Tänaseid uudiseid lugedes on elus esimest korda tahtmine minna tänavale piketeerima. Kui koole hakatakse sulgema (sest mida muud need nt 1 nädala kodus 2 koolis on) enne kui baare, siis on midagi väga valesti. Tallinnas on koolilapsi umbes 46 000, mistõttu Tallinna linnavalitsuse otsused puudutavad seeläbi lisaks lastele ligi 100 000 täiskasvanut. KUIDAS piirangute seadmine koolides aitab alla tuua nakatumisnäitajaid alla, kui praegused koroona kolded Tallinnas on tekkinud reisimisest ja pidudest? Et nagu päriselt? Kui järgmisest nädalast on võimalik koolides juba minna osaliselt distantsõppele, siis järelikult on koolide reageerimise valmidus väga hea ja seega vajadus juba varakult ennetavalt rakendada meetmeid puudub. Kui päriselt tekib vajadus, suudavad koolid väga kiiresti reageerida. Väga hästi on ajastatud ka linnavalitsuse otsus alandada üüri linna pinnal asuvatele baaridele ja restoranidele. Et siis lapsed jäävad koduõppele ja vanemad lähevad baaridesse pidutsema? Veel kord – päriselt või?
Teema: Tallinna koolipiirangud
Jah, olukord on jabur ja meetmed täiesti ülepingutatud. Endal sama tunne, et kas tõesti on terve mõistus kadunud ja tuleb hakata protestima, et lapsed kooli saaks normaalselt. Olukord pole kaugeltki selline, et praegu mingeid ennetavaid meetmeid hakata rakendama. Kogu see stress, mis kevadest saadik nii õpilasi kui ka vanemaid ja ilmselt ka õpetajaid painanud on, et kas saab kooli, kui kaua saab normaalselt koolis käia, kõik see on palju hullem, kui see, et kogu Eesti peale on u 300 aktiivset haigusjuhtu ja 10 inimest haiglas. Mitmed teadlased/meedikud on juba välja käinud hüpoteesi, et viirus on juba lahjemaks muteerunud, et väheste raskete haigete hulka ei saa seletada pelgalt sellega, et praegu peamiselt nooremad haiged, vaid on ka muud põhjused. Aga meetmeid rakendatakse ikka nii, nagu oleks veebruarikuine Itaalia siin, mitte Eesti, kus on võimalik koldeid paremini kontrollida, inimesi vähem.
Jah, täielik absurd. On ju nõue, et klass, kus on haigestunu jääb karantiini. Haigustunnustega lapsi koolidesse ei lubata. Milleks sealjuures osalise distantsõppega skeemitada, jääb arusaamatuks. Minu arvates on täiesti lubamatu, et hariduse kvaliteediga niimoodi mängitakse. Haridusasutused on viimased, kus piiranguid tuleks kehtestada.
Te sellele ei mõtle, et koolipiirangud on ennetusmeetod, et vähendada uusi nakkuskoldeid. Seal ikkagi on lapsed päevast päeva ninapidi üksteisele väga lähedal ja paljud käivad veel kuskil huviringides ka, samuti vanemad tööl. Üks nakatunu võib tekitada seega väga suure kolde.
Sügis on tulemas ja nakkuskordaja kasvab seega peaksime vaikselt mõtlema samasugusele karantiinile nagu kevadel, ainult nii saame viirusest lõpuks lahti.
Ega muidu inimesi ei taltsuta mõneks aastaks hoidumast reisimisest, sünnipäevade tähistamisest ja igasugustest käikudest, mis pole vajalikud vaid meelelahutuslikud.
Jah, täielik absurd. On ju nõue, et klass, kus on haigestunu jääb karantiini. Haigustunnustega lapsi koolidesse ei lubata. Milleks sealjuures osalise distantsõppega skeemitada, jääb täiesti arusaamatuks. Minu arvates on täiesti lubamatu, et hariduse kvaliteediga niimoodi mängitakse. Haridusasutused on viimased, kus piiranguid tuleks kehtestada.
Jah, haridusministeerium kinnitas ka kooliaasta alguses, et hakatakse tegelema juhtumipõhiselt, st karantiini läheb klass, kus keegi haigestub. Nüüd aga on nagu riik riigis, Tallinna linn loonud oma reeglid.
Te sellele ei mõtle, et koolipiirangud on ennetusmeetod, et vähendada uusi nakkuskoldeid. Seal ikkagi on lapsed päevast päeva ninapidi üksteisele väga lähedal ja paljud käivad veel kuskil huviringides ka, samuti vanemad tööl. Üks nakatunu võib tekitada seega väga suure kolde.
Sügis on tulemas ja nakkuskordaja kasvab seega peaksime vaikselt mõtlema samasugusele karantiinile nagu kevadel, ainult nii saame viirusest lõpuks lahti.
Ega muidu inimesi ei taltsuta mõneks aastaks hoidumast reisimisest, sünnipäevade tähistamisest ja igasugustest käikudest, mis pole vajalikud vaid meelelahutuslikud.
