Minu lapsel on paar päeva sisseastumise lehel Treffneri juures üleval kiri, et ootenimekirja arvatud, Härmast aga ikka ei miskit. Kui eeldada, et Treffner riisub kõige rammusama koore, siis võiks ju arvata, et populaarsuselt (tõenäoliselt) teisel kohal olev kool ei ole nii pirts, et samade tulemustega last, kellel Härma teine eelistus oli, isegi mitte ootelehele panna. Tundub küll, et kõige olulisem asi kandideerimisel on koolid õigesse eelistuse järjekorda panna. 🙁
Nii, järjekordne tõestus, et võtmeküsimus on panna koolid kandideerimisel õigesse järjekorda. Esimeseks asetatud Treffner jättis ootenimekirja (kuigi, tõsi, pole teada, kui pikk see ootenimekiri on, võib-olla on seal kõik vestlusele kutsutud), teiseks asetatud Härma teatas, et ei osutunud kooli vastuvõetuks. Vaevalt ta Treffneris paremini ennast kiita oskas kui Härmas (kuna Härmas vestles veebi kaudu ja ma olin sel ajal kodus, siis kuulsin, kui vähe ta ennast reklaamis, vaikis maha muusikaharrastuse ja huvikooli).
sellest, et koolide järjestus on võtmeküsimus, on räägitud juba esimesest ühiskatsete aastast. valiku teeb ju kool ning loogiline, et esmalt valitakse nende hulgast, kes konkreetse kooli on oma valikus esimeseks pannud, mitte nende hulgast, kellel see on kolmas valik.
kui napilt keskpärane laps paneb pingereaks trefi, poska, härma ja petersoni, siis esimesse kahte ta suure tõenäosusega ei mahu, kolmas on kahtlane ja neljas tõenäoliselt ei kutsuvestluselegi. kui ta paneks pingereaks petersoni, tamme, härma ja poska, siis peterson kutsuks ta kui esimese valiku tegija vestlusele ning tõenäoliselt pakuks koolikohtagi, siis pole oluline, et ta teistes vestlustelegi ei pääse, koolikoht on olemas.
ma tean mitmeid 4+ keskmise hindega ja keskmiste testitulemustega lapsi, kes on koolid “valesse” järjekorda pannud ning käivad nüüd kutsekas, sest kuhugi gümnaasiumisse sisse ei saanud, samas petersoni esimeseks valikuks pannud napilt kolmelised klassikaaslased käivad petersonis.
paljud miskipärast arvavad või loodavad, et koolid kutsuvad kõik tublimad eelistusest hoolimata endale õppima ja siis saab laps ise veelkord valida, kuhu minna. reaalsuses teeb laps aga oma esmavaliku pingerida moodustades ja sealt edasi on “pall” koolide käes, kes siis endale sobivaid õpilasi valivad ning seda ei teha nende hulgast, kes parema meelega hoopis kusagil mujal koolis õpiks ning valiv kool on lapse jaoks 3. või 4. kohal alles. suht harva kutsub 3. või 4. eelistuse kool vestluselegi, sest pole mõtet aega raisata, tõenäoliselt teeb kandideerija ma valiku juba 1. või 2. koha kooli hulgast ning nii ei pruugi tubli, kuid vale pingerea teinud laps kuhugi kutset saadagi