Teema: Uueks aastaks

#3924645:

Kui nüüd pöörduda tagasi algse, teemaalgatuses püstitatud küsimuse juurde, siis mina sooviksin, et Eestis oleks iga nurga peal valitsuse rahastatud (inimesele tasuta) testimispunktid, nagu see on näiteks Saksamaal – täidad varem online oma blanketi ära, sõidad autoga kohale (testija tuleb auto akna juurde) või astud otse tänavale uksega toakesest või telgist läbi (inimesed ootavad õues), ja lähed kohe ära, vastus tuleb 15 min pärast meilile. Inimene võib kasvõi iga päev ennast testida. Lähen kooli – testin. Lähen sünnipäevale, vanaema juurde, sõpradega kohtuma, kontserdile, restorani jne… kohusetundliku inimesena astun mugavalt läbi testimispunktist ja saan kindluse, et ma (vaktsineeritu või mitte) ei levita vähemalt sellel päeval või sündmusel kellelegi covidit. Usun, et väga paljud testiksid end ka siis, kui selleks eraldi kohutstust ei oleks. Samuti oleks väga lihtne nt restoranidel, klubidel, spordisaalidel vms testimist nõuda – palun, 200 meetri kaugusel on testimispunkt, asuge palun sealt läbi, ootame teid tagasi. Kui ma tean, et tahan pärast tööd linna peale minna, siis lähen kas eelmisel õhtul või hommikul või kasvõi pärast tööd testimispunktist läbi ja siis saan ju sama tõendiga terve õhtu möllata ja järgmisel päeval veel töölegi lausa 24-tunnise kattega.

Millist kindlamat viiruse leviku vastast vahendit oskaksite soovitada?

siia kõrvale peaks lisama ka millised on saksamaal muud piirangud. või piirdubki seal asi ainult võimalusega tasuta testida?

#3924564:

Eestis on 2021.aastal surnud 909 poolelioleva vaktsineerimiskuuriga inimest. Kas see fakt paneb millegi üle mõtlema?

Üle 800 000 eestimaalase on olnud aastal 2021 umbes 6 nädalat poolelioleva vaktsineerimiskuuriga. Ja selle 800 000+ inimese season siis 909olnud neid, kes täpselt selle 6 nädala jooksul surnud? Eestis  sureb igal aastal ~15 000 inimest, kas  sa lootsid, et see esimene  vaktsiinidoos  teeb inimesed surematuks ja nad üldse enam ei sure või milles probleem täpselt on?

#3924464:

Küsimus meedikule: kas praegu saavad kõik koroonaosakonna patsiendid remdesiviri või ainult raskemalt/kergemalt haigestunud? Umbes aasta tagasi oli uudis, et Eesti tellis päris palju seda ravimit, aga arvestades seda, et viimasel poolel aastal on päris palju inimesi haiglatest läbi käinud, ei pruugi enam nii kallist ravimit jätkuda igaühe jaoks või ongi juba riiklikul tasandil loobutud sellest?

Remdesiviiril on oma kindel näidustus ja kindlasti ei loeta selle määramisel raha. Praegugi saavad patsiendid seda täiesti vabalt.

#3925590:

#3924532:

Vaata kui palju on kasvanud südamehaigustesse surnuid sellel aastal. Ei see ei ole kuumus, see on vaktsiin.

Südamehaigustesse suremus on suurenenud seetõttu, et plaaniline ravi on kannatanud ja patsiendid pole õigel ajal ravi saanud. See juhtus juba enne vaktsiine ja eelmise aasta kuuma suve.

Teine tegur on pidev stress, mis ümbritseb meid juba teist aastat ning mõjutab sõltuvalt ametist ja eluvaldkonnast meid erinevalt. Mõned on kaotanud oma sissetuleku, mõned on kaotanud lähedase, mõned on kaotanud tervise, kõik on kaotanud vabadust ning õnnetunnet. Kõik see mõjutab otseselt südame tervist.

