Teema: Uus elatise määramise süsteem

Idiootne.

Aga põlvi koos hoida ei oska?

Suurepärane uudis! Elatis oligi kasvanud absurdselt suureks. Mediaanpalka teeniv maksja hakkab maksma umbes poole vähem, see on üle kahesaja euro. Tundub, et seadusemuudatus on põhjalikult läbi mõeldud, arvestatakse ka näiteks päevadega, mil laps viibib isa juures. Kindlasti peaks olema ka mingi kontrollisüsteem, kuidas elatist saav vanem raha kasutab. Kahjuks ei usu, et muudatus paneb maksma need, kes seda siiani pole teinud. Riik jättus elatise süsteemi õigel ajal muutmata.

#2858091:

Kirjeldus lingis. Mis arvate?

https://www.just.ee/et/uudised/justiitsminister-elatisabi-susteemi-tuleb-reformida

Miinimumelatis oleks 84 eurot, see üsna korralik kukkumine praegusest.

väga mõistlik muudatus ja süsteem. praegune min elatis on üldist palgataset vaadates absurdselt suur, min palka saav vanem peaks elama poole väikema rahaga kui tema laps

Kui inimene tõepoolest saab miinimumpalka, on 84 eurot ehk normaalne summa. Samas on selliseid mehi ju väga vähe, kes TÕEPOOLEST sellist palka saavad. Ka lihttööde eest makstakse märgatavalt rohkem. Lisaks palga järgi midagi vaadata on suhteliselt lollus, sest sissetulekud võivad sellest väga palju erineda. Aga sinna riigiametnike silmad ei ulatu. Ka rikkad firmaomanikud ei saa palka, kuigi elujärg on tegelikult väga hea. Nüüd läheb siis see susserdamine veel suuremaks ja ka riik tegelikult kaotab, kui muutub aina kasulikumaks oma palka väiksemana näidata.

#2858175:

No aga tehke siis lapsi mittesusserdajatega ometi. Naljakas hala.

Inimesed muutuvad lahku minnes väga palju. Ole õnnelik, et sul pole seda tulnud veel kogeda.

Abielu/suhte ajal oli naine mehepoolse riigipetmisega igati päri ja nautis sellest tulenevat paremat elatustaset, aga nii kui suhe lõhki, siis on mees kohe paha-paha, kui oma kulusid edaspid optimeerib?

Ise teadiste ju, kellega lapse(d) tegite. Vähemalt majanduslikus mõttes, kui iseloom ka s*taks osutus.

#2858195:

Abielu/suhte ajal oli naine mehepoolse riigipetmisega igati päri ja nautis sellest tulenevat paremat elatustaset, aga nii kui suhe lõhki, siis on mees kohe paha-paha, kui oma kulusid edaspid optimeerib?

Ise teadiste ju, kellega lapse(d) tegite. Vähemalt majanduslikus mõttes, kui iseloom ka s*taks osutus.

Neid juhtumeid ei olegi nii vähe, kui mees pärast lahkuminekut hakkab täiesti teisiti käituma, kui tal varem kombeks oli. Küll naise kiusamiseks, küll seepärast, et on armunud ja teeb kõik uue naise tahtmise järgi. Mind ennast see jutt ei puuduta, mees muutus pärast lahkuminekut uskumatult palju küll, aga tema oskab siiski lapse vajadusi ja minuga suhtlemist lahus hoida, seega maksab vabatahtlikult nii palju, et lapse vajadused oleksid kaetud. Samas tuttavate pealt olen näinud küll ja küll seda, kuidas pärast lahkuminekut hakati käituma nagu täielik jobu, see puudutab ka sissetuleku varjamist jne. Ja seda on teinud mehed, keda ma pidasin eluaeg väga tublideks ja toredateks inimesteks. Tean näiteks meest, kes pärast lahutust kuulutas endale üldse mingi eraisiku pankroti, kantis kogu vara kõrvale, abieluvarana soetatud maja müüdi maha ja pool laenu jäi lahutatud naisele maksta. See naine maksab seda juba 10 aastat vist, samal ajal õitseb mees kenasti edasi kogu oma pankroti kiuste. Elatist muidugi ka ei maksa ja kogu moos. Tõepoolest ta ei olnud enne selline. Eks sigatsejad sigatsevad ka praegu, aga kas riik seda asja peab veel hullemaks tegema, ma pole kindel.

