Teema: Uuele klassijuhatajale üks mõte

Lapsevanemale ka mõned mõtted.
Sinu laps pole maailmanaba. Õpeta talle, et tema ümber on palju erinevaid inimesi oma eripäradega, et ta oskaks kohaneda, oleks ennekõike inimene.
Pea kinni hea suhtlemise tavadest: ära torma kooli nõudma ja süüdistama. Ära helista õpetajale pool üksteist õhtul, et teatada oma lapse haigestumisest. Meil on olemas nii EKool kui Stuudium.
Ära räägi lapse kuuldes naabreid ega nende lapsi taga, ära jaga halvustavaid hinnanguid teiste eluvalikute ega tegemiste suhtes, see annab toitu kiusamisele.
Ära räägi kodus õpetajatest ja koolisüsteemist halvasti, nii kujundad lapses eelarvamuse, et koolis ongi kõik halb, raske ja õpetajad – need on need viimased, kes kusagil mujal niikuinii hakkama ei saaks.
Õpi tegema konstruktiivset kriitikat, aga seda ka ise vastu võtma.
Tunne koolis toimuva vastu sõbralikku huvi. Arvesta, et õpetaja pole teenindaja, vaid spetsialist.
Ära levita kuulujutte, ära kuula neid – pöördu otse ja küsi ning selgita, kui seda vaja on.

Ilusat algavat koostööaastat!

Tere, lapsevanem.

Mina olen ka lapsevanem. Kool algab ja me kõik tahame õpetajalt palju infot. Me küsime asju, mida juba aktusel ja klassijuhatajatunnis räägiti, aga meid polnud kohal või läks kõrvust mööda. Me tahame teada, kuidas just meie lapsel läheb, miks see ja millal teine.

Me tahame, et õpetaja oleks lastega rõõmsameelne, tähelepanelik, toetav. Ja siis me tahame, et ta pärast tunde leiaks aega vahetada e-kirju, ennast tutvustada, vastata küsimustele, selgitada, arutada.

Ja me mõistame, et kui õpetaja õhtul, oma laste kõrvalt aega võttes, oma puhkeajast ruumi näpistades olulised asjad ruttu kirja paneb ja jätab keeletoimetamise kiirustades tegemata, pole see maailmalõpp.

Tere, lapsevanem!
Olen ise nii üht kui teist. Kodus lapsevanem ja koolis õpetaja.
Kahjuks pean sinuga nõustuma. Pedagoogideks on saanud ka need inimesed, kes kohati kirjutavad nii, et teeb kurvaks. Paraku on see probleem suurem just nooremate kolleegide seas. Nõukaaegse haridusega inimesed kirjutavad üldjuhul korrektsemalt kui peale tulnud noorem põlvkond.
Ajaleht kirjutab küll, et õpetajaks asus õppima rohkem tudengeid, kuid…paraku mitte enam nii võimekad inimesed kui varem. Õpetajaks kandideerivad sageli need gümnasistid, kes kardavad, et mujale sisse ei saa.
Ülikooli didaktikud räägivad koolitustel seda infot juba aastaid.

Õpetaja ei peaks tõesti kirjutama “tegematta”, “ültse” jms vorme.
Päris ilukirjanduslikult ideaalselt end kirjalikult väljendama ehk füüsikaõpetaja ei peagi suutma, aga keskmiselt kirjaoskaja võiks ikka olla küll.

#3215510:

Tere, uus klassijuhataja!

Mul on Sulle soe soovitus, palve kui võiks öelda.

Kool algab ja võimalik, et alustad uue klassi ees. Kirjavahetust on septembris palju, tutvustad end vanematele, jagad infot, edastad infot.

Palun tee seda korrektses eesti keeles. Kontrolli üle kirjavahemärgid, suured ja väiksed algustähed, sõna lõpuühendid (-gi ja -ki, ma tegevusnimed), väljenda end korrektselt, kasutades eesti keele rikkust, ära kasuta arvutikeelt.

