ka selline laps, kui oli väike. Nagu keskmise lapse sündroom. Aga see nn sündroom oli tal küll sünnist saadik. Ja selle tähelepanu osutamise kohta tundus mulle, et nii suurem kui väiksem saavad vähem tähelepanu. Sest keskmine vajab seda nii palju. Muidu hakkavad lisaks tulema veel lollused ja pahandused. Te siin arvate küll, et laps saab vähem tähelepanu.  võib olla nagu oli meil. Ta sai seda kõige rohkem. Aga sellest ei saanud talle ikka küllalt. Kindlasti said vähem tähekepanu hoopis teised lapsed.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ta sai seda kõige rohkem. Aga sellest ei saanud talle ikka küllalt.

Ainult sinu hinnang ja arvamus. Mis kvaliteediga tähelepanu laps siis sai? Mitmeid kordi kuulnud, kuidas ema hambad laiali telefoniga möliseb ja lapse kuuldes last mõnitab: sai halva hinde, ei korista enda järgi, ei kuula sõna, ei pese hambaid jne. Vaimne vägivald ütlen mina. Kes meist ei vajaks tähelepanu ja soovi olla keegi. Vajame tähelepanu igapäevaselt. Mõtle siis seda asja niipidi, kas on hea, kui mees kiidab sind ainult siis kui sa oled millegi väga heaga hakkama saanud, igapäevaselt saad sõimata, väldib , lobiseb telefoniga jne. Inimene hakkab tähelepanu vägisi otsima. Täiskasvanud inimene hakkab seda tegema väljaspoole kodu, lapse seda veel ei oska.  Kas on tore, kui mees sinust sotsiaalmeediasse mossitamis pilte koos mahlaka kommentaariga postitaks. Kui mitu korda sa ise päevas eksid? Kuidas sa ennast eksimuste pärast karistada?- oled siis 3 päeva ilma telefonita. Ei ole ju!

+4
-21
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Kuidas lapsel koduväliste sõpradega on? Kuna ütlesidki, et ta eriti üksi ei mängi ja tahtnud, et teie temaga mängiks siis see lolluste tegemine jmt on kohati pigem igavuse tuletis – ta ei oska ise oma aega sisustada ja, et tal ise endaga nö lõbus oleks. See võib mingil määral olla ATH st seoses (tegevuse) püsimatusega – alustab, aga hakkab igav, ei vii lõpuni, kaotab huvi vmt.

See targutamine, vahele segamine jmt on rohkem iseloomuomadus – olin vist ka isegi selline.

Aga mulle tundub, et sõbrad, trenn ja üldse sõpradega koosveedetud aeg võiks olla see, kus saab ennast natukene rohkem välja elada ja oleks kodus vähem intensiivsem. Varsti peaks pubekaiga koos kõigi hingeprobleemidega peale tulema, siis peaksid sõbrannad ka rohkem olulisema koha elus võtma (kui neid hetkel vähe on siis paras aeg kuskile uude trenni vmt minna, kus ehk leiaks).

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See võib mingil määral olla ATH st seoses (tegevuse) püsimatusega

Kui me täiskasvanuid ka nii palju diagnoosiksime kui lapsi. Millised me siis olema peaksime. Kas võime oletada, et perepiltide postitamine- räige tähelepanuvajadus. Sõbrannadega kohvitamine- ei oska oma aega teisiti sisustada. jne. Aga, kes siis oleks see, kes suurt karistaks. Kes oleks see, kes väidab, et armastab, aga käitub vihkavalt.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kommentaarist on juba teavitatud

Mis sinule pahameelt nüüd tekitas, suu mossi ajas ja hinge läks? räägi siin avalikult. Kas vajutad nuppu  selleks, et saada lihtsalt tähelepanu!

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti on ääretult kurnav, ei kujuta ettegi, kaks pisikest juba nõuavad ilmatu aja.

