Teema: Teie vanus? Kas olete rahul seni elatud eluga?

#4159377:

#4159373:

Palun ärge JÄLLE kalduge teemast kõrvale ja solkige teemat. Pealkiri oli kuidas on rahulolu oma eluga. Miks küll jahutakse siin peamiselt ainult lastest. Lapsed ei võrdu elu ju. Täiesti teemast möödas. Tundub et 21.sajandil ikka väga paljud naised defineerivad end vaid läbi laste ja emarolli. Aga midagi muud elus polegi ja end näetegi peamiselt emana? Emaks olemine on ainuke rõõm ja saavutus elus? Või miks muidu rääkida ja lahterdada vaid laste järgi siin kõike. Järgmiseks tuleb, et kellel ja missugune mees on. Kui polegi meest, siis polegi nad elanud.

Millal ükskord lõppeb see aeg, kui naised lõpetavad terve oma elu defineerimise läbi teiste inimeste! Ükskõik kas siis laste, mehe või sugulaste kaudu. Ise peaksite oma elus olema nr 1 tegelased!

Kui keegi lapsi ei saaks, siis poleks sind ka olemas. Su ema oleks võinud ka öelda, et ah suva, naudin elu, ma olen nr 1. Kõil naised võivad nii teha. Aga siis polegi varsti kedagi järel. Ja siis on ka ebavõrdne, kui nt pooled naised kasvatavad lapsi/järeltulevat põlve ning ülejäänud naudivad niisama elu. Samas vanaduses tahavad hüvesid kõik ühtemoodi ehk siis lastega naiste järeltulijad peavad ka lastetuid hakkama üleval pidama.

No ja siis? Mina küll mõtlen vahel, et tahaks mitte olnud sündida. Olen seda korduvalt vanematele öelnud. Tapma veel ei hakka. Mitte sündimist ei saa ju kuidagi tunda, poomisevalu aga küll.

#4159357:

#4159283:

#4159266:

ma ei nokkinud, vaid selgitasin seda tunnet, mis on lastega inimestel, kes ütlevad, et nemad ei kujutaks enda elu ilma lasteta ette.

Sest lastetud ja emad on ju igavesti kakelnud ja jäävadki kaklema. See on konfliktikoht. See ongi see koht, mida ei peaks arutama.

Mille üle siin kakelda on? Täiesti jabur? Alati on see, et neile lastega inimestele jääb üliväga ette, et mingitel naistel lapsi pole. Just nagu kadedus, et kuidas tema elab nagu tahab ega pea kogu aeg orjama. Saab teha mis tahan, millal tahab. See on ju igaühe enda otsus, kuidas oma elu elada. Kui oled otsustanud lapsed saada, siis oled arvestanud, et elu enam endisel viisil ei jätku ja väga palju ohverdadki nii oma ajast, soovidest, välimusest kui ka võib-olla tervisest. Mõni lihtsalt ei leia, et asi oleks seda väärt.

Kõige ajuvabam vaidlus üldse, kes tahab lapsi ja kes mitte. Igaüks tehku nagu ise tahab ja nõme hukka mõista. Mõni tahab 5 last saada, oma asi. Täpselt nagu on laste mitte soovimine täiesti normaalne ja inimese enda asi.

Kõik jääb ette, alustatakse K o n f l i k t i. Sina ka. Ma ise ka lastetu, aga seda teemat väldin kui tuld.

#4159358:

#4159300:

#4159299:

Minu tuttavad vanainimesed, kes mitte mingil juhul lapsi ei tahtnud, on 60+ vanuses seda kibedalt kahetsenud.

Ja mis siis? Kuidas see sinusse puutub?

Kui inimene midagi kõva häälega deklareerib, siis ta ju teeb ise selle teistesse inimestesse puutuvaks. Sest kõik, kes tema arvamust loevad, võtavad loetu osas ju seisukoha.

Kui sinu arvamus ei peaks mitte kellessegi puutuma, siis ei ole vaja seda ka kõva häälega kuulutada. Eriti juhul, kui oled võimalike arvamuste suhtes tundlik.

Sellega olen nõus, aga väga paljud inimesed ei räägi midagi. See ei tähenda, et probleeme poleks. Pigem on see igavus, mis eakaid häirib. Otsi teema, mis meid EI häiriks.

#4159398:

#4159382:

#4159371:

#4159349:

Ei meeldi see kallutatus siin teemas. Inimene mainib, et pole lapsi ja on selle otsusega rahul, kui kohe hakatakse järeldama, et järelikult ongi laste puudumise tõttu see üksindus ja teema tehtud. Nii tüüpiline Perekooli ja üldiselt ühiskonna suhtumine. Et kõigil lihtsalt nui neljaks peavad olema lapsed. Kui ei ole, siis kuidagi on kohe elu ja inimene ise vähe väärtuslikum. Et lasteta ei saa kohe kindlasti õnnelik ega rahul olla. Milline möga! Lapsed on vaid üks osa elust. Olgem realistlikud. Hakkavad juba oma elu elama teismelisena, 18a ja siis ongi su elust suures osas läinud. Väga paljusid ju täiskasvanud lapsed väga palju ei külasta ega suhtle. Ja võivad olla täiesti normaalsed suhted, lihtsalt lastel ju oma elu ja kohustused. Ja see vanem tunneb end ikka üksikuna. Täpselt samamoodi tunnevad end üksikuna väiksemate lastega pereemad. Saada laps üksinduse peletamiseks peaks olema ju väga vale motiiv. Ja nii laste kui mehega on võimalik end ikka üksikuna tunda. Nii on. Mul endal lapsi pole, vanuse poolest veel võiks, aga ausalt öeldes kuidagi ei ahvatle see mõte. Isegi 7a oma elu kellegi teise järgi ainult sättida ja oma isiksusest, huvidest, hobidest loobuda tundub ikka liiga suur ohver. Ei leia, et inimese elu peaks keerlema ümber teiste ja nende teenimise. Iseenda jaoks PEAB jääma aega. Muidu tulebki see meelerahu otsimine, kuna stress on nii suur.

