Tere! Nii ootamatu ja tore teema, mille peale juhuslikult sattusin. Samuti leidsin enda lapseea ravikaardi ja lugesin sealt välja et olin Taheva sanatooriumis 91 suvel , 7-aastasena, kaks kuud: juuni ja juuli, sest kopsud olid nõrgad. Ma mäletan päris paljusid asju ja enamus olid neist toredad, kuid ikkagi on meeles ka see igatsuse tunne. Oma lastega käisin paar aastat tagasi seal jalutamas ja see oli nii tore: hooned on samad aga metsaalune kus tihti mängimas käisime oli metsa kasvanud. Tean, et olin seal 2 korda, aga seda ei tea kas erinevatel aastatel. Esimest korda olin kolmandas rühmas, all korrusel ja see oli söögimajast eraldi. Mäletan oma esimest päeva: minu vastas söögilauas istus üks Pärnu tüdruk Kadi, kellega saabusime samal päeval, ta nuttis väga kõvasti: tal olid ilusad lokkis juuksed ja ilus noor ema 🙂 Me saime headeks sõpradeks. Vahest lõuna ajal me ei maganud, siis voltisime minu kleidi vööd lilleks ja viskasime üksteisele vööd kordamööda 🙂 tal oli parema lõhnaga kätekreem kui minul 😀 mäletan et korjasime nurmenukke ja need pandi nukkudega mängimise tuppa kuivama. Mina sain raviks pool suurest tabletist, mis oli suht ilmetut halli värvi ja Kadi sai alati ilusa roosa pisikese tableti. Koguaeg mõtlesime et vahetame tabletid ära, sest ma ju tahtsin ka seda ilusat roosat, aga me lõpuks ikkagi ei julgenud. Teist korda olin ma neljandas rühmas ja tundub et seal olid kõige vanemad lapsed, ülemisel korrusel oli rühm. Siis oli mu sõbrannaks Reelika, kellel olid mustad lühikesed juuksed. Vahest öösel me ei jäänud kohe magama ja jooksime ringi mööda pikka koridori, ikka paljukesi 🙂 ja siis kui kuulsime et valvuritädi tuleb, siis kõik jooksid oma vooditesse ja teesklesime et magame – nii äge lihtsalt 😛 õhtuti oli duši all käimine ja sääsepunnide briljantroheliseks tegemine – no me olime nagu tulnukad kõik, võrdlesime kes on rohelisem 🙂 Kasvatajatest mäletan Ada’t, ta oli noor, ta joonistas mulle sipsiku pildi ja ma arvan et mul on see siiamaani olemas. Kas oli ka Maila… kelle mustadest juustest me noppisime välja halle karvu, tema pea kallal võis toimetada paar kolm last korraga, tavaliselt metsa all mängimise ajal 🙂 Isolaatori toas magasin ma ka, sest ruumi ei olnud mujal, aga mulle ei meeldinud seal, sest seal oli ainult 2 või kolm voodit, liiga vähe ja sp ei saand ka seal nii palju nalja… Ma arvan et mind käidi paari nädala tagant vaatamas. Ja muidugi kui esimest korda emaga ja bussiga sinna üldse läksime, siis tulime liiga vara maha, läksime Taagepera lossi, kus oli viinaravi sel ajal. Rääkisime köögis kokkadega juttu kui aega parajaks tegime uut bussi oodates ja pärast saatis üks vahva tädi Valli mulle ka kaardi sanatooriumisse. Sellised mälestused, pigem toredad… kuna ma olin käinud ka öö lasteaias, siis olin karastunud laps. Aitäh teema algatajale! oli tore teiste lugusid lugeda ja ka enda mälestusi meenutada. Helen