Nüüdseks peaks ju kõigile selge olema, et “lahti” me sellest viirusest ei saa. Sünnipäevade pidamisest jmt võin ma vabalt hoiduda, aga lapsed koolis siiski ei ole sama, mis purjus inimesed kuskil süldilaua taga. Ja kevadine eksperiment distantsõppega juba näitas, et ei suudeta tagada ühtlast hariduse kvaliteeti, osad õpilased lihtsalt kadusid, teistel oli raske, oli raske ka vanematel, kes kodus oma töö kõrvalt õpetaja tööd tegid, sest ausalt, see pole õpetamine, kui e-kooli rodu ülesandeid kirja panna ja igaüks ise vaadaku, kuidas hakkama saab.
Muidugi, üks nakatunu võib tekitada suure kolde, aga miks eeldada, et see üks nakatunu just koolis selle kolde tekitab. Nii võiks ju kõik kohe jälle koju jääda ja elu seisma panna, sest kuskil võib suur kolle tekkida. Kolded tekivad ja sumbuvad. Piisab testimisest, haigustunnustega koju jäämisest jne. Ei pea kogu elu halvama.
Faktidest vaadatakse lihtsalt mööda, ei ole kuigi palju raskeid juhtumeid, haiglad ei ole üle koormatud jne. Kardetakse lihtsalt kartmise pärast juba, sest nii on kombeks. Kevadine olukord ei ole võrreldav praegusega. Tuleb lähtuda ikkagi reaalsest olukorrast, mitte sellest, et “võib midagi kunagi juhtuda”.
Eriti tobe on see, et statistika on ju ka vigane. Suurem osa haigusjuhte lõpetatakse alles 28 päeva möödudes, nii et ka need, kel on lihtsalt positiivne test, ei ole sümptomeid või ongi väga kerged sümptomid, ripuvad seal statistikas 28 päeva üleval. Mu tuttavaga on nii, kogu tema koroonapõdemine seisnes maitsemeele kadumises üheks päevaks, järgmine test oli negatiivne, pea 4 nädalat sellest kõigest möödas, aga haigusjuhtumit ei ole ära lõpetatud. Inimene, kes on terve, negatiivse testi järel ka lubatud tal ringi liikuda, on praeguses statistikas ikka nagu aktiivne haige. Sama lugu on ka tema pereliikmetega, sümptomeid ei olnud, testiti kui kontaktseid, testid olid positiivsed, statistikas on nad kui haiged, kuigi ka nende kordustestid olid negatiivsed, aga haigusjuhtumid on avatud. Palju neid siis tegelikult üldse praegu haigeid on?
Niikuinii ei tohi ju juba pisikese nohugagi kooli minna, ja seda hakkab ju kohe tulema talveperioodil. See tähendab seda, et mõni ei saagi kooli üldse, sest sel nädalal, kui saaks kooli, on nohu, näiteks.
Väga jabur olukord!
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Võta palderjani või muud rahustit. Ilmselgelt pole sidet reaalsusega väga järgi enam jäänud.
Kohanemine olekski see, et tegeldakse juhtumipõhiselt, mitte ei reageerita üle. Ehk siis, kui klassis koroona, siis see klass nädalaks-paariks kinni. Kui töökohas, siis see asutus nädalaks-paariks kinni. Oleneb, millal viimati positiivse testi saanu tööl või koolis käis.
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Võta palderjani või muud rahustit. Ilmselgelt pole sidet reaalsusega väga järgi enam jäänud.
🙂 Ma pakuks palderjani hoopis teemaalgatajale ja paljudele teistele siin. Minu postitus oli vastupidi, kirjutatud siiras imestuses.
Mis see reaalsus siis on? Valgusta!
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Kohanemine olekski see, et tegeldakse juhtumipõhiselt, mitte ei reageerita üle. Ehk siis, kui klassis koroona, siis see klass nädalaks-paariks kinni. Kui töökohas, siis see asutus nädalaks-paariks kinni. Oleneb, millal viimati positiivse testi saanu tööl või koolis käis.
Sa ei kujuta ette, kui naiivne on see “juhtumispõhisus”. See on tagajärgedega tegelemine ja tagajärjed võivad olla väga halvad. Viirus naerab selle “juhtumipõhisuse” peale ainult. Selline jupiti kinnipanemine kogu aeg viib lõpuks nagunii selleni, et KÕIK läheb kinni, aga tagantjärele tarkus on, et oleks varem nii pidanud tegema. See asi läheb käest ära nii või naa. Koolide tavalise avatuna oleku tõttu tunduvalt kiiremini.
kogu tema koroonapõdemine seisnes maitsemeele kadumises üheks päevaks
Ja see ei tee juba sinu arvates seda haigust ülimalt ohtlikuks? Ühelgi tavalise külmetuse puhul ei kao maitsemeel ära. Su tuttaval vedas lihtsalt, et järgmine päev tagasi tuli, aga kui ei oleks tulnud?
Selles point ongi, miks koroona on palju ohtlikum, kui tavaline külmetus, millel sarnased sümptomid. Koroona on lihtsalt nii uus, et keegi ei tea kõiki sümptomeid ja tüsistusi, mis võivad tekkida. Sinu arvates, peaks siis ootama, kuniks keegi päriselt kaotab maitsemeele igaveseks tänu koroonale ja alles siis viiruse leviku peatamisse täie tõsidusega suhtuma hakkama?
