Kas Treffnerisse on juba mõni katsetel ja vestlusel käinu kutse õppima tulla saanud? Mismoodi see süsteem seal üldse käib, kas vesteldakse kõigiga ära ja siis otsustatakse?
Minu laps sai kutse kohe vahetult pärast vestlust. Ka tema kaks sõbrannat on saanud kutsed.
Aga jäi mulje, et kui testide punktid olid kõrged, siis oli vastuvõtmise otsus sisuliselt juba enne ära tehtud ja vestlus oli nii moe pärast rohkem.
Kas Treffnerisse on juba mõni katsetel ja vestlusel käinu kutse õppima tulla saanud? Mismoodi see süsteem seal üldse käib, kas vesteldakse kõigiga ära ja siis otsustatakse?
Minu laps sai kutse kohe vahetult pärast vestlust. Ka tema kaks sõbrannat on saanud kutsed.
Aga jäi mulje, et kui testide punktid olid kõrged, siis oli vastuvõtmise otsus sisuliselt juba enne ära tehtud ja vestlus oli nii moe pärast rohkem.
Aga kuidas nendega, kellel tulemused nii hirmus head ei olnud, olid sellised keskmised?
Oleneb ju, millisest klassist Treffneris jutt käis. Humanitaari saab madalamate punktidega sisse kui reaali. Kui on tugevad punktid, siis on saadud eelmisel nädalal kooli kutse. Ei tasu küll ilmselt ka meelt heita kui kohe kutset ei tule, järjekorrad hakkavad liikuma ka hiljem.
Mis need punktid siis olid? Keskmise mõiste on mitmeti tõlgendatav.
Oleneb ju, millisest klassist Treffneris jutt käis. Humanitaari saab madalamate punktidega sisse kui reaali. Kui on tugevad punktid, siis on saadud eelmisel nädalal kooli kutse. Ei tasu küll ilmselt ka meelt heita kui kohe kutset ei tule, järjekorrad hakkavad liikuma ka hiljem.
Mis need punktid siis olid? Keskmise mõiste on mitmeti tõlgendatav.
Oligi keskmine. Kandideerib humanitaari, eesti keel keskmisest natuke parem, matemaatika veidi halvem. Loodusaineid vist ei vaadata ametlikult, aga pagan teab, kuidas see tegelikult on, aga need läksid kah täitsa metsa. Avalikult neid tulemusi vist kusagil pole, aga laps ja tema vanem näevad lisaks sellele, kui palju punkte laps mingi osa eest sai, ka seda, kui palju mingis koolis keskmine punktisaak mingi testiosa eest oli. Õppesuundade järgi ei näe.
Selles mõttes oli igas koolis testide tegemine parem, et kui ühes koolis testi tehes oli kehv päev, siis on võimalik järgmises koolis asja parandada, aga nüüd on kõik ühe kaardi peal.
Aastad pole vennad, aga kuskil on siin eelmise või üle-eelmise aasta Tartu katsete teema, mida ma mingi hetk põhjalikult lugesin ning sellest järeldused tegin. Möödunud aastatel tundus olevat tendents, et kui punkte on 2 testi peale kokku (s.t. eesti keel ja matemaatika) ca 160 ringis, siis peaks Poska gümnaasiumisse kindlasti sisse saama ning samuti Treffneri humanitaari. Sellest maagilisest 80 protsendist räägiti ka Poska avatud uste päevadel (s.t. koolis õppivad gümnasistid mainisid seda). Olen aru saanud, et Treffneri humanitaari võib isegi madalamate punktidega pääseda kui Poskasse, s.t. trend on selline, et kes Treffneri reaali või loodusklassi ei pääse, siis need pigem humanitaari ei soovi ja valivad Poska. Alati on muidugi ka erandeid. Samas jäi eelmiste aastate teemadest ka kõlama, et kui ikkagi ei saanud kohe kutset vestluse nädalal, siis lootus siiski on. Kui järjekorrad liikuma hakkasid (mai lõpus-juuni alguses), siis sai vist keegi kutse ka ca 60 punktise matemaatika testi tulemusega Treffnerisse (kontrollimata info ja ei tea, mis olid teised tulemused).
Enda lapse ja tema klassikaaslaste põhjal olen kuulnud, et üldiselt siiski on kohe Treffnerisse ja Poskasse kutsed saanud need, kellel punktid kokku ca 160 täis kahe testi peale. Tamme gümnaasiumisse aga ka veidi madalamate punktidega (kui oli esimene eelistus).
