Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.
Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com
Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing
Esileht›Koolilaps›Teise võõrkeele valik peale vene keele- kas kool pakub?
Sa võid ju praalida, et meil Eestis ei pea vene keeles rääkima, aga tegelikkus on midagi muud. Vene noortele, kes tänav valdavalt siiski oskavad eesti keelt, on juba praegu palju rohkem töökohti valida, sest vene keelt nõutakse väga paljudel ametikohtadel. Kuna meil ei ole endil piisavalt tööjõudu, siis tuuakse neid endistest vennasvabariikidest, kes on venekeelsed. Vene keelt võiks mingil määral osata kasvõi perekonnaajaloo pärast, sest palju dokumente ja materjale esivanemate kohta on ju vene keeles. Kasvõi tsaariaegsed kirikuraamatud. Prantslastega pole meil pistmist olnud.
Elu tuleb siiski vaadata perspektiivis, 6 klassi alustajate puhul tuleks silmas pidada seda maailma kuhu nad 4 kuni 15 aasta pärast sisse astuvad. Kas sa päriselt arvad, et peale selle sõja lõppu, aastaid kestma jäävaid sanktsioone, rämedat venelaste vihkamist, sööstlaskumist vene demograafias ja majanduses- hakkab keegi ärimaailmas asju arutama vene keeles??? Olen täiesti veendunud, et mitte. Vihatud keel on vihatud keel ja kõik, kes seni seda kasutasid õpivad usinasti ümber kui tahavad rohkem kui kahte senti teenida. Eesti kohalikud töökohad ja kohalike tiblade teenindamine vene keeles- no tõesti, juba väga ammu on aeg igasugused vastutulekud ära lõpetada. Ja alles siis hakkavad ka nemad teisi keeli rääkima. Kohalikud nooremad venelased rääkigu kasvõi inglise keeles kui teisiti ei saa. Tegelikult tavaliselt saab ja nad ka oskavad eesti keelt. Lihtsalt pole vaja sest eestlased ise lömitavad rääkides vene keeles, milleks?
Ehk siis igasugune järgmine keel- naabrite juures räägitav soome või rootsi keel, tehnoloogiavaldkonna ettevõtete saksa keel, maailmas väga olulises hulgas räägitav hispaania keel, impordis eeliseid andev hiina keel. Need saavad olema tulevikus konkurentsieelised.
Mitte majanduses hääbuv tiblastani keel.
Sa võid rusikatega vehkida ja vihast lõhki minna, aga ei kao see vene keel sinu eluea jooksul kuhugi. Ei, sõda ei muuda absull midagi. Mina ise olen vene keeles kehv ja tunnen üha rohkem ja rohkem, et see on mulle probleemiks. Väga-väga paljud ametid eeldavad vene keele oskust ja need pole ainult teenindusega seotud lihtsad töökohad. Tallinnas on vähemalt poole venekeelsed ja lihtsatele ametikohtadele imporditase üha rohkem ja rohkem vene emakeelega töölisi sisse, sest eestlasi pole kuskilt võtta. Ka need, kes neid töölisi palkavad, majutavad, juhendavad ja juhivad peavad ise oskama vene keelt. Sa kas paned oma äri kinni või õpid vene keele ära.
Mida rikkamaks me saame, seda suurem huvi on siia tulla idapoolsetest riikidest. Ei taheta tulla mujalt. Mida paremini on eestlased haritud, seda raskem on meil leida eestikeelseid lihttöölisi. Riigisektorit on “vallutamas” kakskeelsed, sest ilma vene keeleta lihtsalt ei saa hakkama.
Aga saksa keele õpetaja on kõik see 20 aastat palgal olnud, kuigi keegi saksa keelt ei õpi? Kui saksa keele õpetajat keeleõppijate puudusel nagunii pole, siis miks kool mõnda muud keelt ei paku?
siin taga võib see olla, et sel ajal kui mina pedas õppisin, said inglise filoloogid kohustuslikus korras lisaerialana põhikooli saksa keele õpetaja kutse. sellisel juhul ongi koolis inglise keele õpetaja, kes suudaks vajadusel anda ka saksa keelt.
Need vene keele õpetajad saaksid väga edukalt vene koolides eesti keelt õpetada. Algklassidele ka veel loodusõpetust, matemaatikat jne.
