Mardile ja Martinile pakutakse tööd lüpsjana 900€ eest kuus. (Netopalk.)
Milline oleks õiglane palk lüpsja lihttöö eest?
Millist palka tuleks pakkuda teile, et võtaksite vastu lüpsjatöö?
Teema: tööle lehma lüpsjana
12.04.2019 13:04
To report this post you need to login first.
12.04.2019 13:13
oleneb. kas käsitsi v masinatega.
To report this post you need to login first.
12.04.2019 13:15
tuttav põllumees pakkus lüpsjale – palk 1000, elamine tasuta+ tasuta ahjuküte, kord aastas tasuta reis. Ja ei leidnud soovijat.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.04 13:15; 12.04 16:50; 13.04 09:24;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 13:18
1500 neto, ega see too kerge ei ole.
To report this post you need to login first.
12.04.2019 13:31
Ühe lehma lüpsmise eest või teemaalagataja ei oska kirjutada?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.04 13:31; 12.04 13:36; 12.04 13:45; 12.04 20:21; 13.04 19:45;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 13:34
oleneb. kas käsitsi v masinatega.
Tead sa veel kedagi, kes kahe lehma KÄSITSI lüpsmiseks palkaks lüpsja?
Masinaga ikka.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.04 13:34; 12.04 13:38;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 13:34
Ühe lehma lüpsmise eest või teemaalagataja ei oska kirjutada?
Lehm = Eesti Vabariik.
To report this post you need to login first.
12.04.2019 13:36
Tead sa veel kedagi, kes kahe lehma KÄSITSI lüpsmiseks palkaks lüpsja?
Tead sa kedagi kes 1-2 lehma peaks?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.04 13:31; 12.04 13:36; 12.04 13:45; 12.04 20:21; 13.04 19:45;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 13:38
Tead sa kedagi kes 1-2 lehma peaks?
Jep. Milvi Kiisu.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.04 13:34; 12.04 13:38;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 13:45
Ühe lehma lüpsmise eest või teemaalagataja ei oska kirjutada?
Lehm = Eesti Vabariik.
See pigem kitseniru.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.04 13:31; 12.04 13:36; 12.04 13:45; 12.04 20:21; 13.04 19:45;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 13:54
Lüpsjad saavad üsna hästi, üle 1000 euri. Muidugi oleks kõige raskem nii vara ärgata ja pärast peab leiutama, et kuidas laudahaisu ära saada. Nahalt vist ei saagi seda ära. Ennem ei saa inimeste sekka (poodi näiteks) ka minna, kui kodus end korda kasinud. Arvan, et 1500-ga oleks siiski mõeldav. Kuskile lauta on vaja sõita ka ju ja kui nii vara hommikul, see tähendaks, et vaja perre 2 autot. See on suur kulu, lisaks kütus, remondid jne, et jah alla 1500 ei mängiks välja.
To report this post you need to login first.
12.04.2019 14:01
Lauda hais?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.04 14:01; 12.04 16:18;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 14:07
tuttav põllumees pakkus lüpsjale – palk 1000, elamine tasuta+ tasuta ahjuküte, kord aastas tasuta reis. Ja ei leidnud soovijat.
Palju neid suvalises toakeses tasuta elamist vajavaid kodutuid ikka on, ega sellised viitsi jah tööd teha. Ilmselt reisimine neid ka ei huvita.
To report this post you need to login first.
12.04.2019 14:08
tuttav põllumees pakkus lüpsjale – palk 1000, elamine tasuta+ tasuta ahjuküte, kord aastas tasuta reis. Ja ei leidnud soovijat.
Aga mine siis ise lüpsjaks, sest ikkagi tasuta korter (arvatavasti korter endises sohvoosi paneelikas ja ahiküttega, kes sul kütab seda kui sa varavalgest hilisööni laudas tööl oled)
Lüpsja tööpäev algab juba 4 kell öösel. Kui tuhat eurot sellise väga raske töö eest on megapakkumine, miks siis sa ise tormi ei jookse?
Pmst kui on valida kas tuhat eurot laudatöö eest või 600 eurot maapoes passimise eest, siis võtaks ikka selle poe variandi. 400 eurot on olematu boonus
To report this post you need to login first.