Tartu keskmised tulemused olid pea kõigis koolides ca 50 punkti ringis. Mulle tundub, et kui saad ikkagi ca 60-70 punkti, siis kuskile kooli peaks ikkagi saama. Ilmselt vist küll mitte Trefferisse ega Poskasse, kuid mujale küll.
Aga kahju lastest, ühel päeval tehtud test võib stressi tõttu ebaõnnestuda ja nii ei pruugigi pääseda esimesena soovitud kooli kuigi tegelikult on tubli laps. Päris gümnaasiumikohata ei tohiks ehk siiski keegi jääda kui just tunnistusel ainult kolmepuru pole. Loodan, et see pikk närveerimisperiood peagi lõppeb.
Kas kusagil on olemas ka avalikult info selle kohta, kui suur konkurss mingis koolis oli? No muidugi enamus kandideerib igasse kooli, aga näiteks kui palju mingisse kooli esimese eelistusena kandideeris. Või kui mitte tänavuse aasta kohta, siis varasemate aastate kohta.
Sellisest infost ei tea, teada on, et kandideerijaid peaks olema vist kokku ca 1500 ringis ning eks praktiliselt kõik koolid on ühe või teise eelistusena nende seas ära mainitud. Kui palju nüüd täpselt esimese või teise eelistusena, seda pole avalikult välja toodud. Mingis eelmise aasta ajaleheartiklis rääkis Poska kooli esindaja, et neile kandideeris ca 1400 noort ning nendest umbes 400 kutsusid nad vestlusele. Kohtade arv on seal mingi 150-170. Äkki siis võiks sellest järeldada, et ka mujale ca 400 vestlusele kutsutakse ja veidi alla poole neist sisse saavad.
Mu laps sai vestlusele kutse kõikidesse koolidesse, aga kuna esimene eelistus võttis ta vastu, siis teised tühistas, seega tegelikult ilmselt nende vestlusele jõudjate arv väheneb. Treffner on küll tõenäoliselt paljude esimene eelistus, kuid siiski ei ole see enam nii läbiv. Enda lapse klassist oli päris mitu last, kellel oli olümpiaadide tõttu n.ö. Treffneri koht käes, kuid valisid lõpuks Poska (kuna seal ei pea kindlat humanitaar/reaalsuunda valima).
Kas kusagil on olemas ka avalikult info selle kohta, kui suur konkurss mingis koolis oli? No muidugi enamus kandideerib igasse kooli, aga näiteks kui palju mingisse kooli esimese eelistusena kandideeris. Või kui mitte tänavuse aasta kohta, siis varasemate aastate kohta.
Sellisest infost ei tea, teada on, et kandideerijaid peaks olema vist kokku ca 1500 ringis ning eks praktiliselt kõik koolid on ühe või teise eelistusena nende seas ära mainitud. Kui palju nüüd täpselt esimese või teise eelistusena, seda pole avalikult välja toodud. Mingis eelmise aasta ajaleheartiklis rääkis Poska kooli esindaja, et neile kandideeris ca 1400 noort ning nendest umbes 400 kutsusid nad vestlusele. Kohtade arv on seal mingi 150-170. Äkki siis võiks sellest järeldada, et ka mujale ca 400 vestlusele kutsutakse ja veidi alla poole neist sisse saavad.
Mu laps sai vestlusele kutse kõikidesse koolidesse, aga kuna esimene eelistus võttis ta vastu, siis teised tühistas, seega tegelikult ilmselt nende vestlusele jõudjate arv väheneb. Treffner on küll tõenäoliselt paljude esimene eelistus, kuid siiski ei ole see enam nii läbiv. Enda lapse klassist oli päris mitu last, kellel oli olümpiaadide tõttu n.ö. Treffneri koht käes, kuid valisid lõpuks Poska (kuna seal ei pea kindlat humanitaar/reaalsuunda valima).
Kas kusagil on olemas ka avalikult info selle kohta, kui suur konkurss mingis koolis oli? No muidugi enamus kandideerib igasse kooli, aga näiteks kui palju mingisse kooli esimese eelistusena kandideeris. Või kui mitte tänavuse aasta kohta, siis varasemate aastate kohta.