Sina oled ettenäitaja, et meie saaks olla järgijad.

Ma ei saa sinna midagi parata, kui õpetaja kirjutab kirju, mis kubisevad kirjavigadest või kui kiri on kui Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul…kuid ma tean, kuidas hinnatakse õpetajat, kes kirjutab ilusas vigadeta eesti keeles.

Sul on kohe lihtsam, lapsevanemad usaldavad Sind.

Ilusat kooliaasta algust!

Lugupeetud lapsevanem!

-gi ja -ki on rõhuliited 😉

#3216291:

Ui ma nüüd naersin 🙂

Ma olen nn kirjainimene, kelle töö ongi kirjutamine ja toimetamine. Olen ammu täheldanud, et kõige rohkem vigu teevadki need nn grammatikanatsid, kes on oma arengus jäänud 20 aastat tagasi väljastatud ÕSi tasandile ja sealtki poole unustanud. Aga õigust on vaja ju taga ajada, muidu ei tunne end hästi!

Just. Mulle alati meenub nendega lisaks veel ka see: https://www.sciencealert.com/people-who-pick-up-grammar-mistakes-jerks-scientists-find .
Oma tutvusringkonna pealt üldistades võib öelda, et see peab täiesti paika ka 😀

#3216291:

Ui ma nüüd naersin 🙂

Ma olen nn kirjainimene, kelle töö ongi kirjutamine ja toimetamine. Olen ammu täheldanud, et kõige rohkem vigu teevadki need nn grammatikanatsid, kes on oma arengus jäänud 20 aastat tagasi väljastatud ÕSi tasandile ja sealtki poole unustanud. Aga õigust on vaja ju taga ajada, muidu ei tunne end hästi!

Siin üks kägudest ka alalõpmata kukub, kui mu tekstis mõnda veakest märkab (olen kirjainimene ja õudu – õpetaja sealjuures).
Kuidas ta, eksinud hingeke, suudab selles pasameres õitsva lillekesena vastu pidada, ma ei oska isegi ette kujutada.
Ilmselt neelab ainult antidepressante ja kurnab klaviatuuri, ortograafilistest praakidest silmad soolast välja ajamas 😀

#3216721:

#3215891:

Hea lapsevanem!

Kui kirjutad mulle, siis loe enne läbi, mida ja kuidas kirjutasid. Ma ei taha ähvardusi ja nõudmisi, aga olen valmis arutlema ja vestlema.

Kui sul on probleem, siis pöördu vestluseks kohe õpetaja poole, mitte direktori või ministri poole. Olen valmis koostööks, aga kui sina mind ei aktsepteeri, siis on meil koos üsna võimatu sinu last kasvatada. Mina õpetajana tean, mida ja miks ma teen, direktor ei pruugi teada ning iga tema pakutud “sinu väljanõutud” lahendus ei pruugi sinu last aidata. Kurb kui mõistad seda alles tulevikus.