#2858248:

Mõtet ei ole jaurata selle üle, kes oleks pidanud põlvi kinni hoidma või tilli püksis pidama – see uus elatisesüsteem ei ole õiglane, sest riik ise on hädas ümbrikupalkadega – parasiitidega, kes elavad teiste maksumaksjate kulul – siis nüüd lähevad löögi alla lapsed.

neid skeemitajaid on siiski vähemus ja ümbrikupalkade osa väheneb aina. väljaspool tallinnat on 1000 bruto igati ok palk, nt politseinikud ja päästjadki teenivad alla selle ning sellest 2 lapsele 500 ära maksta ei saa ilma, et mees ise nälga ei jääks. ei mingit palgaga skeemitamist ja tegemist on vägagi vajalike ametitega, mille eest lihtsalt makstaksegi vähe 🙁
ega selline mees koos elades ka ei saanud 500 eurot lastele kulutada

#2858303:

Tehku parem selline süsteem, kus elatise maksmise korral tasuvad mõlemad vanemad spetsiaalselt selleks eraldatud arvelduskontole kindla summa (milles lepitakse kokku või ütleb seda kohus) ja mõlemal vanemal on õigus lapse kulud sealt kontolt tasuda. Juba sellest, et mõlemad peavad tasuma ja mõlemad näevad kasutust, langeks enamik kohtuhagisid ära. Muidugi kõike on keeruline sealt tasuda, näiteks piimapaki või saiapätsi lapse osa on keeruline arvutada.

Ära aja lolli juttu. Et paneme üldse selle õnnetu “eelmise elu lapse” eraldi leibkonda või, et ostad poest 2 pätsi leiba ja 2 piimapakki, et enda ja lapse või siis eelmisest suhtest lapse ja uuest abielust lapse kulusid rangelt lahus hoida? Kui absurdseks ikka võib minna. Küll oleks tore, kui elu käikski valemi järgi, et muudkui aga arvutad välja ja toimib nagu kellavärk. Siis võiks selline veebipõhine kalkulaator ka juba olla, mis arvutaks välja potentsiaalse isakandidaadi järgmise 18 aasta plaanitava sissetuleku, muutuvad iseloomuomadused ja tõenäolise lahkuminekukoefitsendi. Usun, vaat sel oleks menu. Geniaalne võimalus rahva väljasuretamiseks, keegi ei julgeks lapsi saada enam.

Lihtsam oleks vähendada 1/2 min palka näiteks 1/3 min. palgale võik 40% min. palgast. Aga hakata tegema mingit tohutut uut süsteemi, on jabur. Laste kulud on enamvähem ühe suured, kui on suuremad – siis saab ju alati rohkem nõuda.
Minu arust ei ole probleem, mitte see, et elatise oleks suur – aga “tänu” emapalgale treitakse igas uues suhtes laps ning enam ei jõuta neid ülalpidada.

Uus süsteem toetab rongavanemaid ja susserdajaid-skeemitajaid. Ja neid on eriti ehitussektoris tegutsevate “lapseisade” seas ikka päris palju.
Eesti rahva iibele mõjub uus elatissüsteem kindlasti pidurdavalt.
Reinsalu võiks ise proovida selliste summadega toime tulla.