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Võta palderjani või muud rahustit. Ilmselgelt pole sidet reaalsusega väga järgi enam jäänud.
???? Ma pakuks palderjani hoopis teemaalgatajale ja paljudele teistele siin. Minu postitus oli vastupidi, kirjutatud siiras imestuses.
Mis see reaalsus siis on? Valgusta!
Eesti 1,3 miljoni elaniku kohta on tänase seisuga 313 aktiivset haigusjuhtu (0,02% elanikkonnast), 10 inimest haiglas. Kui kasvõi nende minu tuttavate järgi vaadata, kes on tegelikult terved, testid nüüdseks negatiivsed, aga haigusjuhud lõpetamata, siis on ilmselt nende 313 aktiivse juhu seas veelgi neid, kes on tegelikult juba terved, nii et haigete arv veelgi väiksem.
Ei ole halvatud ei haiglate/meditsiiniasutuste töö ega ka muud olulised teenused. Elu läheb edasi, inimesed käivad tööl, kõik toimib. Aga lastele loobitakse millegipärast kaikaid kodaratesse. Pole mitte mingit põhjust praegu selliseid piiranguid koolides rakendada. Kolded on kindlaks tehtud, seni on jõutud enam-vähem ka kontaktseid teavitada, muidugi on ka sissetoodud juhud jne, aga asi on kontrolli all.
Kui ka võtta neid keskmisi põdejaid, nt palavik, nõrkus, lihasvalu, köha, siis sedasi palaviku ja väga halva enesetundega põetakse ka grippi. Mis piirangud on igal gripihooajal? haiglate külastuskeeld on ainuke, mis meelde tuleb. Ja on olnud ka seda, et kui mõnes koolis suur gripilaine, on lapsed koju saadetud (aga ainult selles koolis, kus haigeid palju, nüüd aga pannakse kõigile ühe puuga, pole haigeid, aga istuge kodus).
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Võta palderjani või muud rahustit. Ilmselgelt pole sidet reaalsusega väga järgi enam jäänud.
???? Ma pakuks palderjani hoopis teemaalgatajale ja paljudele teistele siin. Minu postitus oli vastupidi, kirjutatud siiras imestuses.
Mis see reaalsus siis on? Valgusta!
Eesti 1,3 miljoni elaniku kohta on tänase seisuga 313 aktiivset haigusjuhtu (0,02% elanikkonnast), 10 inimest haiglas. Ei ole halvatud ei haiglate/meditsiiniasutuste töö ega ka muud olulised teenused. Elu läheb edasi, inimesed käivad tööl, kõik toimib. Aga lastele loobitakse millegipärast kaikaid kodaratesse. Pole mitte mingit põhjust praegu selliseid piiranguid koolides rakendada. Kolded on kindlaks tehtud, seni on jõutud enam-vähem ka kontaktseid teavitada, muidugi on ka sissetoodud juhud jne, aga asi on kontrolli all.
Hea nali. Testimise järjekord on mitmeid päevi pikk juba. Tulemuse ootamise ajal käivad pinginaaber ja sõbrad (lähikontaktsed) koolis edasi ning jõuavad nakatada pool kooli. Siis edasi ongi juba hilja. See olukord on lähinädalate kaugusel.
Kuidas inimestel ei ole üldse analüüsivõimet.
Olen praegu võib-olla ise koroonas, ikka üsna haige (köha, nohu, kõris kraapimine – homme võtan perearstiga ühendust). Minu lapsed käisid koolis täpselt 3 päeva, kui nende sümptomitega koju jäid ja väga paljud lapsed veel. Klassis terve 1 reas istunud lasterivi haiged, kõik praktiliselt samast päevast alates.
Tõenäoliselt see koroona ikka ei ole, aga nii hästi näha, kuidas üks viirus käitub.
See “juhtumipõhisus” on ju täielik nali.
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Võta palderjani või muud rahustit. Ilmselgelt pole sidet reaalsusega väga järgi enam jäänud.
???? Ma pakuks palderjani hoopis teemaalgatajale ja paljudele teistele siin. Minu postitus oli vastupidi, kirjutatud siiras imestuses.
Mis see reaalsus siis on? Valgusta!
Eesti 1,3 miljoni elaniku kohta on tänase seisuga 313 aktiivset haigusjuhtu (0,02% elanikkonnast), 10 inimest haiglas. Kui kasvõi nende minu tuttavate järgi vaadata, kes on tegelikult terved, testid nüüdseks negatiivsed, aga haigusjuhud lõpetamata, siis on ilmselt nende 313 aktiivse juhu seas veelgi neid, kes on tegelikult juba terved, nii et haigete arv veelgi väiksem.
Ei ole halvatud ei haiglate/meditsiiniasutuste töö ega ka muud olulised teenused. Elu läheb edasi, inimesed käivad tööl, kõik toimib. Aga lastele loobitakse millegipärast kaikaid kodaratesse. Pole mitte mingit põhjust praegu selliseid piiranguid koolides rakendada. Kolded on kindlaks tehtud, seni on jõutud enam-vähem ka kontaktseid teavitada, muidugi on ka sissetoodud juhud jne, aga asi on kontrolli all.