12.04.2019 14:26
Lüpsjatöö teeks minu jaoks raskeks ülivarane tõusmine ja tööpäeva struktuur: käid hommikuse vahetuse ära, vahepeal oled kodus ega jõua midagi eriti alustadagi, kui pead uuesti minema. Koju saad ehk kella seitsme-kaheksa paiku õhtul ja oled füüsilisest tööst liiga väsinud, et koduseid toimetusi teha. Samas see päris lihttöö pole, nõuab palju oskusi ja teadmisi, loomadega suhtlemise võimet ja puhtust ning täpsust, et seda tööd hästi teha. See ei ole lihtne töö. Oskan lehma lüpsta nii käsitsi kui masinaga, kuid tunnistan ausalt, et võtaksin selle töö vastu ainult siis, kui mul muud leivateenimise võimalust poleks ja lapsed vaja toita. Küsimus pole palga suuruses, see on ok, vaid selles, et selle töö kõrvalt eraelu jaoks aega eriti ei jäägi. Ja see laudalõhna teema muidugi ka, sest farmist tulles duši all käimata eriti loomadega mitte kokkupuutuvate inimeste hulka ei lähe.
To report this post you need to login first.
12.04.2019 15:58
Viimasel käol on õigus. Just see lüpsja ülinõme päevakava on see, mis inimesed sellest töölt minema peletab ja paneb eelistama kasvõi mingit tehasetööd.
Tulevik on lüpsirobotite päralt.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.04 15:58; 13.04 10:45;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 16:06
Ma nägin unes, et Jevgenile ja Kajale pakuti tööd tõsielusarjas enese müümisest elatuvate tegelaskujude rollis. See võiks neil päris hästi välja tulla.
To report this post you need to login first.
12.04.2019 16:18
Tead sa kedagi kes 1-2 lehma peaks?
Jep. Milvi Kiisu.
see oli hea 🙂
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.04 14:01; 12.04 16:18;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 16:19
1200
To report this post you need to login first.
12.04.2019 16:37
Ma vaatasin lüpsjate töökuulutusi. Kõigis kuulutustes oli kirjas vahetustega töö. Ehk siis hommikune ja õhtune vahetus. Aga ma ei kujuta hästi ette, kuidas on vahetustega töötada, kui hommikune vahetus algab kell 4 ja õhtune lõpeb kell 1. Mingit unerežiimi ei saa ju nii välja kujuneda, st väga tervistkahjustav on selline rütm.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.04 16:37; 29.03 04:18;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 16:50
Kui nõukogude ajal malevas olin ja ka tuli laudas töötada, siis hommikune lüps oli 6-7 ajal ja õhtune lüps lõppes kella 20 ajal. Vahepeal käisid lüpsjad kodus toimetamas ja tulid õhtuseks lüpsiks lauta tagasi. Ma ei usu küll, et nüüd, kus on lüpsimine palju rohkem mehhaniseeritud – käiks see ööse kella 1ni. Kell 4 ei saa mingi nipiga uuesti lüpsma hakata – sest 3 tunnist jääb väheseks.
Inimesed on mugavad, eelistavad väikest palka ja lihtsat tööd. See tuttav, kes korterit pakkus – tegu on väga korras ja kena elamisega, maja juures on aiamaa, mänguväljaks, lähedal lasteaed ja algkool.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.04 13:15; 12.04 16:50; 13.04 09:24;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 17:36
Kui nõukogude ajal malevas olin ja ka tuli laudas töötada, siis hommikune lüps oli 6-7 ajal ja õhtune lüps lõppes kella 20 ajal. Vahepeal käisid lüpsjad kodus toimetamas ja tulid õhtuseks lüpsiks lauta tagasi. Ma ei usu küll, et nüüd, kus on lüpsimine palju rohkem mehhaniseeritud – käiks see ööse kella 1ni. Kell 4 ei saa mingi nipiga uuesti lüpsma hakata – sest 3 tunnist jääb väheseks.
Inimesed on mugavad, eelistavad väikest palka ja lihtsat tööd. See tuttav, kes korterit pakkus – tegu on väga korras ja kena elamisega, maja juures on aiamaa, mänguväljaks, lähedal lasteaed ja algkool.