Meie pere kogemus keskpäraste testitulemustega lapsega, et esimese eelistuse koolid (HTG ja Härma) kutsusid vestlema, aga pärast on vaikus, kolmanda eelistuse kool ei kutsunud vestlema (Poska, nagu lugeda sai, kutsubki vähe, ja ilmselt saavad õpilaskohad täis ka esimese-teise valikuga lastest), neljanda-viienda valiku koolid (nende puhul sai omavaheline järjekord pandud elukoha ja kooli vahelise kauguse järgi) kutsusid ka, aga need vestlused on veel ees. Nii et tagantjäreletarkusena oleks vist pidanud panema need viimased hoopis esimesteks. 🙂
Minu lapsel tulemused eesti keeles pisut alla keskmise ja matemaatikas üle keskmise, aga kolmanda eelistusena asetatud Poskast sai kutse vestlusele üsna ruttu. Imestas isegi, teades, et klassi- ja trennikaaslased üsna sarnaste tulemuste ja esimese-teise valikuna ei saanud. Ilmselt tunnistuse osakaal ka suur, see mu lapsel vist keskmisest parem. Esimese eelistuse koolist (Tamme) veel vastust pole, teine eelistus Peterson ja sinna ta rõõmsalt lähebki, sest leidis sobivad ja mitmekülgsemad moodulid kui Tamme range suund pakub ja lahtiste uste päeva mulje ka millegipärast sümpaatsem. Loodan samuti, et hästi õppida saab igas koolis, kui ise tubli olla ja Petersoni keskmised küllap seepärast madalamad ongi, et lapsi niipalju rohkem ja sellevõrra pääsevad sisse ka nõrgemate tulemustega lapsed.
Mina soovin kõigile jõudu ja soovitan tänase seisuga veel järeldusi mitte teha, et ei saa kuhugi kooli sisse. Oma lapsel oli sama pinge suur, aga tänaseks teise valiku tugev kool on talle kooli kutse saatnud, vaatame ja ootame esimest valikut. Ja keskmine tulemus oli alla 80. Kindlasti loeb ka tunnistus, huvialad, aktiivsus jms millega end koolile huvitavaks suudad teha.
Teine küsimus on see, et kui kutse on saadud mitmele poole, kas Treffner on üldse see, mida ilmtingimata eelistama peaks. Minu laps sai kutse nii Treffnerisse kui Tamme gümn. loodusklassi (muudest loobus ise) ja nüüd ei oska otsustada. Et kas “tugev” kool on alati ja igaühele parim valik? (laps on tubli ja nutikas, nii et hakkama saaks mõlemal pool)
Sõltub ilmselt lapsest ja tema psüühikast. Kui on tugev, saavutusele orienteeritud laps, siis sobib kindlasti Treffner. Kuna ilmselt sinna koondub siiski rohkem neid, kes käivad ja võidavad erinevaid olümpiaade, siis peaks arvestama ka sellega, et mõne inimese psüühika ei pea selles osas vastu, et ei ole enam n.ö. klassi parimate seas. Teisel võib sellest jällegi üsna ükskõik olla. Ehk siis, kas oled suur kala väikeses tiigis või väike kala suures tiigis :).
Mina suunasin enda lapse koolivalikut kohe algusest sinna, et ei paneks Treffnerit esimeseks eelistuseks. Punktide järgi oleks ka sinna ilmselt sisse saanud. Tal on kõik viied, kuid näeb selle saavutamiseks ka väga palju vaeva. Tundus, et sellisele lapsele oleks parem kool, mis on küll tugev, kuid kus siiski jääks võimalus ka n.ö. tugeval keskmisel mingis aines väga hea olla. Eks põhjuseid oli teisigi, kuid seetõttu valisime Poska.
Aga kui mul oleks valida, kas Tamme või Treffner, siis ilmselt valiksin ikkagi Treffneri :). Soovitan vaadata kasvõi eelmise aasta riigieksamite pingerida.
Minu kogemus vanima lapsega paljude aastate eest oli, et kui eelmises koolis klassi primus oli HTG-s klassi nõrgemate hulgas esimesel poolaastal, siis kutsuti vanemad kooli ja hakati vihjama, et peaks ehk kooli vahetama. No kaapis laps nina ikka vee peale, kuigi mingi oivik ei olnud.