Kui ka võtta neid keskmisi põdejaid, nt palavik, nõrkus, lihasvalu, köha, siis sedasi palaviku ja väga halva enesetundega põetakse ka grippi. Mis piirangud on igal gripihooajal? haiglate külastuskeeld on ainuke, mis meelde tuleb. Ja on olnud ka seda, et kui mõnes koolis suur gripilaine, on lapsed koju saadetud (aga ainult selles koolis, kus haigeid palju, nüüd aga pannakse kõigile ühe puuga, pole haigeid, aga istuge kodus).
Mis sind kõige rohkem häirib? Miks sinu elu nii mõjutatud on nendest otsustest-piirangutest?
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Võta palderjani või muud rahustit. Ilmselgelt pole sidet reaalsusega väga järgi enam jäänud.
???? Ma pakuks palderjani hoopis teemaalgatajale ja paljudele teistele siin. Minu postitus oli vastupidi, kirjutatud siiras imestuses.
Mis see reaalsus siis on? Valgusta!
Eesti 1,3 miljoni elaniku kohta on tänase seisuga 313 aktiivset haigusjuhtu (0,02% elanikkonnast), 10 inimest haiglas. Ei ole halvatud ei haiglate/meditsiiniasutuste töö ega ka muud olulised teenused. Elu läheb edasi, inimesed käivad tööl, kõik toimib. Aga lastele loobitakse millegipärast kaikaid kodaratesse. Pole mitte mingit põhjust praegu selliseid piiranguid koolides rakendada. Kolded on kindlaks tehtud, seni on jõutud enam-vähem ka kontaktseid teavitada, muidugi on ka sissetoodud juhud jne, aga asi on kontrolli all.
Hea nali. Testimise järjekord on mitmeid päevi pikk juba. Tulemuse ootamise ajal käivad pinginaaber ja sõbrad (lähikontaktsed) koolis edasi ning jõuavad nakatada pool kooli. Siis edasi ongi juba hilja. See olukord on lähinädalate kaugusel.
Kuidas inimestel ei ole üldse analüüsivõimet.
Olen praegu võib-olla ise koroonas, ikka üsna haige (köha, nohu, kõris kraapimine – homme võtan perearstiga ühendust). Minu lapsed käisid koolis täpselt 3 päeva, kui nende sümptomitega koju jäid ja väga paljud lapsed veel. Klassis terve 1 reas istunud lasterivi haiged, kõik praktiliselt samast päevast alates.
Tõenäoliselt see koroona ikka ei ole, aga nii hästi näha, kuidas üks viirus käitub.
See “juhtumipõhisus” on ju täielik nali.
See ongi juhtumipõhisus, kui selles klassis tuleb välja, et ikkagi on koroona ja ametlikult koju kästakse jääda. Mida sa veel tahad? Selle pärast, et sa praegu tõbine oled, peaks kogu ühiskonna lukku keerama? Põed läbi ja ei juhtu sinuga midagi. Kui on tavaline sügisene külmetusviirus, siis ju sedasi lamenti ei lööks. Siis mõtleks, et ah, nagu meie kliimas ikka, septembris-oktoobris läheb see haiguste laine ju lahti. Seda teavad kõik, et testimisel on järjekorrad, aga selle pärast normaalne inimene haigustunnustega koju jääbki.
Vahet ju pole, millal oma haigustunnustega testi vastuse saad, päev varem või päev hiljem ei muuda midagi, kui vastutustundlikult selle aja kodus oled.
Minu laste klassis on ka iga päev keegi igaks juhuks koju jäänud, sest on olnud kerge nohu või kurguvalu. Vanemad on paariks päevaks koju jätnud, tervist jälginud, kui pole palavikku vmt, ei ole ka köha tekkinud vmt. On näha, et ei ole ikka haigeks jäänud, lapsed tagasi kooli tulnud. Ja pole maailm uppi lennanud. Käivad koolis, õpivad, nii et see piirangud ja kõik kinni on kevadest jäänud mantra, mida mõni ikka usinalt kordab, aga kas selleks ikka vajadust on, on väga küsitav.
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Võta palderjani või muud rahustit. Ilmselgelt pole sidet reaalsusega väga järgi enam jäänud.
???? Ma pakuks palderjani hoopis teemaalgatajale ja paljudele teistele siin. Minu postitus oli vastupidi, kirjutatud siiras imestuses.
Mis see reaalsus siis on? Valgusta!
Eesti 1,3 miljoni elaniku kohta on tänase seisuga 313 aktiivset haigusjuhtu (0,02% elanikkonnast), 10 inimest haiglas. Ei ole halvatud ei haiglate/meditsiiniasutuste töö ega ka muud olulised teenused. Elu läheb edasi, inimesed käivad tööl, kõik toimib. Aga lastele loobitakse millegipärast kaikaid kodaratesse. Pole mitte mingit põhjust praegu selliseid piiranguid koolides rakendada. Kolded on kindlaks tehtud, seni on jõutud enam-vähem ka kontaktseid teavitada, muidugi on ka sissetoodud juhud jne, aga asi on kontrolli all.
