Teema: Tööle Tallinna Kaubamajja.

No mis selles siis halba oli, kui see “moor” sulle hinda mainis? Sadu kliente päevas, pidi su alati ära tundma ja iga kord mäletama, mida sa ostsid?

Mulle ka ei pakuta alternatiivi, aga hinda mainitakse ikka enne ostu vormistamist. Normaalne.

#3905768:

Järsku mees vaikis ja mõõtis meid pealaest jalatallani, ja ütles, et näidake meile oma autot (poel olid maast laeni klaasaknad, mis avanesdi parklasse).

Äkki tahtis veenduda, kas masin teile auto peale mahub?

Jah, kindlasti! Mis see tema asi on? Ehkki, just nii ta seda serveeris.

#3904331:

Kuna olen tööotsingul ,käisin Tallinna Kaubamajas vestlusel ja pakuti sinna tööd.Küsimus kas Kaubamajas on hea töötada.Kellel on kogemusi ,kirjutage plussid ja miinused.Tundub olema suht nõudlik töökoht.

#3904974:

Tartus vist ei vastagi keegi Kaubamaja kõrgetele nõudmistele ja müüjaid samahästi kui polegi. Need vähesed, kes seal on, kogunevad riiuli vahele pläkutama ja iga kord ma tunnen, et pean vabandama, kui oma küsimustega neid kiirel tööajal segan. Enne vastamist mõõdetakse pilguga pealaest jalatallani üle, kas mul üldse raha on, et seda saabast ära osta, mida ma proovimiseks küsima läksin.

Võiks vahet teha kus algab ja lõppeb Kaubamaja ja kus osas on rentnikud.

Enne kauba järgi sirutamist hinna nimetamisele on täiesti adekvaatne põhjendus: hoida aega kokku. Seni kuni tema kaupa toob, saad sina õige summa valmis otsida.
Kas tõesti nii lihtsa põhjenduse peale ei tulnud?

#3907392:

#3907343:

Enne kauba järgi sirutamist hinna nimetamisele on täiesti adekvaatne põhjendus: hoida aega kokku. Seni kuni tema kaupa toob, saad sina õige summa valmis otsida.

Kaup oli teenindaja selja taga riiulis, ütles uhkelt hinna ja siis jäi jõllitama, et kas põgenen ära. Pidin alati uuesti ütlema, et JAH, ostan. Oled vist ise see nõmedik?

Just, proua selgeltnägija, mina see olen. Mine võta kapist kommi, oled nii tubli.

#3905717:

1994/1995 elasin Tartus Annelinnas (seal elavad ju ainult näljarotid, ja jah) ja kui sealsest apteegist lapsele mähkmeid ostsin, siis apteeker alati enne paki järele käe sirutamist ütles hinna. Oli mingi lollakas vanamoor, käisin küll korduvalt, aga ikka talle meelde ei jäänud, et mul ON raha.

Miks sa apteegist lapsele mähkmeid ostsid? Poes on need alati odavamad olnud, mõnes apteegis tehti lihtsalt pakk lahti ja müüdi tükikaupa (üsna mõttetu tegelikult, aga no mõne inimese jaoks tundus, et paari mähkme  kaupa osta on kasulikum. Otsidki ainult “näljarotid” või ütles apteeker sulle hinna selle jaoks, et sa enne maksmist vinguma ei hakkaks, et nii kallis ja poes on poole odavam. See, et sina ühte apteekrit mäletad ei tähenda, et sa peaksid olema talle meelde jäänud, apteegis käib sadu kliente.

#3905342:

#3905135:

#3904993:

Ma ei tuleks selle pealegi, et veidi üle miinimumi teeniv müüja kellegi maksevõimet hindab.

Selle mittenägemiseks peaks lausa pime olema. Need alampalka teenivad kõige ülbemad ongi.

Võib-olla mingi juhtkonna koolitus. Ma kunagi olin mõnda aega müüja väikeses poes ja siis mulle ka õpetati, et ikka tasub hinnata, kas see isik üldse jaksab osta neid asju. Et kui ikka näeb mingi suvaline vaene välja, siis tasub ikka tema tähelepanu hinnaklassile juhtida. Kuigi tegelikult on seda ikka päris raske viisakalt ja taktitundeliselt teha ilma nõmedaks muutumata. Aga kui lient ikka tundub ostujõuline, siis peaks ikka soovitama hakkama igasugu kallimat kraami just. Ilmselt mõni saab sellest soovitusest niimoodi aru, et peab kohutavalt kriitiliselt kohe pilguga hakkama ostjaid paika panema ja vales kohas olijaid välja juhatama. See on muidugi lollus igal juhul, vähemalt kui tahetakse kasumit teenida.

Minul täiesti vastupidine kogemus.

Teenindajana sai juba umbes 20 aastat tagasi selgeks, et ei riiete ega soengu vms ei saa inimese maksejõudu üldse hinnata.
Ma ise ei töötanud küll poes, aga riided ja kallis kott ei võrdu kohe kindlasti palju raha.