Seda on päris mitmete eliitkoolide kohta kuulda olnud, et kui on alust arvata, et laps võib kooli riigieksamitulemuse keskmise ära rikkuda, üritatakse tast varem lahti saada (fakte mul pole, lihtsalt räägitakse). Nii et kui asi on kahtlane, kas laps hakkama saab, siis pigem mitte minna. Muidu oled sisse küll saanud, aga mingil hetkel õpilaste nimekirjast välja arvatud ja mine siis otsima koolikohta, kuhu saada.
Lisan omalt poolt ka seda, et samas ei tasu seda mõtet, et Treffneris ainult geeniused on ning tugevamal keskmisel sinna asja pole ka liiga valitsevaks muuta, vaid vaadata pigem lapse isiksuseomadusi.
Mina ise olen lõpetanud ka ühe n.ö. eliitkooli, mille kohta samuti igasugu jutud liikvel, et lapsed lõpetavad psüühikahäiretega jne, kuid tegelikult mitte midagi sellist minu jaoks ei olnud. Olingi tavaline keskmine, venitasin oma neljad-viied kokku ning absoluutselt ei läinud korda, et paljud teised on eesrinnas. Julgen öelda, et mul oli väga tore koolikeskkond.
Tunnen väga paljusid Treffneri lõpetanud inimesi. Nende seas on tõesti väga tugeva IQ-ga inimesi, kellel mõte lendab ning on ennast tugevalt mingis valdkonnas tõestanud. Nad on sellest koolis vaimustuses. Samapalju on täiesti tavalisi oma eriala spetsialiste, nii nagu neid tuleb igast teisest koolist. Kõik on seal kenasti hakkama saanud. Mõned lähedasemad inimesed on tõesti seda teemat maininud, et neile oli võistlusmoment oluline ning seetõttu oli neil seal raske.
Seega ära ei tasu nüüd ka hirmutada selle kooliga, igaühele tuleb leida sobiv. Mina enda vanimat last sinna ei suuna, kuid näiteks vanuselt järgmine tundub just selline tüüp olevat, kellel on vaja sellist ülistimuleerivat keskkonda ning kellel kõik tuleb nagu iseenesest.
Nii, hakkab kukkuma 27. mai, mil on kõik oma kutsed saanud. Kas mõni, kes kohe vestluse nädalal kutset ei saanud, on selle nüüdseks saanud?
Mul on aga teistmoodi küsimus. Kui koolist saadeti kutse kohe alguses, kuid kutse päeval minna ei saanud (laps oligi reaalselt oma huvialal Eestit esindamas teisel pool piire) ja vestlus lükati nn. teise ringi aega, kas see tähendab siis seda, et ta nn. kukkus esmasest konkurentsist välja ja peaks nüüd lootma, et edu korral leidub talle ootenimekirjast koht? Hästi õppiv, testid hästi teinud ja oma huvialal tunnustatud, kuid ikka veel ootenimekirjas? Nõrgemate õppimistulemustega klassikaaslased on õppimiskutse kätte saanud. Koole loomulikult teavitas ka põhjusest, miks ta kohe osaleda ei saanud.
Kas nõrgemate tulemustega kaaslased said ka kutse samasse Treffneri suunda? Kui jah, siis tasuks ehk koolist uurida. Vaevalt, et vestlus nii oluline oli, et see punkte maha võttis. Kui laps kandideeris teise suunda, siis seal võivad muidugi teised lävendid olla.
Imelik,et Treffneri koolist on tehtud mingi meka-samas suhteliselt viletsates põhikoolides tehakse Härma kooli maha-polevat õppimiskallakuga kool jne. Väga imelik..
Imelik,et Treffneri koolist on tehtud mingi meka-samas suhteliselt viletsates põhikoolides tehakse Härma kooli maha-polevat õppimiskallakuga kool jne. Väga imelik..
Tead rääkides Härmaskäiva lapse emaga, siis tekib jah tunne, et kas nad seal kooliskäivadja õpivad. Hommikuti kodust lahkudes on laps kodus. Koju jõudes on laps juba kodus. Hindelisi töid on harva. Samas teevad ju eksameid ilusti.