Aga kas kümnene saab oma 1:1 tähelepanu siis, kui võimalus tekib, või regulaarselt kokkulepitud ajal? Äkki annab sellest midagi tuletada…

Ta kirjutab, et laps peab ootama, sest alati ei saa kohe temaga tegeleda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli ka selline laps, kui oli väike. Nagu keskmise lapse sündroom. Aga see nn sündroom oli tal küll sünnist saadik. Ja selle tähelepanu osutamise kohta tundus mulle, et nii suurem kui väiksem saavad vähem tähelepanu. Sest keskmine vajab seda nii palju. Muidu hakkavad lisaks tulema veel lollused ja pahandused. Te siin arvate küll, et laps saab vähem tähelepanu. võib olla nagu oli meil. Ta sai seda kõige rohkem. Aga sellest ei saanud talle ikka küllalt. Kindlasti said vähem tähekepanu hoopis teised lapsed.

Kas sa käisid temaga kahekesti näiteks kohvikus?? Või jalutamas ja samal ajal suhtlesime?

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et tuleb välja et suurperetoetusega koos ei antagi lisaaega kuskilt juurde? Ikka peab tööl käima ja vaba aeg jaguneb lihtsalt rohkemate laste vahel ära. Kõrvalt nii palju nähtud, kus muud ei kuule et ma ju ei jõua, kõigil sünnipäevakutsed ja trennid jne. Selleni on jõudnud paljud juba varem, kui mõtlesid enne ja said maksimaalselt 2 last. Raha ei kasvata lapsi!

+7
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma nagu saan aru seda teksti lugedes, et tegu on mingis mõttes äreva lapsega. Seda näitab see koht, kus kardab pidevalt millestki ilma jääda, kilekoti krabina peale läheb vaatama, mida tehakse.

Teiseks tundub, et tähelepanu saab laps üsna palju ja rohkem just negatiivse käitumisega. Seda nii ka otsib, sest seda teavad juba väikesed lapsed, et seinu ei sodita ja juuksemaskiga ei pesta käsi.

Kolmandaks, kehtestamine. Väiksemate käest võtab mänguasju ära, suurema käest sööb maiustused ära. Tuleb siis õppida kõigil end kehtestama. Ei lase mänguasju ära võtta ja ei lase maiustusi ära süüa ega telefonikõnedele vahele segada.

 

 

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nelja lapsega koormus ongi suur, sellest saavad kõik aru. Õhkkond on kindlasti pingeline. Ja seda tunnetab terve pere, igaüks reageerib rahutule õhkkonnale omamoodi.  Aga kui me hakkame lapsi diagnoosima ja tabletiga vaigista, mis selles elust siis välja tuleb. See ei ole õige. Kooselude juures on vundamendiks ju ka see, et sa annad ja saad tähelepanu. Täiskasvanutel on lihtne, kui tähelepanu ei saa, minnakse lahku, kuid mida peab tegema 10 aastane laps. Lapsed kipuvad endale haiget tegema. Mida varem endale seda teadvustada ja endale abi otsida (laps vajab tasakaalukat vanemat), seda kergem kõigile. Päris nii ei ole jah, et teen mitu last ja siis süüdistan lapsi.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mõnel ongi selline iseloom, et tähelepanu pole kunagi küll. Ka täiskasvanuna on suured draamaqueenid. Mu õde on selline, ta kohe ei kannata, kui keegi teine ükskõik kui vähe tähelepanu saab. Kasvasime kahekesi, emal ei olnud ajaprobleemi, mõlemaga jõudis tegeleda, aga alati oli vähe. Toon näite ujumisvõistlustelt. Mina olin paar aastat vanem ja mul oli esimene võistlus, sain kaks medalit. Ema ja isa kiitsid, tahtsid pilti teha, siis õde pistis karjuma, et tahab ka medalit, pilti ja kiitust. Ema proovis talle seletada, et sa ei käinudki ju võistlemas, ei lugenud, igatahes kedagi teist ka kiita ei tohtinud. Nüüd on täiskasvanu, iseloom on sama jube edasi, kuigi on õppinud seda rohkem varjama. Mitte keegi ei tohi olla temast parem, kogu aeg on võistlus. Terroriseerib nüüd oma meest ja alluvaid.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esimese hooga kahtlustaks samuti kerget vaimupuuet lapse kirjelduse põhjal (hüplev jutt, võimetus ise mängida, palju nooremale lapsele omane käitumine), aga kui hinded neljandas klassis ikka neljad-viied, siis vaevalt. Pigem on puudu piiride kehtestamisest ja tagajärgede õpetamisest lapsele. Vanema lapse ära söödud kommide asemele pidi tüdruk loodetavasti oma taskuraha eest ostma rohkem asemele kui ära sõi? Mis tagajärgi ta üldse tunda saab, peale selle, et pahandatakse ja öeldakse et nii ei tohi teha?