Teemast välja, aga mulle jääb küll lapsevanemana kripeldama, et mina võtan vastutuse, näen vaeva ning kasvatan nt tulevasi maksumaksjaid. Samas keegi teine naudib niisama elu ja lõpuks ehk kurdab, et miks pension nii väike, elu ikka raske, perearstisüsteem vilets, riigi tugiteenused olematud jmt. Need inimesed pole nii palju kaasa aidanud, et siin elu paremaks ja jätkusuutlikluks teha? Võib muidugi rääkida, et lastetud teenivad suuri varandusi, maksavad hiiglaslikke makse, aga sageli ilmselt see pole nii. Ja kuna pole järeltulijaid, siis eestlased hääbuvad ja peab aina rohkem immigrante sisse tooma.

Muidugi on olukorrad erinevad. Nt lastetus, ei leidnudki elus ühtegi partnerit vmt. Siis on täiesti arusaadav. Muus osas (nt inimene tahab hoopis elu nautida) jääb sees midagi kripeldama.

Aga äkki selles ongi asi, miks lastega naisi nii tohutult häirib, miks mõni naine julgeb olla lastetu. Peaks saama vastu tahtmist lapse, et ühiskond ei vaataks, et oled muidusööja?

Lastega naised lihtsalt kadestavad lastetute naiste kerget ja rõõmsat elu. No nii tundub alati. Lastetutele ei jää need lastega naised üldse nii palju ette. Mind küll ei huvita palju kellegi lapsi on, miks saanud ja kuidas hakkama saab. Oma asi. Laste saamine pole mingi kohustus ka, vaid rangelt vabatahtlik otsus. Kui sa ise pole rahul sellega ja oled lapsed saanud mingi ühiskonna tuleviku heaks, siis on ikka halvasti läinud.

Ja mis pagana loogika see üldse on, kuidas lastetud ei anna mitte midagi, vedelevad niisama??? Lastetud käivad TÄPSELT SAMAMOODI KOGU OMA ELU tööl! Reeglina palju rohkem kui lastega inimesed. Lastega naised on üldiselt vähemalt 1,5-3a või veel rohkem aastaid täiesti töölt eemal ja lisaks väikelastega puuduvad pidevalt nende haiguste tõttu töölt. Tundub ikka nii ülekohtune jätta muljet, et lastetud ei tee mitte kui midagi oma ega ühiskonna tuleviku jaoks. Kui inimene käib 40a tööl, kulutab sellele väga suure osa oma ajast siis ta pole mitte midagi ära teeninud, 0 panust ühiskonda andnud??? Sest ta pole lapsi toonud? Täiesti nõme loogika.

Ja see jätab sinust endast emana väga halva mulje, kui kadestad sisimas tegelikult lastetuid ja mõtled ise oma lapsest ennekõike kui mingist ühiskonna mutrikesest ja tulevasest maksumaksjast. Jääb mulje, et tegelikult kahetsed oma lapsi. Ükski õnnelik lapsevanem ei kiibitseks lastetute kallal ega oleks nii häiritud, et nemad ei peagi hommikust õhtuni lastega müttama. Ise tegid selle valiku. Aga lastetud on tööl samamoodi nagu sina. Ainult et pärast tööd algab neil oma aeg ja ei pea kuskilt kedagi ära tooma, põetama ega õppima koos jne. Igaüks kes on terve elu töötanud, on ühiskonda ilmselgelt oma panuse andnud! Mida aga ei saa öelda nende järeltulijate kohta, kes lõpetavad vanglas või kes ei tööta, vaid elavad riigi või vanemate kulul.

See on ju fakt, et pensionile jäädes tuleb sinu sissetulek ikkagi järeltulevate põlvkondade panusest. Samas sa ise ei panusta järeltuleva põlvkonna kasvatamisesse. Vaid selle asemel naudid elu. Mind pigem häirib, et kellegi elu nautimise tõttu on ehk minu last/lapsi halvem elu ees ootamas. Ehk siis mina elan ja naudin ning üldse ei huvita, mis edaspidi sellest Eestist või kasvõi minu sugulaste lastest saab. Selline mulje jääb.

Ma ammu pooldan, et oleks tervisekindlustus ja olematud maksud. Siis iga inimene ise paneb kõrvale või mitte. Me ei tea, mis vanuseni tõuseb pensioniiga 20a pärast. Parem ise maksta sünnituse eest nagu usas.

Usaa saab kindlustusega 7 tuh eest umbes, ilma mingi 10+ tuh dollariga.

