Ma küll ei kiida teemaalgataja juttu ja väljendumist, aga vist ainsana saan tema murest aru ja tean, mida ta tunneb.
See jutt, et kilpnäärme alatalitlus on tabletiraviga ilusti kompenseeritav ei ole päris õige. Ka minul on alatalitlusega seotud hädad aegajalt kallal, ehkki võtan rohtu korralikult ja analüüside järgi peaks praegu kõik korras olema. Pidev väsimus ja teotahtetus, külma- ja kuumahood. Kuiv nahk, väljalangevad juuksed, kõhukinnisus, kähe hääl, halb mälu, paistetamine, depressioon… Neist kõige hullem on taltsutamatu söögiisu. No midagi ei ole teha – lihtsalt sööks koguaeg. Terve elu on üks piinarikas kontroll ja enesepiitsutamine – ära söö! ära söö! ära söö! Iga sissesöödud kalorit tuleb tervete inimestega võrreldes topelt koormusega ära kulutada. Ehk siis see kalor, mis tervel inimesel kulub ära märkamatult, selle kulutamiseks peab haige pöörast vaeva nägema.
Minul juhtus hiljuti selline lugu, et kõik kolm analüüsi näitasid nii erinevaid numbreid, et ravidoosi oligi keeruline määrata. TSH näitas tugevat ületalitlust. Jah, alatalitlus oli muutunud ületalitluseks. FT3 ja FT4 näitasid aga väga tugevat alatalitlust. Arstid olidki nõutud, et kumba siis nüüd ravida, kas alatalitlust või ületalitlust. Enesetunne oli nii kohutav, et hea meelega poleks voodist üldse tõusnudki. Nägemine muutus kahekordseks ja moonutatuks ning silmi ei saanud õigesti liigutada.
Seega, ei ole see nii lihtne midagi, et mine arsti juurde, tee analüüsid ja lase omale õige ravidoos määrata. Päeva jooksul ju ikka hormonaalne tase kõigub ning karta on, et hommikune tablett ei pruugi päeva jooksul üles-alla hormoonide kõikumist sellisel moel ära katta, nagu see toimub tervetel inimestel.