Suuremates piimafarmides käib lüpsmine 24h ööpäevas. Lüpsiplatsile mahub korraga vaid mingi hulk lehmi ja läheb mitu satsi, enne kui farmile tiir peale saab. Pole see eriti tervislik variant ei loomale ega inimesele, et keset ööd seal lüpsiplatsil peab olema. Robotlüpsimasin nõuab samuti operaatorit-lüpsjat lisaks, ega päris omapäi neid lehmi ei jäeta.
Ja laudalõhn on tõesti imeline asi. Käisime perega farmis ekskursioonil – vast tunnikese veetsime, vastu seinu ega loomi end ei nühkinud, seisime pooleldi ukse peal, kus värskem õhk… Kui koju saime, läksime kõik pessu, sest tugev laudalõhn oli nii juustel kui ka riietel.
Ma ei hakkaks lüpsjaks mitte mingi summa eest, sest suudan endale teenida piisavalt elatist ka palju lihtsama ja meeldivama tööga. Ja nii ongi, et kuna eesti tarbija ei ole nõus toidu eest rohkem maksma, kuid lüpsjaks ka mõõduka tasu eest keegi ei lähe, siis odava võõrtööjõu kasutamine on möödapääsmatu. See oli ka selle artikli mõte.
To report this post you need to login first.
12.04.2019 17:37
Küsisin just suure lauda lüpsjalt paar päeva tagasi.
Töö algab kuus ja u. 2.5 tundi. Õhtul algab viiest ja kõige hiljem 20.00 vaba. Töö nagu mujal graafikuga nt. neli tööl ja vaba jne.
Minu meelest pole halb, töö pole kindlasti raskem kui mõnel muul tööl.
To report this post you need to login first.
12.04.2019 20:21
Kas nüüd suurfarmides lüpstakse 2 või 3 korda päevas? Nõukaajal eraloomapidajad lüpsid kevadel/suvel 3 korda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.04 13:31; 12.04 13:36; 12.04 13:45; 12.04 20:21; 13.04 19:45;
To report this post you need to login first.
12.04.2019 21:10
Suurfarmides lüpstakse nii 2 kui 3 korda. Sõltub farmist. Mõnes farmis lüpstakse osasid gruppe 2 ja teisi 3 korda.
To report this post you need to login first.
12.04.2019 21:14
Mis nüüd meie siin arutame – kutsutud on ikkagi Marti ja Martinit. Hea meelega loeks nende vastust ajakirjandusest küll.
To report this post you need to login first.
12.04.2019 22:29
Mardile ja Martinile pakutakse tööd lüpsjana 900€ eest kuus. (Netopalk.)
Milline oleks õiglane palk lüpsja lihttöö eest?
Millist palka tuleks pakkuda teile, et võtaksite vastu lüpsjatöö?
Lüpsja töö pole päris lihttöö, kuigi suurt haridust see tõesti ei vaja. Aga töö on raske, tööaeg ebamugav, vaja on suurt kohusetundlikkust, korrektsust, hoolikust, normaalset füüsilist vormi, töö eeldab kokkupuutumist suurte loomadega (ja muuhulgas ka nende väljaheidetega, kui mitte käsipidi, siis silma ja ninna hakkab ikka).
900 eurot selle töö eest on pigem vähe, sest töö asukoht nõuab reeglina isikliku sõiduvahendi kasutamist (egas kolida ja veel korterisse, üüripinnale pole paljudele vastuvõetav, mulle ka). Aga no 1100 eurot 160 tunni eest kuus oleks juba OK küll. Palgasurvega on põllumajanduses muidugi see mure, et oleme küll ühisturul, aga millegipärast on meie riigi põllumajandustoetused kordades väiksemad kui nn vanades EL riikides. Katsu sa siis niisugustes ebavõrdsetes tingimustes ellu jääda ja veel kasumit teenida! Ega kliimagi meie kasuks Euroopas räägi.