Meil on väga palju vabakutselisi tõlke, filolooge, kes tegelikult sooviksid õpetada keelt, aga meil ikka see nõme vene keel. Olen ise seda 6 aastat õppinud. Ei saa aru, ei räägi ega tahagi rääkida. Kui mõni venelane mind kõnetab, siis palun eesti keeles rääkida või ignoreerin.
Uue haridusministri nimi on muidugi ka väga halb uudis! Ennustan, et saame kohe varsti näha valusat venestamise lainet hariduses. Ilge kiun läheb lahti, et venelastel on nii raske ja tõmmatakse eestikeelsele koolile üleminekul pidurit kriginaga. Paras siis kõigile Eesti 200 valijatele, nii nagu rahvas tahtis, nii ta saab.
+2
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu
29.04.2023 17:24
Koolid praegu paraku alles otsivad meeleheitlikult, kes seda B keelt on nõus õpetama, enamik koole pole veel leidnud õpetajaid, seega ei saa ka veel midagi välja kuulutada.
ja tunniplaani pannakse kõik neli hispaania keele tungi ühele päevale??? niimoodi kohale sõita võib nt kunstiõpetaja, kes annab samal päeva tunni nt 5.-8. klassidele ehk neljale erinevale klassile.
Justnimelt. Nii ei saa loomulikult teha, et lastel on 4 hispaania keele tundi esmaspäeval korraga üksteise järel. Ja see näitabki, kui läbi mõtlemata see kohustus koolide seisukohast tegelikult on. Tehakse kohustuslikuks midagi, mis pole absoluutselt läbi analüüsitud, mis pole tegelikkuses paljude koolide jaoks lihtsalt võimalikki.
Minu lapsel on hispaania keele tunnid kolmel päeval nädalas. Miks peaks keegi kuhugi sõitma või miks peaks need kõik järjest olema?
See lõim sai alguse faktist, et Eestis on peale linnade maapiirkonnad ka. Ja neist on koolid, sadu koole, kus on õpilasi näiteks saja ringis. Ehk siis iga klassi on üks pisike klassikomplekt. Kui maakool peab palkama 6. klassile nt hispaaniakeele õpetaja, siis tähendab see õpetajale koormust 3-4 tundi NÄDALAS. Kas sa usud, et sellist inimest (kellel pealegi peab olema erialane kõrgharidus, magistrikraad) on võimalik leida? Kõigisse neisse sadadesse koolidesse?
Elu pole ainult Tallinnas!
Ääremaal kahjuks ei saagi kunagi eeldada samu võimalusi, mis Tallinnas. Estonia teatrit seal ju ka pole. Elukohta valides peaks sellega lihtsalt arvestama.
Ääremaal kahjuks ei saagi kunagi eeldada samu võimalusi, mis Tallinnas. Estonia teatrit seal ju ka pole. Elukohta valides peaks sellega lihtsalt arvestama.
No duuuuuuh, ollaksegi arvestanud ju – jah, ma ei fänna vene keelt ainsa b-keelena, aga mu jaoks kompenseerivad kodulähedase väikekooli muud plussid selle miinuse üles ja kogu lugu.
Aga point on selles, et riik koolidele kohustusi pannes ju ei arvesta, et ääremaal pole samu võimalusi (personali leida) kui pealinnas! Milleks siis muuta kohustuslikuks miski, mis lihtsalt pole suures osas Eesti koolidest teostatav?!
No egas neid eesti rahvusest vene keele õpetajaid ju ka enam kusagilt nii väga peale ei tule. . Neid veel jagub, aga enamasti pensieelikud või pensionärid. Vene rahvusest õpetajad aga eestlaste enamusega piirkondadesse minna ei julge ega soovi. Seega mingist x hetkest võib prantsuse või hispaania õpetaja leidmine isegi väikelinnas kergem olla. Tuleb neid vaid ülikoolides suuremas mahus “tootma” hakata.
siin taga võib see olla, et sel ajal kui mina pedas õppisin, said inglise filoloogid kohustuslikus korras lisaerialana põhikooli saksa keele õpetaja kutse. sellisel juhul ongi koolis inglise keele õpetaja, kes suudaks vajadusel anda ka saksa keelt.
Mina olen üks nendest, kes inglise keelele sai lisaerialaks saksa keele.
Praegu õpetan inglise keelt, aga kui tuli see nõue, et uuest aastast peab hakkama valikut pakkuma, ma ei iitsatanud ka oma saksa keele diplomist midagi. No mul ei ole saksa keelt 20a vaja läinud ja ei ole kindlasti võimeline seda praegu õpetama hakkama.