Hea nali. Testimise järjekord on mitmeid päevi pikk juba. Tulemuse ootamise ajal käivad pinginaaber ja sõbrad (lähikontaktsed) koolis edasi ning jõuavad nakatada pool kooli. Siis edasi ongi juba hilja. See olukord on lähinädalate kaugusel.
Kuidas inimestel ei ole üldse analüüsivõimet.
Olen praegu võib-olla ise koroonas, ikka üsna haige (köha, nohu, kõris kraapimine – homme võtan perearstiga ühendust). Minu lapsed käisid koolis täpselt 3 päeva, kui nende sümptomitega koju jäid ja väga paljud lapsed veel. Klassis terve 1 reas istunud lasterivi haiged, kõik praktiliselt samast päevast alates.
Tõenäoliselt see koroona ikka ei ole, aga nii hästi näha, kuidas üks viirus käitub.
See “juhtumipõhisus” on ju täielik nali.
See ongi juhtumipõhisus, kui selles klassis tuleb välja, et ikkagi on koroona ja ametlikult koju kästakse jääda. Mida sa veel tahad? Selle pärast, et sa praegu tõbine oled, peaks kogu ühiskonna lukku keerama? Põed läbi ja ei juhtu sinuga midagi. Kui on tavaline sügisene külmetusviirus, siis ju sedasi lamenti ei lööks. Siis mõtleks, et ah, nagu meie kliimas ikka, septembris-oktoobris läheb see haiguste laine ju lahti. Seda teavad kõik, et testimisel on järjekorrad, aga selle pärast normaalne inimene haigustunnustega koju jääbki. Vahet ju pole, millal oma haigustunnustega testi vastuse saad, päev varem või päev hiljem ei muuda midagi, kui vastutustundlikult selle aja kodus oled.
Ok, ma ei viitsi enam vaielda. Ela oma mullis edasi, et kõik on “kontrolli all”.
Räägime ca paari nädala – kuu pärast edasi.
Naiivne on ka arvata, et haigustunnustega inimesed tõepoolest koju jäävad.
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Võta palderjani või muud rahustit. Ilmselgelt pole sidet reaalsusega väga järgi enam jäänud.
???? Ma pakuks palderjani hoopis teemaalgatajale ja paljudele teistele siin. Minu postitus oli vastupidi, kirjutatud siiras imestuses.
Mis see reaalsus siis on? Valgusta!
Eesti 1,3 miljoni elaniku kohta on tänase seisuga 313 aktiivset haigusjuhtu (0,02% elanikkonnast), 10 inimest haiglas. Ei ole halvatud ei haiglate/meditsiiniasutuste töö ega ka muud olulised teenused. Elu läheb edasi, inimesed käivad tööl, kõik toimib. Aga lastele loobitakse millegipärast kaikaid kodaratesse. Pole mitte mingit põhjust praegu selliseid piiranguid koolides rakendada. Kolded on kindlaks tehtud, seni on jõutud enam-vähem ka kontaktseid teavitada, muidugi on ka sissetoodud juhud jne, aga asi on kontrolli all.
Hea nali. Testimise järjekord on mitmeid päevi pikk juba. Tulemuse ootamise ajal käivad pinginaaber ja sõbrad (lähikontaktsed) koolis edasi ning jõuavad nakatada pool kooli. Siis edasi ongi juba hilja. See olukord on lähinädalate kaugusel.
Kuidas inimestel ei ole üldse analüüsivõimet.
Olen praegu võib-olla ise koroonas, ikka üsna haige (köha, nohu, kõris kraapimine – homme võtan perearstiga ühendust). Minu lapsed käisid koolis täpselt 3 päeva, kui nende sümptomitega koju jäid ja väga paljud lapsed veel. Klassis terve 1 reas istunud lasterivi haiged, kõik praktiliselt samast päevast alates.
Tõenäoliselt see koroona ikka ei ole, aga nii hästi näha, kuidas üks viirus käitub.
See “juhtumipõhisus” on ju täielik nali.
See ongi juhtumipõhisus, kui selles klassis tuleb välja, et ikkagi on koroona ja ametlikult koju kästakse jääda. Mida sa veel tahad? Selle pärast, et sa praegu tõbine oled, peaks kogu ühiskonna lukku keerama? Põed läbi ja ei juhtu sinuga midagi. Kui on tavaline sügisene külmetusviirus, siis ju sedasi lamenti ei lööks. Siis mõtleks, et ah, nagu meie kliimas ikka, septembris-oktoobris läheb see haiguste laine ju lahti. Seda teavad kõik, et testimisel on järjekorrad, aga selle pärast normaalne inimene haigustunnustega koju jääbki. Vahet ju pole, millal oma haigustunnustega testi vastuse saad, päev varem või päev hiljem ei muuda midagi, kui vastutustundlikult selle aja kodus oled.
Ok, ma ei viitsi enam vaielda. Ela oma mullis edasi, et kõik on “kontrolli all”.
Räägime ca paari nädala – kuu pärast edasi.
Naiivne on ka arvata, et haigustunnustega inimesed tõepoolest koju jäävad.