#4159398:

#4159382:

#4159371:

#4159349:

Ei meeldi see kallutatus siin teemas. Inimene mainib, et pole lapsi ja on selle otsusega rahul, kui kohe hakatakse järeldama, et järelikult ongi laste puudumise tõttu see üksindus ja teema tehtud. Nii tüüpiline Perekooli ja üldiselt ühiskonna suhtumine. Et kõigil lihtsalt nui neljaks peavad olema lapsed. Kui ei ole, siis kuidagi on kohe elu ja inimene ise vähe väärtuslikum. Et lasteta ei saa kohe kindlasti õnnelik ega rahul olla. Milline möga! Lapsed on vaid üks osa elust. Olgem realistlikud. Hakkavad juba oma elu elama teismelisena, 18a ja siis ongi su elust suures osas läinud. Väga paljusid ju täiskasvanud lapsed väga palju ei külasta ega suhtle. Ja võivad olla täiesti normaalsed suhted, lihtsalt lastel ju oma elu ja kohustused. Ja see vanem tunneb end ikka üksikuna. Täpselt samamoodi tunnevad end üksikuna väiksemate lastega pereemad. Saada laps üksinduse peletamiseks peaks olema ju väga vale motiiv. Ja nii laste kui mehega on võimalik end ikka üksikuna tunda. Nii on. Mul endal lapsi pole, vanuse poolest veel võiks, aga ausalt öeldes kuidagi ei ahvatle see mõte. Isegi 7a oma elu kellegi teise järgi ainult sättida ja oma isiksusest, huvidest, hobidest loobuda tundub ikka liiga suur ohver. Ei leia, et inimese elu peaks keerlema ümber teiste ja nende teenimise. Iseenda jaoks PEAB jääma aega. Muidu tulebki see meelerahu otsimine, kuna stress on nii suur.

Teemast välja, aga mulle jääb küll lapsevanemana kripeldama, et mina võtan vastutuse, näen vaeva ning kasvatan nt tulevasi maksumaksjaid. Samas keegi teine naudib niisama elu ja lõpuks ehk kurdab, et miks pension nii väike, elu ikka raske, perearstisüsteem vilets, riigi tugiteenused olematud jmt. Need inimesed pole nii palju kaasa aidanud, et siin elu paremaks ja jätkusuutlikluks teha? Võib muidugi rääkida, et lastetud teenivad suuri varandusi, maksavad hiiglaslikke makse, aga sageli ilmselt see pole nii. Ja kuna pole järeltulijaid, siis eestlased hääbuvad ja peab aina rohkem immigrante sisse tooma.

Muidugi on olukorrad erinevad. Nt lastetus, ei leidnudki elus ühtegi partnerit vmt. Siis on täiesti arusaadav. Muus osas (nt inimene tahab hoopis elu nautida) jääb sees midagi kripeldama.

Aga äkki selles ongi asi, miks lastega naisi nii tohutult häirib, miks mõni naine julgeb olla lastetu. Peaks saama vastu tahtmist lapse, et ühiskond ei vaataks, et oled muidusööja?

Lastega naised lihtsalt kadestavad lastetute naiste kerget ja rõõmsat elu. No nii tundub alati. Lastetutele ei jää need lastega naised üldse nii palju ette. Mind küll ei huvita palju kellegi lapsi on, miks saanud ja kuidas hakkama saab. Oma asi. Laste saamine pole mingi kohustus ka, vaid rangelt vabatahtlik otsus. Kui sa ise pole rahul sellega ja oled lapsed saanud mingi ühiskonna tuleviku heaks, siis on ikka halvasti läinud.

Ja mis pagana loogika see üldse on, kuidas lastetud ei anna mitte midagi, vedelevad niisama??? Lastetud käivad TÄPSELT SAMAMOODI KOGU OMA ELU tööl! Reeglina palju rohkem kui lastega inimesed. Lastega naised on üldiselt vähemalt 1,5-3a või veel rohkem aastaid täiesti töölt eemal ja lisaks väikelastega puuduvad pidevalt nende haiguste tõttu töölt. Tundub ikka nii ülekohtune jätta muljet, et lastetud ei tee mitte kui midagi oma ega ühiskonna tuleviku jaoks. Kui inimene käib 40a tööl, kulutab sellele väga suure osa oma ajast siis ta pole mitte midagi ära teeninud, 0 panust ühiskonda andnud??? Sest ta pole lapsi toonud? Täiesti nõme loogika.

Ja see jätab sinust endast emana väga halva mulje, kui kadestad sisimas tegelikult lastetuid ja mõtled ise oma lapsest ennekõike kui mingist ühiskonna mutrikesest ja tulevasest maksumaksjast. Jääb mulje, et tegelikult kahetsed oma lapsi. Ükski õnnelik lapsevanem ei kiibitseks lastetute kallal ega oleks nii häiritud, et nemad ei peagi hommikust õhtuni lastega müttama. Ise tegid selle valiku. Aga lastetud on tööl samamoodi nagu sina. Ainult et pärast tööd algab neil oma aeg ja ei pea kuskilt kedagi ära tooma, põetama ega õppima koos jne. Igaüks kes on terve elu töötanud, on ühiskonda ilmselgelt oma panuse andnud! Mida aga ei saa öelda nende järeltulijate kohta, kes lõpetavad vanglas või kes ei tööta, vaid elavad riigi või vanemate kulul.

