Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Uue eelnõuga võib jääda üürnike maksta maja remondifond ja vahetada tapeet
Teema: Uue eelnõuga võib jääda üürnike maksta maja remondifond ja vahetada tapeet
Olen üürileandja ligi 10a ja seda remondiasja kuulen esimest korda. Mul kõigis lepingutes sees punkt, et korter tagastatakse samal tasemel, kui see oli vastu võttes, v.a. normaalne kulumine. Meil on värvitud seinad ja kui üürnikule annan värskelt värvitud seintega korteri, siis sellise olen ka tagasi saanud, v.a. kui oleme ühel meelel, et tõesti pole tarvis midagi kõpitseda. Remondifond – ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes ei lase üürnikul maksta kogu arvet. Ise olen üürnikele öelnud nt, et teeme kas 525 üür ja remondifondi ei pea maksma, või 500 üür ja maksad remondifondi ka, mis on 20 eurot. (Vahe 25 ja 20 euro vahel on tulumaks, mille mina pean maksma, juhul kui ma pean remondifondi raha ise üürnikult kasseerima).
Mitte ei jää üürnike maksta, vaid võib nii kokku leppida. Ega lõpphind üürniku jaoks sellest ei muutu.
Kogemus näitab, et kõik mis “võidakse kokku leppida” üürniku kahjuks saab uueks standardiks. Nt praegune maakleritasude üürilisele kaela määrimine, kuigi maakleri klient on tegelikult ju KV omanik. Aga vot, nii on “kokku lepitud”. Või kokku lepitud üürileandjate vahel, peaaegu nagu kartellikokkulepe.
Kiidan heaks – mul maksab üürnik otse KÜ’le, seega maksabki täie arve, mitte ei võta 40 eurot remondifondi maha (selle võrra on üür 40 eurot odavam).
Praegune seadus on ajale jalg jäänud oma “üürnike kahjuks tehtud kokkulepe on tühine”. Pooltel on õigus ise kokkuleppida lepingu tingimustes ju.
Ma arvan, et see on normaalne et korter tuleb tagastada samas seisus, mis oli sissekolimisel. Kui ikka aasta peale üürimist on värskest remondist saanud väga kulunud remont, siis ilmselgelt on üürnik olnud väga hoolimatu. Ja remondifondi maksmine on ka loogiline, sest see on igakuine korteri kulu, mitte omaniku tulu. Kui ikka ei sobi remondifond, siis lihtsalt ei üüri sellist korterit, mille remondifond on liiga suur. Ja see pole mingi argument, et omanik saab remondifondist mingit kasu, kasu saab üürnik, kes saab korda tehtud kortermajas elada. Ma olen ka näinud sellist üürniku, kes ütles, et tema lifti kasutama ei hakka ja liftitasu ei maksa, nagu oleks lifti sisenemine piletiga mitte maja üldkulu, mida maksavad kõik sõltumata kasutamisest.
Ja remondifondi maksmine on ka loogiline, sest see on igakuine korteri kulu, mitte omaniku tulu.
Aga miks mitte küsida ka laenuga ostetud korteri laenumakset?
Eelmisele- aga miks mitte osta ise korter ja mitte üürida?
kuigi maakleri klient on tegelikult ju KV omanik.
Vot see on jälle kuidas-kunagi. Maaklerid otsivad vahel ka “kliendile” ehk siis tulevasele üürnikule üüripinda või ostjale kinnisvara.
kuigi maakleri klient on tegelikult ju KV omanik.
Vot see on jälle kuidas-kunagi. Maaklerid otsivad vahel ka “kliendile” ehk siis tulevasele üürnikule üüripinda või ostjale kinnisvara.
Siis ei vingugi keegi. Kui mina palkan, siis mina maksan ja ei mingit kobisemist. Kui palkaja aga tahab suruda kellegi teise kaela kulu, mille tema tekitas, siis on probleem.