Täpipealt seda kõike sama ootan ka mina õpetajalt. Tõtt öelda kirjavead mind ei huvita, tänapäeval on siiski kõige olulisem, et õpetaja üldse võtab vaevaks lastevanematele midagi kirjutada. See probleem on täiesti olemas, kuna mu ühe lapse klassi juhataja ei kirjutanudki vanematele midagi ja kui vanemad kurtsid, et nad ei ole asjadega kursis, viskas ainult ühe ja sama trafarettlause: “Küsige lapselt!” Ta jättis selle lausega kaudselt süüdistava maiguga mulje, et süüdi on ainult lapsed ja vanemad, miks nood omavahel ei suhtle. Tegelikult aga ei ole 1. klassi 7-aastased juntsud tihtipeale veel omandanud piisavat vilumust, et vanematele kodus täpne info edasi anda: et kuu aja pärast tuleb etendus ja selleks tuleb tasuda niisugune summa, või et 3 nädala pärast sel päeval tunde ei toimu ja minnakse matkale, ja kaasa palun võtta võileivad jne. 7-a juntsu võib lobiseda emale pikalt sellest, missugune naljakas müts klassikaaslasel peas oli, või kirjeldada sõbra lemmiklooma, kuid unustab ära faktuaalse info edastamise õigel ajal. Ja nii ei jäänudki lapsevanematel üle muud, kui pidevalt õhtuti üksteisele helistada ja korjata kokku iga lapse jutukildusid, et neist lõpuks üheskoos enam-vähem terviklik mosaiik kokku panna. Väga väsitav oli selline detektiivitöö tegemine, õpetaja aga keeldus e-kooli midagi kirjutamast ja päeviku täitmist (et vähemalt sealtki võiks ürituste toimumise jms kohta lugeda) ka ei nõudnud. Nii et, kallid lapsevanemad, olge tänulikud, et õpetaja üldsegi teile midagi kirjutab! Kui mõni teist hakkab liigselt komakesi taga ajama, siis võib õpetaja loobuda teile üldse infot andmast.

Kümme plussi sulle! Meie pere just täpselt sellise probleemi ees eelmine aasta oli. Ja sel aastal ei ole tulnud kooliaasta alguse puhul ka mitte ühtegi kirja… täielik vaikus. Kuidagi halb tunne ja mulje on nõnda… Kas laps on üldse oodatud? Kas õpetajal on ükskõik aasta algusest? jne küsimused tekivad…

#3216583:

Eks muidugi kõige suurem probleem ikka maailmas on see, kui keegi valesti kirjutab. Kui siinsetel kägudel on nägu täis sõimatud, siis tuleb õpetajate kallale asuda, sest nemad tohivad omale veel vähem vigu lubada. Mõnel on vist tõesti väga igav või vaja pidevalt võtta kellegi kallal, muidu pole päev korda läinud. Tõsiseid muresid ei tundu elus olevat, kui on aega selliste mõttetustega tegeleda. Nagunii need kirjad loetakse läbi ja siis unustatakse ära, keegi ei hakka nende põhjal eesti keele õigekirja õppima ega korrigeerima.

Foorumlaste kirjavead ei huvita mind karvavõrdki, aga õpetajale nii kergelt andeks ei anna. Minu lapse 1.klassi õpetaja kirjutas “kustu kumm”, “kladiool”, “kirja tehnika”. Need paar markantsemat näidet. Ja vähemalt kahel juhul parandas ta laste kirjutistes ka valesti ära sõnad – üks oli minu laps neist ja mina käisin sellele osutamas. Õpetaja vabandas ja parandas ära. Ütles – inimlik eksitus. Teine lapsevanem käis direktoriga rääkimas, neid kirjavigu oli tal hulgim selleks ajaks välja tulnud. Direktor ka vabandas ja ütles, et ta pole tegelikult algklasside õpetaja, vaid on 30 aastat käsitööõpetaja olnud ja kuna õpetajaid pole võtta, siis anti talle klass juhatada. Teises klassis sai laps uue klassijuhataja, kes on ka nüüd 3.klassis. Tema on jällegi selline, kellest paar viimast rääkisid – mitte mingit infot ei jagata paberil ega ekoolis. Minu laps pole küll midagi ütlemata unustanud, aga oli olukord, kus mul tekkis rohkem küsimusi ja laps ei osanud vastata. Kuna ekoolis õpetaja ei vastanud piisavat kiiresti ja üritus oli juba järgmisel päeval, siis helistasin talle täiesti töövälisel ajal koju. Õnneks õpetaja jäi viisakaks, aga mainis küll, et kõik õhtul helistavad talle sama küsimusega. Järgmisel päeval ehk ürituse päeval oli info päevikus olemas. Parem hilja kui mitte kunagi vist.