See on ju fakt, et pensionile jäädes tuleb sinu sissetulek ikkagi järeltulevate põlvkondade panusest. Samas sa ise ei panusta järeltuleva põlvkonna kasvatamisesse. Vaid selle asemel naudid elu. Mind pigem häirib, et kellegi elu nautimise tõttu on ehk minu last/lapsi halvem elu ees ootamas. Ehk siis mina elan ja naudin ning üldse ei huvita, mis edaspidi sellest Eestist või kasvõi minu sugulaste lastest saab. Selline mulje jääb.

Ja siis? Aga miks peakski lastetu inimene selle pärast muretsema? Sureb ära ja ongi ju kõik. So what. Nagu sa ise muretseksid mis TEISTE lastest saab. Ainult enda laste pärast muretsed.

Selle unustad ära, et kõik need 40a need lastetud maksavad makse SINU LASTE jaoks. Kõigilt eraldatakse raha laste jaoks, sh lastetutelt, kel kunagi lapsi ei tulegi. Lastetud peaks siis ka kobisema, et pole nõus terve oma tööaja mitte sentigi panustama mitte ühtegi maksu, mis läheb lasteaedadele, lastetoetustele, koolidele jne. Ei tea kes siis kuhu rohkem panustab. Kas lastetu, kes 45a kogu aeg oma palgast erinevatele lastetoetustele, koolidele jne kaotab. Või seee sinu tulevane maksumaksja, kes seda pensionil lastetut ehk 10 või max 20-30a ülal peab. Enamus ei elagi üle 80a,kui sedagi. Keskmiselt maksab lastetu oma rahakotist palju rohkem ja kauem kui sinu “maksumaksja” kunagi tema jaoks. Nii et kõik on üsna õiglane ja võrdne. Ainult et lastetud pole kuskil pröökamas, et miks nemad lastele midagi maksma peavad.

#4159401:

Milleks inimesed üldse töötavad kui 40+a tööd ei anna mingit õigust vanana midagigi riigilt saada? Milleks siis inimene üldse üle 40a makse maksab? See ongi puhtalt lastega naiste kadedus, nagu näha. Lastetuid tavaliselt lastega naised ei häiri. Aga lastega naisi jubedalt häirib, kui mõni naine julgeb enda jaoks elu elada ja nautida. Aga miks mitte. Ei pea keegi saama lapsi, kes ei taha. Siin jäetakse mulje nagu tõesti on saadud lapsed selleks, et pärast vanaduses oleks ikka mingi õigus veel elada, et näe, lapsed ikka saadud ja siis mul on õigus pensionini. Üsna õudne lugeda seda loogikat. Ja mina naiivselt arvasin, et lapsi saadakse vaid suurest armastusest nende vastu.

See on sinu fantaasia, et kui mõned punktid välja tõin (nt et need elunautlejad ei panusta tegelikult rahva jätkusuutlikkusse jmt), siis see on nt peapõhjus, miks mina lapse sain. See on kahjuks reaalsus, et kui igaüks hakkas nautlema, siis polekski varsti Eesti riiki. Ja siis sa ilmselt elaks hoopis teises keskkonnas kui praegu. Näiteks Venemaal kuskil Siberis muldonnis või põgenikuna välismaal lihttöö peal vmt.

#4159411:

#4159401:

Milleks inimesed üldse töötavad kui 40+a tööd ei anna mingit õigust vanana midagigi riigilt saada? Milleks siis inimene üldse üle 40a makse maksab? See ongi puhtalt lastega naiste kadedus, nagu näha. Lastetuid tavaliselt lastega naised ei häiri. Aga lastega naisi jubedalt häirib, kui mõni naine julgeb enda jaoks elu elada ja nautida. Aga miks mitte. Ei pea keegi saama lapsi, kes ei taha. Siin jäetakse mulje nagu tõesti on saadud lapsed selleks, et pärast vanaduses oleks ikka mingi õigus veel elada, et näe, lapsed ikka saadud ja siis mul on õigus pensionini. Üsna õudne lugeda seda loogikat. Ja mina naiivselt arvasin, et lapsi saadakse vaid suurest armastusest nende vastu.

See on sinu fantaasia, et kui mõned punktid välja tõin (nt et need elunautlejad ei panusta tegelikult rahva jätkusuutlikkusse jmt), siis see on nt peapõhjus, miks mina lapse sain. See on kahjuks reaalsus, et kui igaüks hakkas nautlema, siis polekski varsti Eesti riiki. Ja siis sa ilmselt elaks hoopis teises keskkonnas kui praegu. Näiteks Venemaal kuskil Siberis muldonnis või põgenikuna välismaal lihttöö peal vmt.

Rahva jätkusuutlikkus hakab 3ndast lapsest. Üks laps ei täida iivet.