Ei jäägi ja pole nad ka siiani jäänud. Ja sellest hoolimata elu toimib. Põetaksegi läbi, nagu grippi vm külmetushaigusi.
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Võta palderjani või muud rahustit. Ilmselgelt pole sidet reaalsusega väga järgi enam jäänud.
???? Ma pakuks palderjani hoopis teemaalgatajale ja paljudele teistele siin. Minu postitus oli vastupidi, kirjutatud siiras imestuses.
Mis see reaalsus siis on? Valgusta!
Eesti 1,3 miljoni elaniku kohta on tänase seisuga 313 aktiivset haigusjuhtu (0,02% elanikkonnast), 10 inimest haiglas. Ei ole halvatud ei haiglate/meditsiiniasutuste töö ega ka muud olulised teenused. Elu läheb edasi, inimesed käivad tööl, kõik toimib. Aga lastele loobitakse millegipärast kaikaid kodaratesse. Pole mitte mingit põhjust praegu selliseid piiranguid koolides rakendada. Kolded on kindlaks tehtud, seni on jõutud enam-vähem ka kontaktseid teavitada, muidugi on ka sissetoodud juhud jne, aga asi on kontrolli all.
Hea nali. Testimise järjekord on mitmeid päevi pikk juba. Tulemuse ootamise ajal käivad pinginaaber ja sõbrad (lähikontaktsed) koolis edasi ning jõuavad nakatada pool kooli. Siis edasi ongi juba hilja. See olukord on lähinädalate kaugusel.
Kuidas inimestel ei ole üldse analüüsivõimet.
Olen praegu võib-olla ise koroonas, ikka üsna haige (köha, nohu, kõris kraapimine – homme võtan perearstiga ühendust). Minu lapsed käisid koolis täpselt 3 päeva, kui nende sümptomitega koju jäid ja väga paljud lapsed veel. Klassis terve 1 reas istunud lasterivi haiged, kõik praktiliselt samast päevast alates.
Tõenäoliselt see koroona ikka ei ole, aga nii hästi näha, kuidas üks viirus käitub.
See “juhtumipõhisus” on ju täielik nali.
See ongi juhtumipõhisus, kui selles klassis tuleb välja, et ikkagi on koroona ja ametlikult koju kästakse jääda. Mida sa veel tahad? Selle pärast, et sa praegu tõbine oled, peaks kogu ühiskonna lukku keerama? Põed läbi ja ei juhtu sinuga midagi. Kui on tavaline sügisene külmetusviirus, siis ju sedasi lamenti ei lööks. Siis mõtleks, et ah, nagu meie kliimas ikka, septembris-oktoobris läheb see haiguste laine ju lahti. Seda teavad kõik, et testimisel on järjekorrad, aga selle pärast normaalne inimene haigustunnustega koju jääbki. Vahet ju pole, millal oma haigustunnustega testi vastuse saad, päev varem või päev hiljem ei muuda midagi, kui vastutustundlikult selle aja kodus oled.
Ok, ma ei viitsi enam vaielda. Ela oma mullis edasi, et kõik on “kontrolli all”.
Räägime ca paari nädala – kuu pärast edasi.
Naiivne on ka arvata, et haigustunnustega inimesed tõepoolest koju jäävad.
Ei jäägi ja pole nad ka siiani jäänud. Ja sellest hoolimata elu toimib. Põetaksegi läbi, nagu grippi vm külmetushaigusi.
Ei tea, miks kevadel siis kõik pauguga kinni pandi. Kas kogu maailm läks lollakaks mingi külmetushaiguse pärast?
P.S. Külmetushaigusi pole olemas.
Koolis käimine on KOHUSTUS nii lapsele kui vanematele. Jah, piirakegi pidutsemist ja reisimist, kuid ärge peedistage koolikohustust täitvaid lapsi ja nende vanemaid.
Ei ole koolis KÄIMINE kohustus. Koduõppe kogukond on kasvanud juba aastaid, ja kasvab üha kiiremini. Mitte keegi neist ei ole hariduses kannatanud, pigem vastupidi, on võidetud. Distantsõppel leidsid ka päris paljud, et selline õppimine on nende jaoks sobivam.
Vaatan ja imestan kogu aeg, kuidas lapsevanemad rusikat lauale löövad, kui peaks juhtuma võimalus, et last peab ise õpetama.
Ja kas te oskate ettegi kujutada, kui koroona laiemalt lahti läheb, kuidas see koolides levib hullemini kui kulutuli?
Äkki oleks aeg leppida ja katsuda KOHANEDA, leida lahendusi, kuidas lapsele toeks olla ja õpetada teda, kui peaks vaja olema. Mitte kisada ja piketeerida.
Võta palderjani või muud rahustit. Ilmselgelt pole sidet reaalsusega väga järgi enam jäänud.
???? Ma pakuks palderjani hoopis teemaalgatajale ja paljudele teistele siin. Minu postitus oli vastupidi, kirjutatud siiras imestuses.
Mis see reaalsus siis on? Valgusta!