Ma arvan, et see on normaalne et korter tuleb tagastada samas seisus, mis oli sissekolimisel. Kui ikka aasta peale üürimist on värskest remondist saanud väga kulunud remont, siis ilmselgelt on üürnik olnud väga hoolimatu. Ja remondifondi maksmine on ka loogiline, sest see on igakuine korteri kulu, mitte omaniku tulu. Kui ikka ei sobi remondifond, siis lihtsalt ei üüri sellist korterit, mille remondifond on liiga suur. Ja see pole mingi argument, et omanik saab remondifondist mingit kasu, kasu saab üürnik, kes saab korda tehtud kortermajas elada. Ma olen ka näinud sellist üürniku, kes ütles, et tema lifti kasutama ei hakka ja liftitasu ei maksa, nagu oleks lifti sisenemine piletiga mitte maja üldkulu, mida maksavad kõik sõltumata kasutamisest.
Üürnik saab remondifondist ainult lühiajalist kasu ja sedagi juhul, kui tema seeselamise ajal midagi päriselt parendatakse või on juba parendatud. Me elame uues kortermajas ja korjame remondifondi raha tulevikus tekkida võivate parenduste ja remondi tarvis. Sinna võib minna aastaid, kuni midagi päriselt remontima on vaja hakata. Mis kasu siis praegune üürnik täpselt saab sellest?
Remondifond on üürileandja kulu, sest tema saab korras kortermajas oleva korteri eest küsida suuremat üüri ja müügi korral kõrgemat hinda.
Sama loogika järgi peaks eramaja üüriline ka äkki maja omanikule tulevikus tekkiva remondi raha kinni maksma või? Omanik ütleb, et paneb iga kuu 200 eurot kõrvale, sest äkki vaja kunagi katust ja küttesüsteemi vahetada ja üürnik maksku kinni?
Ma arvan, et see on normaalne et korter tuleb tagastada samas seisus, mis oli sissekolimisel. Kui ikka aasta peale üürimist on värskest remondist saanud väga kulunud remont, siis ilmselgelt on üürnik olnud väga hoolimatu. Ja remondifondi maksmine on ka loogiline, sest see on igakuine korteri kulu, mitte omaniku tulu. Kui ikka ei sobi remondifond, siis lihtsalt ei üüri sellist korterit, mille remondifond on liiga suur. Ja see pole mingi argument, et omanik saab remondifondist mingit kasu, kasu saab üürnik, kes saab korda tehtud kortermajas elada. Ma olen ka näinud sellist üürniku, kes ütles, et tema lifti kasutama ei hakka ja liftitasu ei maksa, nagu oleks lifti sisenemine piletiga mitte maja üldkulu, mida maksavad kõik sõltumata kasutamisest.
Üürnik saab remondifondist ainult lühiajalist kasu ja sedagi juhul, kui tema seeselamise ajal midagi päriselt parendatakse või on juba parendatud. Me elame uues kortermajas ja korjame remondifondi raha tulevikus tekkida võivate parenduste ja remondi tarvis. Sinna võib minna aastaid, kuni midagi päriselt remontima on vaja hakata. Mis kasu siis praegune üürnik täpselt saab sellest?
Remondifond on üürileandja kulu, sest tema saab korras kortermajas oleva korteri eest küsida suuremat üüri ja müügi korral kõrgemat hinda.
Sama loogika järgi peaks eramaja üüriline ka äkki maja omanikule tulevikus tekkiva remondi raha kinni maksma või? Omanik ütleb, et paneb iga kuu 200 eurot kõrvale, sest äkki vaja kunagi katust ja küttesüsteemi vahetada ja üürnik maksku kinni?
Aga siis ei ole vaja sellist korterit üürida. Vaba turumajandus- rendid endale sobivate tingimustega pinna.