#4159398:

#4159382:

#4159371:

#4159349:

Ei meeldi see kallutatus siin teemas. Inimene mainib, et pole lapsi ja on selle otsusega rahul, kui kohe hakatakse järeldama, et järelikult ongi laste puudumise tõttu see üksindus ja teema tehtud. Nii tüüpiline Perekooli ja üldiselt ühiskonna suhtumine. Et kõigil lihtsalt nui neljaks peavad olema lapsed. Kui ei ole, siis kuidagi on kohe elu ja inimene ise vähe väärtuslikum. Et lasteta ei saa kohe kindlasti õnnelik ega rahul olla. Milline möga! Lapsed on vaid üks osa elust. Olgem realistlikud. Hakkavad juba oma elu elama teismelisena, 18a ja siis ongi su elust suures osas läinud. Väga paljusid ju täiskasvanud lapsed väga palju ei külasta ega suhtle. Ja võivad olla täiesti normaalsed suhted, lihtsalt lastel ju oma elu ja kohustused. Ja see vanem tunneb end ikka üksikuna. Täpselt samamoodi tunnevad end üksikuna väiksemate lastega pereemad. Saada laps üksinduse peletamiseks peaks olema ju väga vale motiiv. Ja nii laste kui mehega on võimalik end ikka üksikuna tunda. Nii on. Mul endal lapsi pole, vanuse poolest veel võiks, aga ausalt öeldes kuidagi ei ahvatle see mõte. Isegi 7a oma elu kellegi teise järgi ainult sättida ja oma isiksusest, huvidest, hobidest loobuda tundub ikka liiga suur ohver. Ei leia, et inimese elu peaks keerlema ümber teiste ja nende teenimise. Iseenda jaoks PEAB jääma aega. Muidu tulebki see meelerahu otsimine, kuna stress on nii suur.

Teemast välja, aga mulle jääb küll lapsevanemana kripeldama, et mina võtan vastutuse, näen vaeva ning kasvatan nt tulevasi maksumaksjaid. Samas keegi teine naudib niisama elu ja lõpuks ehk kurdab, et miks pension nii väike, elu ikka raske, perearstisüsteem vilets, riigi tugiteenused olematud jmt. Need inimesed pole nii palju kaasa aidanud, et siin elu paremaks ja jätkusuutlikluks teha? Võib muidugi rääkida, et lastetud teenivad suuri varandusi, maksavad hiiglaslikke makse, aga sageli ilmselt see pole nii. Ja kuna pole järeltulijaid, siis eestlased hääbuvad ja peab aina rohkem immigrante sisse tooma.

Muidugi on olukorrad erinevad. Nt lastetus, ei leidnudki elus ühtegi partnerit vmt. Siis on täiesti arusaadav. Muus osas (nt inimene tahab hoopis elu nautida) jääb sees midagi kripeldama.

Aga äkki selles ongi asi, miks lastega naisi nii tohutult häirib, miks mõni naine julgeb olla lastetu. Peaks saama vastu tahtmist lapse, et ühiskond ei vaataks, et oled muidusööja?

Lastega naised lihtsalt kadestavad lastetute naiste kerget ja rõõmsat elu. No nii tundub alati. Lastetutele ei jää need lastega naised üldse nii palju ette. Mind küll ei huvita palju kellegi lapsi on, miks saanud ja kuidas hakkama saab. Oma asi. Laste saamine pole mingi kohustus ka, vaid rangelt vabatahtlik otsus. Kui sa ise pole rahul sellega ja oled lapsed saanud mingi ühiskonna tuleviku heaks, siis on ikka halvasti läinud.

Ja mis pagana loogika see üldse on, kuidas lastetud ei anna mitte midagi, vedelevad niisama??? Lastetud käivad TÄPSELT SAMAMOODI KOGU OMA ELU tööl! Reeglina palju rohkem kui lastega inimesed. Lastega naised on üldiselt vähemalt 1,5-3a või veel rohkem aastaid täiesti töölt eemal ja lisaks väikelastega puuduvad pidevalt nende haiguste tõttu töölt. Tundub ikka nii ülekohtune jätta muljet, et lastetud ei tee mitte kui midagi oma ega ühiskonna tuleviku jaoks. Kui inimene käib 40a tööl, kulutab sellele väga suure osa oma ajast siis ta pole mitte midagi ära teeninud, 0 panust ühiskonda andnud??? Sest ta pole lapsi toonud? Täiesti nõme loogika.

Ja see jätab sinust endast emana väga halva mulje, kui kadestad sisimas tegelikult lastetuid ja mõtled ise oma lapsest ennekõike kui mingist ühiskonna mutrikesest ja tulevasest maksumaksjast. Jääb mulje, et tegelikult kahetsed oma lapsi. Ükski õnnelik lapsevanem ei kiibitseks lastetute kallal ega oleks nii häiritud, et nemad ei peagi hommikust õhtuni lastega müttama. Ise tegid selle valiku. Aga lastetud on tööl samamoodi nagu sina. Ainult et pärast tööd algab neil oma aeg ja ei pea kuskilt kedagi ära tooma, põetama ega õppima koos jne. Igaüks kes on terve elu töötanud, on ühiskonda ilmselgelt oma panuse andnud! Mida aga ei saa öelda nende järeltulijate kohta, kes lõpetavad vanglas või kes ei tööta, vaid elavad riigi või vanemate kulul.

See on ju fakt, et pensionile jäädes tuleb sinu sissetulek ikkagi järeltulevate põlvkondade panusest. Samas sa ise ei panusta järeltuleva põlvkonna kasvatamisesse. Vaid selle asemel naudid elu. Mind pigem häirib, et kellegi elu nautimise tõttu on ehk minu last/lapsi halvem elu ees ootamas. Ehk siis mina elan ja naudin ning üldse ei huvita, mis edaspidi sellest Eestist või kasvõi minu sugulaste lastest saab. Selline mulje jääb.