Eesti 1,3 miljoni elaniku kohta on tänase seisuga 313 aktiivset haigusjuhtu (0,02% elanikkonnast), 10 inimest haiglas. Ei ole halvatud ei haiglate/meditsiiniasutuste töö ega ka muud olulised teenused. Elu läheb edasi, inimesed käivad tööl, kõik toimib. Aga lastele loobitakse millegipärast kaikaid kodaratesse. Pole mitte mingit põhjust praegu selliseid piiranguid koolides rakendada. Kolded on kindlaks tehtud, seni on jõutud enam-vähem ka kontaktseid teavitada, muidugi on ka sissetoodud juhud jne, aga asi on kontrolli all.
Hea nali. Testimise järjekord on mitmeid päevi pikk juba. Tulemuse ootamise ajal käivad pinginaaber ja sõbrad (lähikontaktsed) koolis edasi ning jõuavad nakatada pool kooli. Siis edasi ongi juba hilja. See olukord on lähinädalate kaugusel.
Kuidas inimestel ei ole üldse analüüsivõimet.
Olen praegu võib-olla ise koroonas, ikka üsna haige (köha, nohu, kõris kraapimine – homme võtan perearstiga ühendust). Minu lapsed käisid koolis täpselt 3 päeva, kui nende sümptomitega koju jäid ja väga paljud lapsed veel. Klassis terve 1 reas istunud lasterivi haiged, kõik praktiliselt samast päevast alates.
Tõenäoliselt see koroona ikka ei ole, aga nii hästi näha, kuidas üks viirus käitub.
See “juhtumipõhisus” on ju täielik nali.
See ongi juhtumipõhisus, kui selles klassis tuleb välja, et ikkagi on koroona ja ametlikult koju kästakse jääda. Mida sa veel tahad? Selle pärast, et sa praegu tõbine oled, peaks kogu ühiskonna lukku keerama? Põed läbi ja ei juhtu sinuga midagi. Kui on tavaline sügisene külmetusviirus, siis ju sedasi lamenti ei lööks. Siis mõtleks, et ah, nagu meie kliimas ikka, septembris-oktoobris läheb see haiguste laine ju lahti. Seda teavad kõik, et testimisel on järjekorrad, aga selle pärast normaalne inimene haigustunnustega koju jääbki. Vahet ju pole, millal oma haigustunnustega testi vastuse saad, päev varem või päev hiljem ei muuda midagi, kui vastutustundlikult selle aja kodus oled.
Ok, ma ei viitsi enam vaielda. Ela oma mullis edasi, et kõik on “kontrolli all”.
Räägime ca paari nädala – kuu pärast edasi.
Naiivne on ka arvata, et haigustunnustega inimesed tõepoolest koju jäävad.
Ei jäägi ja pole nad ka siiani jäänud. Ja sellest hoolimata elu toimib. Põetaksegi läbi, nagu grippi vm külmetushaigusi.
Ei tea, miks kevadel siis kõik pauguga kinni pandi. Kas kogu maailm läks lollakaks mingi külmetushaiguse pärast?
P.S. Külmetushaigusi pole olemas.
Talvel-kevadel oli vähem infot viiruse kohta, Hiina puhangu kohta tuli vastukäivat infot, Itaalia ei suutnud olukorda ohjata, viirus levis vanemaealiste seas, surmastatistika oli väga hirmutav (nii mõnegi riigi puhul on endiselt). Samas on praegu üldine olukord teine. Rohkem on teada, kuidas hoiduda, kuidas levib, kuidas sümptomeid leevendada jne. Kevadel oli paanikas ja pauguga, sest keegi ei teadnud tegelikult, kas osaliste piirangutega saaks ka levikut teatud piiril hoida, et meditsiinisüsteemi üle ei koormaks jne. Korra mindi lollakaks, aga ega see ei tähenda, et sama reha otsa teist korda peaks astuma. Ma isegi jälgisin jaanuari keskelt alates Hiina puhangu uudiseid ja paanitsesin, et siia jõuab see ka. Lugesin ja jälgisin palju koroonaviiruse kohta. Praegu pole sama olukord, kui see kevadine hullus. Kui ka oleks ilmselt saanud ka vähesemate piirangutega hakkama.
Seda ei maksa arvata, et ma ei hooli. Töötan kodukontoris, suurtes selstkondades või üritustel ei käi, kodu ja maakodu vahel ainult pendeldame. Nii et mis ma ise teha olen saanud enda ja lähedaste kaitsmiseks, olen teinud. Aga kõige lukku panemist, osalist või täielikku distantsõpet vmt ma praeguse nakatunute numbritega ei poolda. See Tallinna linna koole puudutav ennetav meede on proportsioonist väljas.
P.S. Mõttetu tähenärimine, see ei ole meditsiiniajakiri. Perekooli foorumis vast on rahvapärane “külmetushaigus” lubatud. Külmetushaiguste hooajal ei hakka keegi täpselt uurima, missugust ülemiste hingamisteede nakkust täpselt põed. Või noh, koroonaviiruse testiga saab seda vähemalt teada, et kas on koroona või ei ole 😀 2020. aasta küsimus.