Pilt tuli kohe silma ette Vabakal Valdeku poest. Üks selline…ütleme, et autojuhi moodi riides (kehvasti viigitud viledavõitu ülikonnapüksid, hele triiksärk, kortsus ja kollakaks tõmbunud kraega, jne) 55-60 aastane mees liikus minu ees. Tühi kilekott ripnes näpu otsas. Valis väga aeglaselt kartuleid. Otsis väiksemat kotti. Üks kaalikas, väike. Siis makaronid, soodukaga. Mingit a la Valla vorsti. Best before saia. Puljongikuubikud. Maksis ära, mina ikka tema selja taga, Ladus need asjad kilekotti. Mõtles natuke. Ja siis tatsas sinna alkoleti juurde ja ostis üle 400 eurose Meukowi konjaki ja paki mingeid odavamaid suitse, lajatas need sinna närtsunud kilekotti kartulite ja ühe kaalika otsa.

Mina inimesena olen puhastverd kaltsakas .. st riided on puhtad ja terved, aga enamasti odavad ja alati kantud. Ise värvimata, juuksed kummiga hobusesabas. Seljakotiga. Aga mul on raha. Mitte kordagi ja mitte kuskil poes ei ole mind keegi mõõtnud pealaest jalatallani. Muidugi ma ei käi ka mingites tibide riidepoodides. Aga ei autosalongis ega kodumasinate poes ega mobiili ostes ega maja ostes ei mõõtnud küll keegi minu välimust. Võimalik, et asi on ka selles, et ma olen enesekindel, väärikas aga sõbralik ja see kiirgab.

#3904435:

#3904431:

Kõik on kõvad eesti keele õpetajad.Aga mina vastan küsimusele Kaubamaja on esinduslik koht ja sellepärast ka nõudmised natuke suuremad.Muidugi ega seal palk nüüd eriti suur pole aga olen rahul .Olnud seal jub viis aastat.

Ise küsin, ise vastan? Sinu kirjaviis on ju täpselt samasugune kui teemaalgataja oma.

Ai, see endale vastamine kukkus kõll jaburalt välja, tea kas mak ka on teemaalgatajal? 😀

#3911052:

#3907343:

Enne kauba järgi sirutamist hinna nimetamisele on täiesti adekvaatne põhjendus: hoida aega kokku. Seni kuni tema kaupa toob, saad sina õige summa valmis otsida.

Kas tõesti nii lihtsa põhjenduse peale ei tulnud?

Mis summat ma valmis pean täpsemalt otsima, kaart sisse ja välja terminali käib ükskõik, mis summa puhul samamoodi.

Ja teenindaja on selgeltnägija, et näeb ette su kaardimakse soovi?

Vot Tallinnas Stockmanni esimese korruse parfümeeria osakonnas on müüjateks sellised daamid, kes ilmselgelt liigutavad ennast ainult hästi-riietatud klientide peale.

Mul on endal mitmekordne kogemus, kuidas mitu teenindajat minu poole lausa tormab, kui ma olen läinud nende osakonda otse büroost st. kostüümis ja kõpskingades – ühesõnaga näen välja nagu nende arvates üks maksujõuline klient võiks välja näha.

Aga paar korda olen läinud omale uut ripsmetušši ostma otse maalt puhkuselt tulles, seljas kirju sitsikleit, juuksed pleekinud ja natuke isegi välja kasvanud, nägu meikimata ja  ilmselgelt mitte kalli kuurorti päevitusest ebaühtlaselt pruun – no kohe näha, et maalt :).
Ja kui selline mina Stockmanni parfümeeria osakonda sisse astub, siis sealsed müüja-daamid ei katkesta isegi omavahelist vestlust, vaid mõõdavad mind kaugelt pilguga üles-alla ja pööravad selja. Oota, kaua tahad, keegi ei tule.
Ja kui ma siis ise mõnele lähenen, et “vabandust, aga …”, siis natuke niimoodi kallutatakse ülakeha minu poole “jah? kas te soovisite midagi?”, aga ei midagi enamat.

#3911827:

Tuletan meelde, et see toimus 30 aastat tagasi. Ma ei tea, kui vana sa oled ja kui palju mäletad sellest ajast, aga siis oli tõesti nii, et pesumasin võis maksta sama palju, kui oli keskmise inimese kuupalk. Või ehk rohkemgi veel.

Olen 50 ja mäletan, et tol ajal ostsin UPO ja maksis 7700 krooni.

#3912114:

Kas mäletad, kui palju palk oli?

Äkki 2-3000.

#3912226:

Täna on keskmine netopalk 1 260 eurot. Pesumasina hind algab 300-st eurost. Tuhande euro eest saad juba väga uhke masina.

Ma maksin 10 aastat tagasi pesumasina eest 1100 eurot, mis ei maksa ka praegu poes vähem. Korralik telekas maksab ka praegu 2000 eurot.  Ka nüüd maksavad korralikud kohvimasinad 2 kuupalka. Ei tõsta keegi kulmugi.