Ma arvan, et see on normaalne et korter tuleb tagastada samas seisus, mis oli sissekolimisel. Kui ikka aasta peale üürimist on värskest remondist saanud väga kulunud remont, siis ilmselgelt on üürnik olnud väga hoolimatu. Ja remondifondi maksmine on ka loogiline, sest see on igakuine korteri kulu, mitte omaniku tulu. Kui ikka ei sobi remondifond, siis lihtsalt ei üüri sellist korterit, mille remondifond on liiga suur. Ja see pole mingi argument, et omanik saab remondifondist mingit kasu, kasu saab üürnik, kes saab korda tehtud kortermajas elada. Ma olen ka näinud sellist üürniku, kes ütles, et tema lifti kasutama ei hakka ja liftitasu ei maksa, nagu oleks lifti sisenemine piletiga mitte maja üldkulu, mida maksavad kõik sõltumata kasutamisest.
Üürnik saab remondifondist ainult lühiajalist kasu ja sedagi juhul, kui tema seeselamise ajal midagi päriselt parendatakse või on juba parendatud. Me elame uues kortermajas ja korjame remondifondi raha tulevikus tekkida võivate parenduste ja remondi tarvis. Sinna võib minna aastaid, kuni midagi päriselt remontima on vaja hakata. Mis kasu siis praegune üürnik täpselt saab sellest?
Remondifond on üürileandja kulu, sest tema saab korras kortermajas oleva korteri eest küsida suuremat üüri ja müügi korral kõrgemat hinda.
Sama loogika järgi peaks eramaja üüriline ka äkki maja omanikule tulevikus tekkiva remondi raha kinni maksma või? Omanik ütleb, et paneb iga kuu 200 eurot kõrvale, sest äkki vaja kunagi katust ja küttesüsteemi vahetada ja üürnik maksku kinni?
Aga siis ei ole vaja sellist korterit üürida. Vaba turumajandus- rendid endale sobivate tingimustega pinna.
Üürnik ei pea maksma remondifondi ja kortermaja laenumakseid seaduse järgi ja isegi kui selline kokkulepe tehakse, on see tühine ja üürnikul on õigus pärast see raha viivistega tagasi nõuda. Seega, võib-olla teile makstaksegi ära see raha, aga pärast riskid sellega, et maksad kuni 3 aasta raha tagasi viivisega 0.02% päevas.
et maksad kuni 3 aasta raha tagasi viivisega 0.02% päevas
Palun link selle väite seadusele.
Ma arvan, et see on normaalne et korter tuleb tagastada samas seisus, mis oli sissekolimisel. Kui ikka aasta peale üürimist on värskest remondist saanud väga kulunud remont, siis ilmselgelt on üürnik olnud väga hoolimatu. Ja remondifondi maksmine on ka loogiline, sest see on igakuine korteri kulu, mitte omaniku tulu. Kui ikka ei sobi remondifond, siis lihtsalt ei üüri sellist korterit, mille remondifond on liiga suur. Ja see pole mingi argument, et omanik saab remondifondist mingit kasu, kasu saab üürnik, kes saab korda tehtud kortermajas elada. Ma olen ka näinud sellist üürniku, kes ütles, et tema lifti kasutama ei hakka ja liftitasu ei maksa, nagu oleks lifti sisenemine piletiga mitte maja üldkulu, mida maksavad kõik sõltumata kasutamisest.
Üürnik saab remondifondist ainult lühiajalist kasu ja sedagi juhul, kui tema seeselamise ajal midagi päriselt parendatakse või on juba parendatud. Me elame uues kortermajas ja korjame remondifondi raha tulevikus tekkida võivate parenduste ja remondi tarvis. Sinna võib minna aastaid, kuni midagi päriselt remontima on vaja hakata. Mis kasu siis praegune üürnik täpselt saab sellest?
Remondifond on üürileandja kulu, sest tema saab korras kortermajas oleva korteri eest küsida suuremat üüri ja müügi korral kõrgemat hinda.
Sama loogika järgi peaks eramaja üüriline ka äkki maja omanikule tulevikus tekkiva remondi raha kinni maksma või? Omanik ütleb, et paneb iga kuu 200 eurot kõrvale, sest äkki vaja kunagi katust ja küttesüsteemi vahetada ja üürnik maksku kinni?