Üks väike märkus: enamik õpetajaid (ja ka muid inimesi), kipub arvama, et suurtäheline Teie sobib kasutamiseks ka mitme inimese puhul. tegelikult kasutatakse suurtähelist Teiet ikka ainult konkreetse isiku poole pöördumiseks. Kui pöördutakse kõigi lapsevanemate poole, siis jääb väikese tähega. https://keeleabi.eki.ee/artiklid2/suurtxht.html

#3215510:

Tere, uus klassijuhataja!

/…/

Seda julged sa vaid siin öelda, aga mitte otse konkreetsele inimesele, kes vigu teeb, eks? Inimlik, samas vale. Nii ei saa otseallikas kunagi teada ja sina sisised ja susised igavesti. Ei, su mõte on õige, aga sellest on vähe abi kui sa seda Perekooli lobafoorumis kuulutad. Tea, et õpetaja ei saa sulle midagi vastu öelda, seega mine ja räägi temaga tête-à-tête. Aga ma tean, et sa ei lähe. Siin anonüümsena lasteaiakasvataja kombel manitseda on mugavam ja turvalisem. On ju?

#3216191:

#3215510:

Tere, uus klassijuhataja!

Mul on Sulle soe soovitus, palve kui võiks öelda.

Kool algab ja võimalik, et alustad uue klassi ees. Kirjavahetust on septembris palju, tutvustad end vanematele, jagad infot, edastad infot.

Palun tee seda korrektses eesti keeles. Kontrolli üle kirjavahemärgid, suured ja väiksed algustähed, sõna lõpuühendid (-gi ja -ki, ma tegevusnimed), väljenda end korrektselt, kasutades eesti keele rikkust, ära kasuta arvutikeelt.

Sina oled ettenäitaja, et meie saaks olla järgijad.

Ma ei saa sinna midagi parata, kui õpetaja kirjutab kirju, mis kubisevad kirjavigadest või kui kiri on kui Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul…kuid ma tean, kuidas hinnatakse õpetajat, kes kirjutab ilusas vigadeta eesti keeles.

Sul on kohe lihtsam, lapsevanemad usaldavad Sind.

Ilusat kooliaasta algust!

Lugupeetud lapsevanem!

-gi ja -ki on rõhuliited 😉

Lisaks see “ma tegevusnimi” 😀 😀

#3217078:

Üks väike märkus: enamik õpetajaid (ja ka muid inimesi), kipub arvama, et suurtäheline Teie sobib kasutamiseks ka mitme inimese puhul. tegelikult kasutatakse suurtähelist Teiet ikka ainult konkreetse isiku poole pöördumiseks. Kui pöördutakse kõigi lapsevanemate poole, siis jääb väikese tähega. https://keeleabi.eki.ee/artiklid2/suurtxht.html

Mind ka häirib see väga levinud viga. Teie on suure tähega vaid siis, kui pöördutakse ühe inimese poole.
Olen ka ise õpetaja ja olen teemaalgatajaga väga nõus. Ka meie koolis on õpetajaid, kes kirjutavad vigadega. Pean samuti nentima, et tegemist on noorema põlvkonna inimestega. Mina ei saa tõsiselt võtta pedagoogi, kes ei oska korrektset kirjakeelt.

Andke andeks, aga kui õpetaja ikka parandab mu lapse etteütlust ja tekitab sinna vigu juurde, siis on ikka jama lugu küll. Sama jama, kui siis, kui laps peab tunnis õpetaja kirjavigu parandama. Üks eesti keele õpetaja kirjutas meil e-kooli järjepidevalt “konsuldatsioonid” lisaks muudele vigadele. Lauses “Peenral kasvasid …(nii) kapsad …(kui) kaalikad” parandas õpetaja mu lapse õige lause “peenral kasvasid NII kapsad JA kaalikad. Ma tõesti ei taha, et selline mu lapsele eesti keelt õpetaks.