Mul on aga teistmoodi küsimus. Kui koolist saadeti kutse kohe alguses, kuid kutse päeval minna ei saanud (laps oligi reaalselt oma huvialal Eestit esindamas teisel pool piire) ja vestlus lükati nn. teise ringi aega, kas see tähendab siis seda, et ta nn. kukkus esmasest konkurentsist välja ja peaks nüüd lootma, et edu korral leidub talle ootenimekirjast koht? Hästi õppiv, testid hästi teinud ja oma huvialal tunnustatud, kuid ikka veel ootenimekirjas? Nõrgemate õppimistulemustega klassikaaslased on õppimiskutse kätte saanud. Koole loomulikult teavitas ka põhjusest, miks ta kohe osaleda ei saanud.
koolile on hästi oluline, et nemadoleksid lapsele a ja o. Kui nüüd on olukord, kus on vaja esindada kooli või minna rahvusvahelistele võistlustele, siis kool muidugi tahab, et õpilane neid eelistab. Ja vat selline asi saab määravaks.
Üks Tartu kool annab sulle kohe kõvasti plusse kui oled valmis kooli orkestriga liituma.
Kas nõrgemate tulemustega kaaslased said ka kutse samasse Treffneri suunda? Kui jah, siis tasuks ehk koolist uurida. Vaevalt, et vestlus nii oluline oli, et see punkte maha võttis. Kui laps kandideeris teise suunda, siis seal võivad muidugi teised lävendid olla.
Ei, erinevad koolid, erinevad tasemed. Lihtsalt pisut hämmastab, sest ideeliselt peaks esimese kutse saanul teoreetiliselt koht olemas olema, st. need, kes õigel ajal ei saanud vestlusel osaleda mõjuvatel põhjustel ei saaks nagu potensiaalse kohata olla. Hetkel ongi vaikus ja ühe kooli puhul mitteametlik viide, et nad jagavad esimese hooga kohad ära ja need, kes siis teises voorus vestlusel on, saavad maksimaalselt ootejärjekorda. Sel juhul ei saa ju kuidagi rääkida sellest, et valitakse vaid parimaid kandidaate – sel juhul võivad ju osa parimaid joone alla jääda.
Mis puudutab esindamist, siis varasemad kogemused 2 põhikooliga Tartus näitavad seda, et vahet ei ole, kas õpilane esindab kooli või Eestit, saavutused on mõlemad ja mõlemal juhul on koolid toonud õpilast ja tema saavutusi esile ja mis salata, sellest endale ka teenimatut kuulsust lõiganud.
Kummaline tõesti. Eks see häiriv on, et pole teada kui palju see eelistus punkte annab. Ja muidugi kui on mõjuvad põhjused, miks ei saanud osaleda vestlusel, siis on kahtlane küll. Aga palju neid punkte siis lapsel üldse oli?
Ühe minu tuttava laps sai ka kolmanda eelistusena Treffneri kutse. Ma küll ei tea, mis suunda ta kandideeris, kuid käis esimese ja teise kooli vestlusel ning otsustas lõpuks siiski Treffneri kasuks. Seega ei saa päris öelda ka, et üldse pole võimalik viimastest eelistustest kuskile pääseda. Aga täna oli vist mingi tähtaeg, kus paljud ära kinnitavad oma valikud. Ehk hakkavad järjekorrad liikuma.
Minu lapsel on paar päeva sisseastumise lehel Treffneri juures üleval kiri, et ootenimekirja arvatud, Härmast aga ikka ei miskit. Kui eeldada, et Treffner riisub kõige rammusama koore, siis võiks ju arvata, et populaarsuselt (tõenäoliselt) teisel kohal olev kool ei ole nii pirts, et samade tulemustega last, kellel Härma teine eelistus oli, isegi mitte ootelehele panna. Tundub küll, et kõige olulisem asi kandideerimisel on koolid õigesse eelistuse järjekorda panna. 🙁
Kummaline tõesti. Eks see häiriv on, et pole teada kui palju see eelistus punkte annab. Ja muidugi kui on mõjuvad põhjused, miks ei saanud osaleda vestlusel, siis on kahtlane küll. Aga palju neid punkte siis lapsel üldse oli?
Ühe minu tuttava laps sai ka kolmanda eelistusena Treffneri kutse. Ma küll ei tea, mis suunda ta kandideeris, kuid käis esimese ja teise kooli vestlusel ning otsustas lõpuks siiski Treffneri kasuks. Seega ei saa päris öelda ka, et üldse pole võimalik viimastest eelistustest kuskile pääseda. Aga täna oli vist mingi tähtaeg, kus paljud ära kinnitavad oma valikud. Ehk hakkavad järjekorrad liikuma.