See, et ta on keskmine laps ja 7(!) aasta vanuselt tuli uus beebi majja, see on puhas õigustus. Inimajaloos väga normaalne nähtus on õed-vennad ja üldiselt sellega kohanetakse. Ei beebid majas, ei vanemate lahutus, kolimine jms ei anna luba käituda halvasti aastaid. Ja käitumise korda saamine on eelkõige lapse enda huvides, et temasse suhtutaks hästi ka väljaspool kodu.

Kõlab nii, et praegune olukord on tugevalt häiriv nii sinu kui teiste pereliikmete jaoks. Selle tõttu soovitan pöörduda nõustaja juurde. Näiteks Tallinnas tegutsev perekeskus on tasuta ning minu kogemuses ka ooteajad polnud eriti pikad.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas 7 aasrane sai juba 10 aastaseks. Palju sa vorbib neid teemasid siia.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vähem lapsi teha??

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esimese hooga kahtlustaks samuti kerget vaimupuuet lapse kirjelduse põhjal (hüplev jutt, võimetus ise mängida, palju nooremale lapsele omane käitumine), aga kui hinded neljandas klassis ikka neljad-viied, siis vaevalt.

Psüühika võib meil kõigil petta, ka emal. Kas ema on ise diganoosivaba? Ei, 10 aastane ei pea olema täiskasvanu! Kes teab, mis seal kodus tegelikult toimub, kui ema ennast juba mööda maja ära peidab, siis on laps hoopis ema pärast mures ja ehmubki iga kilekoti krabina peale.

Mis seisukorras on pere laste hambad ja tervis üldse, kui omale salaja magusat ja muud nänni sisse aetakse. Ei taha mõeldagi.

Kas need  täiskasvanud inimesed, kes lohutuseks söövad, vindised tahavad olla, suitsetavad jne.- kas neil on siis vaimupuue, et nad nii teevad.

+1
-13
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Vähem lapsi teha??

Proovime esialgu vähem käsitööd teha ja vähem shopata. Ma näen vahest villaseid sokke unes, neid on nii palju, et ummistavad juba tänavaid. Välismaalt riiete tellimine lõpetada, nagu meil Eestis oma rõivatootjaid vähe oleks. Suitsetajad ja veinitajad sõidutame oma saarele, ära silme alt. Inimesi värbame edaspidi tööle hammaste seisukorra järgi, kui on hambas auk, näitab see suurt hoolimatust, tõukame kõrvale.  Miks ainult paljulapselised peavad mõtlema.

+1
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas koolis käitub?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vähem lapsi teha??

Proovime esialgu vähem käsitööd teha ja vähem shopata. Ma näen vahest villaseid sokke unes, neid on nii palju, et ummistavad juba tänavaid. Välismaalt riiete tellimine lõpetada, nagu meil Eestis oma rõivatootjaid vähe oleks. Suitsetajad ja veinitajad sõidutame oma saarele, ära silme alt. Inimesi värbame edaspidi tööle hammaste seisukorra järgi, kui on hambas auk, näitab see suurt hoolimatust, tõukame kõrvale. Miks ainult paljulapselised peavad mõtlema.

Sa oled ikka kaine või?

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa käisid temaga kahekesti näiteks kohvikus?? Või jalutamas ja samal ajal suhtlesime?

Talle selline tegevus ei meeldinud. Jalutamine ja istumine olid ta jaoks liiga igavad ja nõudsid pigem pingutust ja oli kui sund, mitte tore koos veedetud aeg. Joosta, ronida meeldis talle. Aga sellise tegevuse juures jäi suhtlust väheks.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 60 )


Esileht Koolilaps tähelepanuvajadusega laps