Jah, kindlasti on sinu lapsukesi ootamas nüüd palju halvem elu, sest mingi marginaalne osa elanikkonnast ei saa lapsi. Kindlasti on lastetud süüdi kõigis ühiskonna probleemides. Täiesti naeruväärne lihtsalt, mis loogika.

Ei maksa unustada, et paljudel võib olla reaalselt viljatus vms terviseprobleem. Või ongi nii naisi kui mehi, keda paraku pea keegi ei taha ja ei saagi lapsi, isegi kui tahaks. Tundub suhteliselt kohatu ikka sedasi ilkuda. Umbes et lastetud on lihtsalt laisad inimesed, kes ei viitsi vastutada ja kes on enesekesksed. Mina tean mitmeid, kes lihtsalt pole kaaslast leidnud. Samuti neid, kes üliväga tahtnud, aga pole õnnestunud ja on selle tõttu palju pisaraid veeretanud. Ja tean mehi, kelles lapsed ei tekita mitte mingit igatsust ega emotsiooni. Neid on ikka päris omajagu. Isegi 30ndates mehed on üpris külmad laste saamise osas. Rääkimata siis 20ndatest. Tean mitmeid mehi, kes on täiesti kindlad et lapsi ei taha ja on ka vasektoomia teinud. Kui inimesel ikka mingit vanemlikku potentsiaali pole, siis on absoluutselt kõigile parem, kui ta neid ei saa! Kõige hullem on mingi tädide näpuviibutamise ja ühiskondliku surve tõttu lapsed saada. Mulle üldse tundub sageli, et need 40+ mehed sellepärast rohkem saavadki lapsi, et no teistel ju on ja ikka peab saama. Mitte et ise väga tahsks või hooliks. Kõige hullem asi, mida lapsele teha!

#4159417:

Ei maksa unustada, et paljudel võib olla reaalselt viljatus vms terviseprobleem. Või ongi nii naisi kui mehi, keda paraku pea keegi ei taha ja ei saagi lapsi, isegi kui tahaks.

Ma tõin ju välja esimeses postituses, et nendel põhjustel on lastetus täiesti mõistetav.

#4159418:

#4159407:

#4159398:

#4159382:

#4159371:

#4159349:

Ei meeldi see kallutatus siin teemas. Inimene mainib, et pole lapsi ja on selle otsusega rahul, kui kohe hakatakse järeldama, et järelikult ongi laste puudumise tõttu see üksindus ja teema tehtud. Nii tüüpiline Perekooli ja üldiselt ühiskonna suhtumine. Et kõigil lihtsalt nui neljaks peavad olema lapsed. Kui ei ole, siis kuidagi on kohe elu ja inimene ise vähe väärtuslikum. Et lasteta ei saa kohe kindlasti õnnelik ega rahul olla. Milline möga! Lapsed on vaid üks osa elust. Olgem realistlikud. Hakkavad juba oma elu elama teismelisena, 18a ja siis ongi su elust suures osas läinud. Väga paljusid ju täiskasvanud lapsed väga palju ei külasta ega suhtle. Ja võivad olla täiesti normaalsed suhted, lihtsalt lastel ju oma elu ja kohustused. Ja see vanem tunneb end ikka üksikuna. Täpselt samamoodi tunnevad end üksikuna väiksemate lastega pereemad. Saada laps üksinduse peletamiseks peaks olema ju väga vale motiiv. Ja nii laste kui mehega on võimalik end ikka üksikuna tunda. Nii on. Mul endal lapsi pole, vanuse poolest veel võiks, aga ausalt öeldes kuidagi ei ahvatle see mõte. Isegi 7a oma elu kellegi teise järgi ainult sättida ja oma isiksusest, huvidest, hobidest loobuda tundub ikka liiga suur ohver. Ei leia, et inimese elu peaks keerlema ümber teiste ja nende teenimise. Iseenda jaoks PEAB jääma aega. Muidu tulebki see meelerahu otsimine, kuna stress on nii suur.

Teemast välja, aga mulle jääb küll lapsevanemana kripeldama, et mina võtan vastutuse, näen vaeva ning kasvatan nt tulevasi maksumaksjaid. Samas keegi teine naudib niisama elu ja lõpuks ehk kurdab, et miks pension nii väike, elu ikka raske, perearstisüsteem vilets, riigi tugiteenused olematud jmt. Need inimesed pole nii palju kaasa aidanud, et siin elu paremaks ja jätkusuutlikluks teha? Võib muidugi rääkida, et lastetud teenivad suuri varandusi, maksavad hiiglaslikke makse, aga sageli ilmselt see pole nii. Ja kuna pole järeltulijaid, siis eestlased hääbuvad ja peab aina rohkem immigrante sisse tooma.

Muidugi on olukorrad erinevad. Nt lastetus, ei leidnudki elus ühtegi partnerit vmt. Siis on täiesti arusaadav. Muus osas (nt inimene tahab hoopis elu nautida) jääb sees midagi kripeldama.

Aga äkki selles ongi asi, miks lastega naisi nii tohutult häirib, miks mõni naine julgeb olla lastetu. Peaks saama vastu tahtmist lapse, et ühiskond ei vaataks, et oled muidusööja?