Aga siis ei ole vaja sellist korterit üürida. Vaba turumajandus- rendid endale sobivate tingimustega pinna.
Üürnik ei pea maksma remondifondi ja kortermaja laenumakseid seaduse järgi ja isegi kui selline kokkulepe tehakse, on see tühine ja üürnikul on õigus pärast see raha viivistega tagasi nõuda. Seega, võib-olla teile makstaksegi ära see raha, aga pärast riskid sellega, et maksad kuni 3 aasta raha tagasi viivisega 0.02% päevas.
Kas te oma üürilepinguid loete sama tähelepanelikult kui teemaalgatust? Teema ei ole mitte selles, mis praegu on, vaid planeeritavatest muudatustest.
Aga konkreetselt uudisest, kas see ei anna mitte üürileandjale võimalust teha korteris kehvade materjalidega remont, mille puhul ongi näiteks aasta ajaga juba selged kulumise märgid näha? Ja siis üürnikud muudkui remondivad. Ma kujutan ette, et see hakkaks päris palju vaidlusi tekitama, milline see korteri algne seisukord siis ikkagi oli, eriti kui me ei räägi konkreetsetest vigastustest mööblile ja interjöörile, vaid tavalisest kulumisest.
et maksad kuni 3 aasta raha tagasi viivisega 0.02% päevas
Palun link selle väite seadusele.
Sisuliselt tähendab see seda, et üürnik pildistab absoluutselt iga nurgakese jne üles, et kui hiljem midagi omanikule ei meeldi renoveerituna siis saabki üürnik väita, et enne oli juba “iluliist tuksis”. Siit tuleb uus äriharu: üürikorterite ülespildistamine ja ehituse eriala inimese poolt kinnitamine.
Eesti Õigusbüroost jurist Merike Roosileht selgitab, et esiteks ei peaks üürnik tasuma raha millegi eest, mis pole lepingus kokku lepitud. “Tulenevalt võlaõigusseadusest peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid kõrvalkulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud,” ütles ta.
Kui lepingus on kirjas, et üürnikmaksab kogu KÜ arve omanikul, siis ON kokku lepitud.
Tasub aga teada, et nõude esitamise tähtaeg on maksimaalselt kolm aastat.
See tähendab, et nõuet võib 3 aasta jooksul esitada, mitte et 3 aasta raha tagasi saabki.
Nii palju kui ma tean, siis Ameerikas ongi see süsteem pikalt olnud ning nad pildistavad/filmivadki piinliku täpsusega üüripinda üleandmise päeval ning enne tagastamist värvivad seinu jne, et pärast oma deposiiti tagasi saada (mida üürileandja ikkagi igasuguste trikkidega proovib kinni hoida). Kahju, et kõik jänkide lollused peame üle võtma.
Et pätte ja kaabakaid soositakse edasi:
Uus eelnõu tegeleb siiski vaid lepinguõiguse küsimustega aga näiteks niinimetatud puuküürnike välja tõstmiseks regulatsioon lisavõimalusi ei anna.
Eesti Õigusbüroost jurist Merike Roosileht selgitab, et esiteks ei peaks üürnik tasuma raha millegi eest, mis pole lepingus kokku lepitud. “Tulenevalt võlaõigusseadusest peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid kõrvalkulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud,” ütles ta.
Kui lepingus on kirjas, et üürnikmaksab kogu KÜ arve omanikul, siis ON kokku lepitud.
Tasub aga teada, et nõude esitamise tähtaeg on maksimaalselt kolm aastat.
See tähendab, et nõuet võib 3 aasta jooksul esitada, mitte et 3 aasta raha tagasi saabki.
Edasi ka lugesid ikka? See esimene pool oli sellest, et saaks üldse nõuda üürnikult kommunaalkulude tasumist, peab olema see lepingus kirjas. Aga tsiviilseadustiku järgi on seadusevastane kokkulepe tühine, et isegi kui on lepingus kokku lepitud, et üürnik maksab muuhulgas ka KÜ remondifondi ja laenumakse, siis on see tühine ja üürnikul õigus see raha tagasi nõuda.