Täna on tähtaeg, kui koolid peavad kutsed välja saatma. Kutset vastu võtta on aega mai lõpuni. Seega juuni alguses hakkab mingisugune liikumine.
Minu lapsel on paar päeva sisseastumise lehel Treffneri juures üleval kiri, et ootenimekirja arvatud, Härmast aga ikka ei miskit. Kui eeldada, et Treffner riisub kõige rammusama koore, siis võiks ju arvata, et populaarsuselt (tõenäoliselt) teisel kohal olev kool ei ole nii pirts, et samade tulemustega last, kellel Härma teine eelistus oli, isegi mitte ootelehele panna. Tundub küll, et kõige olulisem asi kandideerimisel on koolid õigesse eelistuse järjekorda panna. ????
Nii, järjekordne tõestus, et võtmeküsimus on panna koolid kandideerimisel õigesse järjekorda. Esimeseks asetatud Treffner jättis ootenimekirja (kuigi, tõsi, pole teada, kui pikk see ootenimekiri on, võib-olla on seal kõik vestlusele kutsutud), teiseks asetatud Härma teatas, et ei osutunud kooli vastuvõetuks. Vaevalt ta Treffneris paremini ennast kiita oskas kui Härmas (kuna Härmas vestles veebi kaudu ja ma olin sel ajal kodus, siis kuulsin, kui vähe ta ennast reklaamis, vaikis maha muusikaharrastuse ja huvikooli).
Kas tänase kuupäevaga on kõik koolidelt vastused saanud?
Aga kas punkte oli piisavalt? Ikka nii 90 protsendi ringis mõlema testi eest? Mu lapse klassis oli kolm kuni neli sellist, kel testitulemused ca 90 protsenti. Lisaks veel ka olümpiaadide pääsejad. Kui nii on igas Tartu koolis, siis on ju selge, et need kõik sinna ühte kooli ju ei mahu. Kõik sellised muidugi esimese eelistusena Treffnerit ei eelistanudki.
Minu lapsel on paar päeva sisseastumise lehel Treffneri juures üleval kiri, et ootenimekirja arvatud, Härmast aga ikka ei miskit. Kui eeldada, et Treffner riisub kõige rammusama koore, siis võiks ju arvata, et populaarsuselt (tõenäoliselt) teisel kohal olev kool ei ole nii pirts, et samade tulemustega last, kellel Härma teine eelistus oli, isegi mitte ootelehele panna. Tundub küll, et kõige olulisem asi kandideerimisel on koolid õigesse eelistuse järjekorda panna. ????
Nii, järjekordne tõestus, et võtmeküsimus on panna koolid kandideerimisel õigesse järjekorda. Esimeseks asetatud Treffner jättis ootenimekirja (kuigi, tõsi, pole teada, kui pikk see ootenimekiri on, võib-olla on seal kõik vestlusele kutsutud), teiseks asetatud Härma teatas, et ei osutunud kooli vastuvõetuks. Vaevalt ta Treffneris paremini ennast kiita oskas kui Härmas (kuna Härmas vestles veebi kaudu ja ma olin sel ajal kodus, siis kuulsin, kui vähe ta ennast reklaamis, vaikis maha muusikaharrastuse ja huvikooli).
Aga kas punkte oli piisavalt? Ikka nii 90 protsendi ringis mõlema testi eest? Mu lapse klassis oli kolm kuni neli sellist, kel testitulemused ca 90 protsenti. Lisaks veel ka olümpiaadide pääsejad. Kui nii on igas Tartu koolis, siis on ju selge, et need kõik sinna ühte kooli ju ei mahu. Kõik sellised muidugi esimese eelistusena Treffnerit ei eelistanudki.
Minu lapsel on paar päeva sisseastumise lehel Treffneri juures üleval kiri, et ootenimekirja arvatud, Härmast aga ikka ei miskit. Kui eeldada, et Treffner riisub kõige rammusama koore, siis võiks ju arvata, et populaarsuselt (tõenäoliselt) teisel kohal olev kool ei ole nii pirts, et samade tulemustega last, kellel Härma teine eelistus oli, isegi mitte ootelehele panna. Tundub küll, et kõige olulisem asi kandideerimisel on koolid õigesse eelistuse järjekorda panna. ????