Minu lapse koolis olid kohe algusest peale enne linnavalitsuse otsust kooli poolt needsamad piirangud, et pooled vanemad klassid koolis- pooled kodus. Olin ühe jalaga juba uksest väljas ja tööle minemas, kui õpetaja helistab- tema tahab skaipida kohe nüüd praegu- lapse telefon oli ööseks välja lülitatud, mikrofoniga kõrvaklapid katki, mul ei ole kuskilt kodus võtta seda it tuge ja tehnikaladu. Pole enam kevad, et kõik lapsed ja vanemad istuvad koos kodus. Isegi kevadel olin pikad tööpäevad eesliinil ja õpetaja ühtelugu pommitamas, et mis kell tema tahab zoomida, helistada ja skaipida. Ehk ikkagi eeldatakse, et lapsevanem omalt poolt panustab, nagu tal oma tööd polekski.
Minu lapse koolis olid kohe algusest peale enne linnavalitsuse otsust kooli poolt needsamad piirangud, et pooled vanemad klassid koolis- pooled kodus. Olin ühe jalaga juba uksest väljas ja tööle minemas, kui õpetaja helistab- tema tahab skaipida kohe nüüd praegu- lapse telefon oli ööseks välja lülitatud, mikrofoniga kõrvaklapid katki, mul ei ole kuskilt kodus võtta seda it tuge ja tehnikaladu. Pole enam kevad, et kõik lapsed ja vanemad istuvad koos kodus. Isegi kevadel olin pikad tööpäevad eesliinil ja õpetaja ühtelugu pommitamas, et mis kell tema tahab zoomida, helistada ja skaipida. Ehk ikkagi eeldatakse, et lapsevanem omalt poolt panustab, nagu tal oma tööd polekski.
Miks peaks erilist tehnikat selleks olema? Oma laps sai telefoni/tahvliga edukalt oma zoomi tunnid tehtud. Ja tal oli keskmisega võrreldes ikka palju neid. Samas on zoom ja Skype nii lihtsad, et kolmanda klassi laps sai kevadel edukalt ise hakkama peale seda, kui olin talle esimese tutvustuse teinud ja näidanud, kuidas töötab. Kordagi ei pidanud kõrval olema.
Ma saan aru, et tegemist on ennetavate meetmetega, et (võimalikult kaua) vältida üleüldist distantsõpet. Võibolla oleme tagantjärele selle eest tänulikudki, eks paistab. Ühistranspordis saab olema rohkem ruumi jne.
Meie koolis jäävad nädalakaupa distantsõppele ainult vanemad klassid. Täitsa ok lahendus.
Aga proportsionaalselt peaks ka täiskasvanute pidusid piirama.
Üks aspekt on veel see, et kui lapsed on praegu, kus kõik on avatud, distantsõppel, siis kas nad üldse püsivad kodus, kui neil endil mingeid haigustunnuseid pole? Julgen kahelda. Nii et kas on vahet, kas laps käib koolis või viibib selle asemel nt kinos? Nojah, mõni õpetaja teeb skaipi või muud videotundi ja sel ajal peaks laps ikkagi pigem nagu kodus olema, õppevahend käeulatuses, aga vaevalt nt nädalases distantsõppes kogu aeg järjest neid videotunde on, osa tunde on ikkagi ka iseseisev kirjalik töö.
Minu aurst tekitatakse hetkel olukord kus distantsõppel olevad lapsed saavad kooli asemel kolada mööda linna ja siis kas omale selle viiruse sealt üles korjata või siis ise seda levitada. Kontrollimatult, kui seda tehtaks koolis.
Arusaadav on, et viirusega peab elama õppima. Me ei tohiks oma majandust ära tappa aga hetkel peaks tegelema probleemiga. Ja probleem pole koolilapses vaid reisivad inimesed. Riik peaks tõhustama kontrolli ja olema väga range ja konkreetne inimeste osas kes tulevad reisilt ja peaks olema isolatsioonis. Need inimesed on oht ja levitajad. Koolid võiks rahule jätta hetkel.
Isik, kes räägib sellest, kuidas “lapsevanemad ei saa nüüd hakkama oma laste kasvatamisega”, ilmselt ei ole lapsevanem ning ei peaks sel teemal sõna võtma.
Kevadel oli vaja täieliku teadmatuse tingimustes viirus maha suruda, praegu peab õppima viirusega elama, majandust võimalikult elus hoides.
Majanduse alla käivad paraku ka kaubanduskeskused, restoranid jms, samuti on majandusele vajalik reisimine. Seega peame õppima toimetama piiri peal – haigeid on piisavalt vähe, et meditsiin nendega hakkama saaks.
Isik, kes räägib sellest, kuidas “lapsevanemad ei saa nüüd hakkama oma laste kasvatamisega”, ilmselt ei ole lapsevanem ning ei peaks sel teemal sõna võtma.
Kevadel oli vaja täieliku teadmatuse tingimustes viirus maha suruda, praegu peab õppima viirusega elama, majandust võimalikult elus hoides.
Majanduse alla käivad paraku ka kaubanduskeskused, restoranid jms, samuti on majandusele vajalik reisimine. Seega peame õppima toimetama piiri peal – haigeid on piisavalt vähe, et meditsiin nendega hakkama saaks.
Praegu oleme me sellest piirist väga kaugel. Milleks siis see möll?