Aga konkreetselt mina oleksin teatud palga eest nõus küll poole kohaga lauta lüpsjaks minema. Oleksin nõus seda tööd tegema, kui poole koha eest saaks kätte 1000 eurot. Täiskohta ei taha, sest mul on kari lapsi, oma majapidamine ja teised huvid töises mõttes. Kui nüüd keegi arvab, et näe kus mats raha oskab tahta, siis ma ei arva, et see meie riigis selle töö eest mõistlik palk oleks, aga see on palk, mille eest mina läheks poole kohaga lüpsjaks. Mina saan teha ka neid töid, mis nõuavad tõesti kõrget haridust (doktorikraadi) ja suurt vaimset võimekust. Lüpsjana töötades võiks küsida, et miks siis oli tarvis minu harimise peale nii palju maksumaksja raha kulutada ja enese aega ka. Ja kes siis teeb selle töö ära mida mina võiks teha? Praegused lüpsjakandidaadid?
1000 euro eest (poole koha eest) läheks aga päris tõsiselt lüpsjaks. Mu jaoks töö nagu iga teine ja lehm on tore loom.
Kommentaarist on juba teavitatud
13.04.2019 06:37
Ma ei julgeks isegi poole suurema palga eest minna. Ma kardan lehmasid.
To report this post you need to login first.
13.04.2019 08:38
Ma ei julgeks isegi poole suurema palga eest minna. Ma kardan lehmasid.
Kohe näha, et uue aja inimene ehk uue aja Kohviveski. Eesti keele mõnus lühike osastav “lehmi” on juba võõras.
Kui elaksin kusagil piimatalu läheduses, ma täitsa kaaluksin seda lüpsjatöö varianti. Olen küll mitmendat põlve tallinlane, aga käsitsi lehma lüpsta oskan ja masinlüpsist tean teoreetiliselt. Suuri loomi ja laudalõhna ei karda. Dushid on ju olemas.
Minu meelest töö on töö.
Vbla selle suhtumise pärast suudan siiani õpetajana töötada?
To report this post you need to login first.
13.04.2019 08:54
Mis sa ajad, need rääkijad siin pole lehmagi lähedalt näinud, rääkimata suurtootmisest. Isegi nõuka-ajal ei lõpstud suurfarmides käsitsi ometigi, niipea kui lüpsimasinad leiutati. Guugeldan: 1930 patenteeriti täisautomaatne lüpsimasin. Tänapäeval on lüpsirobotid ja söödaautomaadid, kogu info lehma kohta käib kõrvakiibi kaudu jne, ka ravimid ja vajalik ports vitamiine antakse individuaalselt kaussi koos söödaga ette, ratsioon on kehakaalu järgi otse arvestatud jne.
Lüpsja saigi seepärast juba nõukaajal ülikorralikku palka jm hüvesid, just seepärast, et töögraafik on paljudele üle jõu käiv.
Nt Tartu Agro lüpsja palk on 1000.-, vajadusel elamispind.
https://maaelu.postimees.ee/4008639/kui-korterit-ei-paku-siis-lupsjat-ei-leia
Pealegi pole just palju töökohti, kus saab hakkama põhiharidusega, ainsaks eelduseks on loomaarmastus ja kohusetundlik töössesuhtumine ja pakutakse sellist palka, mis on õpetajapalga (nõutav kõrgharidus+õpetaja-aasta) vääriline. Lisaks need puhkused ja boonused, milleta lihtsalt ei leia korralikku inimest töölegi. Iga kell läheks lehmade juurde, need on toredad loomad.
Me siin oleme veel mõned selle aja lapsed, kui vanaemal oli 1-2 lehma või külades ikka enamusel, kust sai värsket piima jne. Nüüd on need üskikud lehmad 90% kadunud, pole lapsel kuskil lehma näha, heina teha, lüpsi õppida (ja tegelikult, milleks, uuel ajal on uued oskused, vanaema jääks jälle nutitelefoniga hätta 🙂 ). Lehma lüpsti 2x päevas, hommikul kell 6-7 ja õhtul kell 7, suvel annab lehm värske toidu peal rohkem piima ja siis lüpstakse 3x. Piimaring oli hommikul kuskil 7-8 paiku. Talvel on nii ca kuu-kaks puhkust, sest lehm jääb kinni ja piima ei anna (süüa-juua-kasida tahab hommikul ikka), kevadel sünnib uus vasikas ja siis läheb jälle lahti.
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