Nii, järjekordne tõestus, et võtmeküsimus on panna koolid kandideerimisel õigesse järjekorda. Esimeseks asetatud Treffner jättis ootenimekirja (kuigi, tõsi, pole teada, kui pikk see ootenimekiri on, võib-olla on seal kõik vestlusele kutsutud), teiseks asetatud Härma teatas, et ei osutunud kooli vastuvõetuks. Vaevalt ta Treffneris paremini ennast kiita oskas kui Härmas (kuna Härmas vestles veebi kaudu ja ma olin sel ajal kodus, siis kuulsin, kui vähe ta ennast reklaamis, vaikis maha muusikaharrastuse ja huvikooli).
Kuule, sa vist õelutsed? Sest sinu vastus ei lähe kuidagi kokku tsiteeritavate postitustega ja ilmselge on ka see, et kes said 90+90 punkti, saavad igast koolist kutse vestlusele ja kui vestlusel ära käivad, siis ka õppimiskutse.
Ilmselt pole kellelgi Treffneri suhtes sellist ootist, et gümnat lõpetades on kohe ka PhD olemas.
Väga õige. Eelmisele kommenteerijale – loomulikult mängi ülikooli sissesaamisel rolli mitte konkreetselt kooli nimi või maine, aga kvaliteetne ettevalmistus. Mida ühed koolid, kuhu on õigstatult suurem konkurss, pakuvad ja teised vähem (mis ei tähenda, et neist ei saaks kõrgkkoli minna), Treffi lõpetajad saavad sisse maaima mainekatesse ülikoolidesse ja see näitab kvaliteedivahet.
Vastuväide!
Ülikooli sissesaamisel loevad head teadmised (4,5 umbes keskmine hinne) + isikuomadused + kasvatus ja kodune õhkkond + kas lapsel on lastud laps olla eakohaseid ülesandeid andes või on teda kasvatatud suhtumisega:
A) kui dünastia pärijat, kellel pole vaja millegi pärast muretsema
B) leida rikas mees/naine ja kõik laabub sinu elus
C) sa ei saa kunagi millegiga hakkama, ära üldse proovigi
D) õpetajad on rumalad, nõuavad liiga palju. Pealegi on sul pikk covid veebruarist (kestab ilmselt elu lõpuni).
E) kombinatsioonid eelnevatest.
Ei pea käima Treffneris, et saada ülikooli sisse, saab igast Eestimaa koolist sisse kui eeldusi on.
Aga kas punkte oli piisavalt? Ikka nii 90 protsendi ringis mõlema testi eest? Mu lapse klassis oli kolm kuni neli sellist, kel testitulemused ca 90 protsenti. Lisaks veel ka olümpiaadide pääsejad. Kui nii on igas Tartu koolis, siis on ju selge, et need kõik sinna ühte kooli ju ei mahu. Kõik sellised muidugi esimese eelistusena Treffnerit ei eelistanudki.
Minu lapsel on paar päeva sisseastumise lehel Treffneri juures üleval kiri, et ootenimekirja arvatud, Härmast aga ikka ei miskit. Kui eeldada, et Treffner riisub kõige rammusama koore, siis võiks ju arvata, et populaarsuselt (tõenäoliselt) teisel kohal olev kool ei ole nii pirts, et samade tulemustega last, kellel Härma teine eelistus oli, isegi mitte ootelehele panna. Tundub küll, et kõige olulisem asi kandideerimisel on koolid õigesse eelistuse järjekorda panna. ????
Nii, järjekordne tõestus, et võtmeküsimus on panna koolid kandideerimisel õigesse järjekorda. Esimeseks asetatud Treffner jättis ootenimekirja (kuigi, tõsi, pole teada, kui pikk see ootenimekiri on, võib-olla on seal kõik vestlusele kutsutud), teiseks asetatud Härma teatas, et ei osutunud kooli vastuvõetuks. Vaevalt ta Treffneris paremini ennast kiita oskas kui Härmas (kuna Härmas vestles veebi kaudu ja ma olin sel ajal kodus, siis kuulsin, kui vähe ta ennast reklaamis, vaikis maha muusikaharrastuse ja huvikooli).
Kui ma õigesti mäletan, siis Treffner võtab vastu 5*36=180 noort. See arv on piisavalt suur, et lisaks tippudele sai sisse ka omajagu üsna tavalisi tublisid noori, kes pole ei olümpiaadivõitjad ega pole ka teste päris maksimumilähedaselt teinud.
