Aga ma ei levita valeinfot. Ma räägin absoluutsest konkreetsest juhtumist, mille tunnistajaks ma ise olen, et isegi kui oled vaktsineeritud, siis saad ikkagi haiguse muteerunud tüve ja selleks on hetkel Delta. See haigus muudab oma tüve kiiresti ja need vähest aega kasutusel olnud vaktsiinid ei kaitse sind selle haiguse eest. Ja päriselt on ka sedasi, et mitte keegi antud hetkel ei tea, kuidas need vaktsiinid töötavad meie organismis mingi teatud aja pärast ja kuidas edasi toimetab meie sees. Ma toon ühe teise näite, nt lemmikloomade puhul ei ole samuti väga uuritud neid vaktsiine, mida suure raha eest lemmikloomale süstitakse. Aga ometi on fakt et vaktsiinid tekitavad osadel lemmikloomadel sarkoomi, pahaloomulist kasvajat. Ja kuna see nii on, seega hakati varajasemat kasutusel olnud turjasüsti tegema kintsu, sest sealt saab paremini kasvaja ära lõigata kui turjal, mis selgroole väga lähedal.
Täielik jura, ka loomadele on vaktsiine tehtud aastakümneid. Sa räägid üksikjuhtumist, kus vaktsineeritud inimene sai koroona, mina räägin sellest, mis on üldised numbrid. Ja seda tuuakse ju juba igapäevaselt numbriliselt välja, mitu protsenti oli nakatunutest vaktsineeritud, mitu vaktsineerimata. Kuidas ometi saad sa öelda, et vaktsineerimisest pole kasu.
Ei ole jura. Ei ole üksikjuhtum, vaid neid juhtumeid on ikka mitmeid ja mitmeid, kus vaktsineeritud inimene saab ikkagi endale koroona. Samuti on fakt see, et veel mingid aastad tagasi tehti lemmikloomadele iga aasta vaktsiini, kuna see pidi hullult vajalik oleme. Seejärel otsustati (european commission) et lemmikloomale on soovitav vaktsiine teha vaid iga 3-4 aasta tagant, kuna haigusjuhtumeid oli palju. Selle kohta on ametlik info olemas ja kui sind see piisavalt huvitab, siis leiad selle info ise üles.
Selle kohta, kui paljud vaktsineeritud haigestuvad, kui paljud neist haigestuvad raskelt ja kui paljud neist surevad, on Indrek Saul teinud väga puust ja punaseks tabeli. Tabelit ma siia kopeerima ei hakka, panen tabelit selgitava info:
Kui paljud vaktsineeritud haigeks jäävad?
Ma ei hakka väga peeneks seda statistikat ajama, aga laias laastus vähendab vaktsineerimine haigestumist 90%. Kuidas seda mõista? Kui samades oludes (näiteks kontserdil) on ühe haigega kontaktis sada inimest, siis mittevaktsineeritutest jäi vanasti haigeks umbes 20 inimest. Kui nendest sajast pooled on vaktsineeritud, jääb haigeks 10 mittevaktsineeritut ja 1 vaktsineeritu.
Mis kasu veel vaktsineerimisest on?
See üks, kes haiguse üles korjas:
tema haigus on 66% lühem;
üle pooltel juhtudel nii kerge, et isegi palavikku ei ole;
haiglasse sattumise risk väheneb 18 korda;
surma risk väheneb 700 korda.
Lugesin seda postitust ja absoluutselt ei usu neid arve ega järeldusi. Tean perekonda, kus kõik viis inimest haigestusid ûhe tõttu, kõik olid vaktsineeritud. Ûks neist mitu päeva haiglasse viimise äärepeal, käidi kontrollimas korduvalt, et asi hapuks ei läheks. Ei saa öelda, et kulges kergelt.
Hetkel levib viirus rohkem noorte hulgas ja kuna enamasti on meil vaktsineeritud vanem elanikkond, siis jääbki mulje, et vaktsineeritutele haigus kûlge ei hakka, aga hakkab küll. Lihtsalt noorte seas on vähe hetkel vaktsineerituid
Tabelis oli toodud kõrvaltoimete protsendiks mingi 0,005 (ei viitsi kontrollida, mitu nulli peale koma oli), ûhesõnaga – ülivähe. Jällegi, ei usu. vastutustundlikumad perearstid räägivad juba praegu väga paljudest kõrvaltoimetest, nii mõnelgi väga rasketest. Tuttav on sisuliselt töövõimetu, tean ka ühte surnut. Seoseid vaktsiiniga muidugi eitatakse, aga fakt, et täiesti terved inimesed muutuvad peale süsti töövõimetuks ja arstid on nõutud, ei leia põhjust ega oska panna diagnoosi. Kes tahab uskuda, see las usub, et juhus. Arstid ei julge avalikult sõna võtta, aga oma patsientidele soovitatakse mitte sûstida, vaid oodata, kuni vaktsiinide eksperimentaalperiood läbi saab ja midagi ohutumat välja tuleb. Või miks mitte, hoopis toimiv ravim.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.08 09:30; 01.08 09:35; 01.08 10:22;