Lastega naised lihtsalt kadestavad lastetute naiste kerget ja rõõmsat elu. No nii tundub alati. Lastetutele ei jää need lastega naised üldse nii palju ette. Mind küll ei huvita palju kellegi lapsi on, miks saanud ja kuidas hakkama saab. Oma asi. Laste saamine pole mingi kohustus ka, vaid rangelt vabatahtlik otsus. Kui sa ise pole rahul sellega ja oled lapsed saanud mingi ühiskonna tuleviku heaks, siis on ikka halvasti läinud.

Ja mis pagana loogika see üldse on, kuidas lastetud ei anna mitte midagi, vedelevad niisama??? Lastetud käivad TÄPSELT SAMAMOODI KOGU OMA ELU tööl! Reeglina palju rohkem kui lastega inimesed. Lastega naised on üldiselt vähemalt 1,5-3a või veel rohkem aastaid täiesti töölt eemal ja lisaks väikelastega puuduvad pidevalt nende haiguste tõttu töölt. Tundub ikka nii ülekohtune jätta muljet, et lastetud ei tee mitte kui midagi oma ega ühiskonna tuleviku jaoks. Kui inimene käib 40a tööl, kulutab sellele väga suure osa oma ajast siis ta pole mitte midagi ära teeninud, 0 panust ühiskonda andnud??? Sest ta pole lapsi toonud? Täiesti nõme loogika.

Ja see jätab sinust endast emana väga halva mulje, kui kadestad sisimas tegelikult lastetuid ja mõtled ise oma lapsest ennekõike kui mingist ühiskonna mutrikesest ja tulevasest maksumaksjast. Jääb mulje, et tegelikult kahetsed oma lapsi. Ükski õnnelik lapsevanem ei kiibitseks lastetute kallal ega oleks nii häiritud, et nemad ei peagi hommikust õhtuni lastega müttama. Ise tegid selle valiku. Aga lastetud on tööl samamoodi nagu sina. Ainult et pärast tööd algab neil oma aeg ja ei pea kuskilt kedagi ära tooma, põetama ega õppima koos jne. Igaüks kes on terve elu töötanud, on ühiskonda ilmselgelt oma panuse andnud! Mida aga ei saa öelda nende järeltulijate kohta, kes lõpetavad vanglas või kes ei tööta, vaid elavad riigi või vanemate kulul.

See on ju fakt, et pensionile jäädes tuleb sinu sissetulek ikkagi järeltulevate põlvkondade panusest. Samas sa ise ei panusta järeltuleva põlvkonna kasvatamisesse. Vaid selle asemel naudid elu. Mind pigem häirib, et kellegi elu nautimise tõttu on ehk minu last/lapsi halvem elu ees ootamas. Ehk siis mina elan ja naudin ning üldse ei huvita, mis edaspidi sellest Eestist või kasvõi minu sugulaste lastest saab. Selline mulje jääb.

Ja siis? Aga miks peakski lastetu inimene selle pärast muretsema? Sureb ära ja ongi ju kõik. So what. Nagu sa ise muretseksid mis TEISTE lastest saab. Ainult enda laste pärast muretsed.

Selle unustad ära, et kõik need 40a need lastetud maksavad makse SINU LASTE jaoks. Kõigilt eraldatakse raha laste jaoks, sh lastetutelt, kel kunagi lapsi ei tulegi. Lastetud peaks siis ka kobisema, et pole nõus terve oma tööaja mitte sentigi panustama mitte ühtegi maksu, mis läheb lasteaedadele, lastetoetustele, koolidele jne. Ei tea kes siis kuhu rohkem panustab. Kas lastetu, kes 45a kogu aeg oma palgast erinevatele lastetoetustele, koolidele jne kaotab. Või seee sinu tulevane maksumaksja, kes seda pensionil lastetut ehk 10 või max 20-30a ülal peab. Enamus ei elagi üle 80a,kui sedagi. Keskmiselt maksab lastetu oma rahakotist palju rohkem ja kauem kui sinu “maksumaksja” kunagi tema jaoks. Nii et kõik on üsna õiglane ja võrdne. Ainult et lastetud pole kuskil pröökamas, et miks nemad lastele midagi maksma peavad.

Oleneb. Ma olen pere kõrvalt nt koolis käinud ja ei ütleks, et lastetud on nüüd need kõige viljakamad õppurid. Pigem vastupidi. Ja ei saa ka töökogemuse pealt öelda, et lastetu on see kõige suurem maksumaksja ja töörabaja. Või et kõik lapsevanemad aina haigete lastega kodus istuvad. Lapsevanem ehk tunnetabki rohkem vastutust ja ka pingutab, kuna tal on suud toita. Ei saa lubada sissetuleku kaotamist.

Täielik jama. Ja vale. Usun, et kõik teavad, kui palju väikeste lastega emad töölt puuduvad. Mul on mitukümmend töökaaslast ja töötanud 10a ühel kohal ja väikeste laste emasid olnud omajagu. Kõik nad on lapse esimesed 3-4 eluaastat igal aastal pidevalt kodus istunud laste tõttu. Tavaliselt ongi nii vähemalt 2-4x aastas ja üldiselt vähemalt nädal jutti. Sageli pigem kauem. Kodus on natuke keeruline tööd rabada. Samuti tehakse neile mööndusi et saaks ikka töölt varem minema ja ehk ka hiljem tööle. Et saaks lapsele järgi ja aeda viia jne. Nii et jah, lastetud veedavad kindlasti rohkem aega tööl kui väikelastel vanemad. See haiguste jant kestab algkoolini välja neil.