#3925772:

südamehaigustesse suremuse peamiseks põhjuseks alates pandeemia algusest on ikkagi olnud testimine, järgnevad kiibistamine, kiirgus ja magnetism. Kui poleks testimist poleks ka pandeemiat.

Nali, onju? Maskid ja nendes elavad reptiilivastsed unustasid nimetada, muide.

Me oleme jõudnud utoopiasse. Inimesed ei sure enam vähki, infarki jne vaid ainult ja ainult vaktsiinidesse.

Need, kes ei vakrsineeri, neil pole kunagi ühtehi haigust ega sure.

#3925871:

#3925832:

#3925798:

Jah-jah, bla bla bla, kõik põhjused va vaktsiin on lubatud.

Proovi nüüd ikka ise objektiivne olla. Mõned surmad on kindlasti vaktsiini poolt esile kutsutud, kuid ole mõistlik, mitte tuhanded, eks. Miks sa eitad muude tegurite võimalikkust? Ja kui kõik muu on oletuslik-tunnetuslik (stress, depressioon, monitoorimata-ravimata haigused), siis kuumalaine eksisteeris ju faktiliselt ning selle mõju inimeste tervisele on samuti meditsiiniline fakt.

Ma ei eita muude tegurite võimalikkust, ma rääkisin ju sellest, et panustab nii üks kui teine asi. Üks asi ei tekitagi neid probleeme. Väga lihtsustatult võib tulla näiteks nii: kõrge vereõhk +20% panust, nihu läinud süst +20%, kuum ilm +20%, saad covidi enivei +20%

Et siis vanainimesed, kes said süstid jaanuris-veebruaris, elasid kripsult-krapsult 4-5  kuud, tuli kuunalaine ja kahe nädalaga surid, surid ikka vaktsiini tõttu.

#3926160:

Naljakas, et eelmisel sügis-talvel küsisid kogu aeg antivaxxerid/koroonaeitajad, et issand, kas muid surmasid peale koroonasurma polegi nüüd vää? Kuhu on jäänud vanadussurmad?? Aga nüüd miskipärast näen ma antivaxxerite suust tulevat ainult üht ja sama laulu: ainult vaktsiinisurmad ja vaktsiinisurmad. Kahepalgeline, kas pole? ????

Kui haridust on eluülikooli jagu, siis midagi tarka oleks ju nendelt palju oodata.

#3926407:

#3925454:

#3925340:

#3924638:

#3924633:

#3924590:

ja kuidas saakski see teisiti olla, kui eesti elanike üldine vakstineeritus on 63%, täiskasvanute hulgas 74% ja 60+ vanuses juba 79%. covidisse on siiski surnud valdavalt vaktsineerimata inimesed, ometi on neid vaktsineeritutest mitu korda vähem. eriti eakate hulgas, kust enamus surmasid paratamatult ju tuleb.

Siis laheneb probleem, kui 0-40 vanused inimesed kõik ennast ära vaktsineeriks?

Kui räägite intensiivist, täpsustage…

mis probleemi sa silmas pead?

See, kui paljud inimesed intensiivravi vajavad.

https://www.err.ee/1608454613/lastearst-ka-lapsed-vajavad-koroona-tottu-haiglaravi

Selles artiklis kirjutatakse ju, et koroona tõttu vajavad haiglaravi väga, väga vähesed lapsed. Pandeemia algusest 2021. aasta detsembri keskpaigani (peaaegu kahe aasta jooksul!) sattus Eestis koroonaga haiglasse 72 5-11-aastast last.

Sellega hoitaksegi seda “kohutavat” haigust elus- artiklid, mis on proportsioonist väljas. Kas on ikka nii ohtlik ja suure suremusega haigus? Kogu maailma peale alla 1% (ja vanusegrupp teadmata, kui Eestis vaadata, siis siin ju vaid üle 70, pigem isegi rohkem üle 80 on lahkunud), ja ikka kardame. Natuke totter on juba, kui aus olla.