3 a osas on sul õigus, minu viga, aga see ei tähenda, et ta 3 a raha tagasi ei saa.
Eks anna lugeda mõni selline kohtulahend või üürikomisjoni otsus (Tallinnas vist on midagi sellist), siis usun.
Eks anna lugeda mõni selline kohtulahend või üürikomisjoni otsus (Tallinnas vist on midagi sellist), siis usun.
Aga palun
https://www.tallinn.ee/otsus-11-1.26.19
Praegune seadus on ajale jalg jäänud oma “üürnike kahjuks tehtud kokkulepe on tühine”. Pooltel on õigus ise kokkuleppida lepingu tingimustes ju.
Lugedes seda kommentaari tuleb ette pilt kiirlaenuandjast, kes sarnaselt kaebleb, et ei saagi laenuvõtjalt küsida hiigelintresse enam, igasugune kokkulepe üle piirmäära on tühine. Pooltel on õigus ise kokkuleppida lepingu tingimustes ju.
Kiirlaenunduses oligi varem, et pooled said ise kokku leppida lepingutingimustes ja oleme näinud kõik, kuhu see viis. Kuhu selline lepin kokku, mida iganes mentaliteet üüriturul viiks? Kiirlaenunduses saadi aru, et ega see midagi head ei tõota ja asuti valdkonda seadustega reguleerima, tuli vastustundlik laenamine ja krediidikulukusele seati ülemäär jne jne. Millal küll jõuab aeg sinnamaani, kus midagi ka üürisuhetega ette võetakse ja igasugu skeemitamised, remondifondimaksete, maakleritasude lükkamine üürniku õlule ei oleks lubatud.
Remondifondiga säilitatakse maja olukorda (samamoodi nagu üürnik peab säilitama korteri olukorda), mitte ei muudeta sellega maja uueks, et omanik sellest meeletut kasu võiks saada.
Remondifondiga säilitatakse maja olukorda (samamoodi nagu üürnik peab säilitama korteri olukorda), mitte ei muudeta sellega maja uueks, et omanik sellest meeletut kasu võiks saada.
Vabandust, aga juhm oled või? Kui vanas kortermajas vahetatakse fassaad, aknad, küttesüsteem, katus, siis mismoodi on see maja olukorra säilitamine? Selge see, et renoveeritud majas oleva korteri eest saad sa rohkem raha küsida, sest renoveerimine ei paranda mitte ainult maja välimust, vaid suure tõenäosusega alandab ka kommunaalkulusid. Uues majas kogutakse seda raha esialgu igaks juhuks, aga uued majad pole ka igavesed, kunagi ikka hakkavad lagunema. Ja isegi kui remondifondiga ainult maja olukorda säilitatakse, siis nö säilinud majas saab ikka korteri eest rohkem raha, kui sellises majas, kus krohv kukub ja katus laseb läbi.
Vabandust, aga juhm oled või? Kui vanas kortermajas vahetatakse fassaad, aknad, küttesüsteem, katus, siis mismoodi on see maja olukorra säilitamine?
Seda nimetatakse restaureerimiseks ja seda ei saa teha selle piskuga mida mõnekümne euro kaupa kogutakse, restaureerimist tehakse pangalaenuga. Meie ca 100 korteriga maja restaureeriti aasta tagasi ja pangalaenu jääk on 740 876,66.
Eks anna lugeda mõni selline kohtulahend või üürikomisjoni otsus (Tallinnas vist on midagi sellist), siis usun.
Aga palun
Siit tuleb välja, et remondifondi peab maksma üürnik, aga reservkapitali mitte. Üldse oli üürniku võit üürikomisjoni pöördumisel 11 eurot.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Uue eelnõuga võib jääda üürnike maksta maja remondifond ja vahetada tapeet