Lisan, et neid olukordi ka küllalt olnud, kus keset päeva helistatakse emale, et tule lapsele järgi, köhib või nohu vms ja siis kihutavadki sedasi lambist keset päeva ära. Lastetute puhul ei oleks mingit vabandust sedasi järsult ära minna.

#4159422:

#4159420:

#4159411:

#4159401:

Milleks inimesed üldse töötavad kui 40+a tööd ei anna mingit õigust vanana midagigi riigilt saada? Milleks siis inimene üldse üle 40a makse maksab? See ongi puhtalt lastega naiste kadedus, nagu näha. Lastetuid tavaliselt lastega naised ei häiri. Aga lastega naisi jubedalt häirib, kui mõni naine julgeb enda jaoks elu elada ja nautida. Aga miks mitte. Ei pea keegi saama lapsi, kes ei taha. Siin jäetakse mulje nagu tõesti on saadud lapsed selleks, et pärast vanaduses oleks ikka mingi õigus veel elada, et näe, lapsed ikka saadud ja siis mul on õigus pensionini. Üsna õudne lugeda seda loogikat. Ja mina naiivselt arvasin, et lapsi saadakse vaid suurest armastusest nende vastu.

See on sinu fantaasia, et kui mõned punktid välja tõin (nt et need elunautlejad ei panusta tegelikult rahva jätkusuutlikkusse jmt), siis see on nt peapõhjus, miks mina lapse sain. See on kahjuks reaalsus, et kui igaüks hakkas nautlema, siis polekski varsti Eesti riiki. Ja siis sa ilmselt elaks hoopis teises keskkonnas kui praegu. Näiteks Venemaal kuskil Siberis muldonnis või põgenikuna välismaal lihttöö peal vmt.

Paljud lähevad välismaale lihtttööle täiesti vabatahtlikult. Kas või Soome. Olen isegi sellele mõelnud. Miks mitte. Sest Eestis on haledad palgad. Kindlasti sellepärast, et on mingi väike osa inimesi, kes pole lapsi saanud…

Mina küll sind ei täna, et Eesti riigi ülalhoidmiseks lapsi said. Kindlasti ei täna sind ka su lapsed. Kõige haigem põhjus neid saada. Umbes nagu mingi kommunistlik riik. Riigile mutrikeseks või tallu põllutöödele. Õõvastav. Kõlab nagu Yksikmees. Tema ka ehk saanud lapsi riigi jaoks.

Jah, hakka nüüd süüdistama ja välja mõtlema hoopis, et mis põhjusel mina lapsi sain. See on sinu fantaasia. Ja miks oleks üldse selline põhjus halb? Näiteks rahva jätkusuutlikluse jaoks lapsi sünnitada. See ei tähenda, et lapsed oleksid hoidmata või armastamata.

Ilmselt tegelikult mõtlevad paljud lapsevanemad nii. Et nemad panustavad ja keegi kuskil naudib niisama. Aga viisakusest ei tohi seda välja öelda, muidu aetakse teibasse.

Lastetud ka kindlasti naudivad nende laste toetuste maksmist ja, tööl topelt töötamist kui järjekordne ema kodus lapsel tatti pühib.

#4159411:

#4159401:

Milleks inimesed üldse töötavad kui 40+a tööd ei anna mingit õigust vanana midagigi riigilt saada? Milleks siis inimene üldse üle 40a makse maksab? See ongi puhtalt lastega naiste kadedus, nagu näha. Lastetuid tavaliselt lastega naised ei häiri. Aga lastega naisi jubedalt häirib, kui mõni naine julgeb enda jaoks elu elada ja nautida. Aga miks mitte. Ei pea keegi saama lapsi, kes ei taha. Siin jäetakse mulje nagu tõesti on saadud lapsed selleks, et pärast vanaduses oleks ikka mingi õigus veel elada, et näe, lapsed ikka saadud ja siis mul on õigus pensionini. Üsna õudne lugeda seda loogikat. Ja mina naiivselt arvasin, et lapsi saadakse vaid suurest armastusest nende vastu.

See on sinu fantaasia, et kui mõned punktid välja tõin (nt et need elunautlejad ei panusta tegelikult rahva jätkusuutlikkusse jmt), siis see on nt peapõhjus, miks mina lapse sain. See on kahjuks reaalsus, et kui igaüks hakkas nautlema, siis polekski varsti Eesti riiki. Ja siis sa ilmselt elaks hoopis teises keskkonnas kui praegu. Näiteks Venemaal kuskil Siberis muldonnis või põgenikuna välismaal lihttöö peal vmt.

No sul oli vaba valik ju – elu nautida või sünnitada! Ega ühiskond just sinul käskinud sünnitada.

See viha laste emadel ongi kogu maailma vastu… Ja ei salli need suurperede emad sugugi laste kisa, võõraid lapsi, iga pisem ja ülearune piuks paneb plahvatama… räägivad oma stressist lastega kaunis halvasti, käratavad…

Vaevu haldavad ära selle süsteemi ja on kogu maailma peale vihased. Ma hoian sellistest eemale

Mida kisklemist. Sisimas oleme kõik karikatuurid.