Mõni aeg tagasi lõin ma kokku reaalsed kulud 6-aastasele lapsele, kelle lasteaiatasu on juba 100 eurot. Lisandub huviring 30 eurot, riided/jalatsid, kommunaalkulud, mitmekesine söök, mõned mänguasjad ja raamatud (mitte igal kuul, aga siiski), vabaajategevus (kino, teater, mõni üritus). Kui mõlemad lapsevanemad hakkavad panustama 84 eurot, siis see laps sööb väga kesiselt, huviring jääb ära, kõik muud lõbustused ka. Riideid peab ostma teise ringi poodidest. Emana proovin ma muidugi leida lahendust, et laps ei kannataks- ehk siis loobun ise võimalikult paljust.

Lisatööd ma ei saa üksikvanemana juurde võtta, sest keegi peab last viima lasteaeda ja koju tooma ning temaga vabal ajal tegelema ning tema eest vastutama. Laste isa elab teises linnas. Teine versioon on koormus vanemale lapsele, kes on ise alles ka laps.

See on kirja pandud suhteliselt emotsioonivabalt, aga see on reaalsus. Lapse kulud on reaalselt palju laiemad kui kujutatakse ja minu meelest pole eriline probleem see hetkel kehtiv miinimumelatis “ära raisata” nagu paljud elatisemaksjad kirjeldavad. Lisaks kas tõesti vanem tahab oma lapsele kõike minimaalsel tasemel? Ma tegutsen iga päev selle nimel, et lastel oleks rohkem ja paremini.

Üldiselt kipub inimese loomuses olema ikka küüned enda poole mentaliteet.
Kahjuks on ema side oma lastega üldjuhul tugevam kui isal, eriti veel siis kui mindud lahku mitte kõige sõbralikumalt ja lapsed ei näe isa enam iga päev.
On ju täiesti tavaline, et kui üks mees peale lahutust leiab uue naise kel lapsed, siis need lapsed muutuvad talle palju omamaks, kui enda liha ja veri.
Üldse pidid mehed rohkem armastama neid lapsi, kelle ema nad armastavad. Pole vahet, kas tegu omade või võõraste lastega. Nii kui kaob armastus ema vastu, kaob huvi ka laste vastu. Mõni ehk veel kohusetundest teeb midagi.

Siit tulebki see koht, et kui riik lausa otsib võimalusi, kuidas need isad saaks vähem oma laste elllu panustada, siis miks peaks üks selline isa selle võimaluse käest laskma?
Raha pole ju kunagi liiga palju ja kui saadi lapsed korraliku, kohusetundliku naisega, siis küll nad kuidagi ikka välja vingerdavad.

#2858125:

Siin kerkib huvitav küsimus erisoodustusmaksuga maksustatud hüvede koha pealt. Ideepoolest said igasugu hüved, mida ettevõte võib töötajale võimaldada, maksustatud erisoodustusmaksuga, et muuta mõtetuks palga asemel aineliste hüvede andmine. Kui aga anda näiteks töötajale isiklikuks otstarbeks kasutada auto (eluase?) ja maksta selle pealt erisoodustusmaksu, siis ühest küljest on riik justkui kõik tööjõumaksud saanud, teisalt on aga töötaja palk selle arvelt märgatavalt väiksem ning ta maksab lastele märksa väiksemat elatist, kui siis, kui ta samas vääringus palka oleks saanud ja ise endale auto soetanud. Elatise maksjal muutub kasulikuks küsida suurema palga asemel hoopis erisoodustusmaksuga maksustatud hüvesid ning juriidiliselt oleks kõik korrektne. Ei mingit musta palka.

Eks oleneb, kui väikseks see sissetulek jääks. Kui inimesel on auto ja eluase tööandja poolt tasuta käes, siis selle arvelt vähenevad tema kulud märkimisväärselt. Kui tasuta hüvede väärtus vastab nende hüvede turuhinnale ja muus osas makstakse palk välja, siis inimese majanduslik seisund sisuliselt ei muutu ja elatist see teoreetiliselt mõjutada ei tohiks. Nt palk muidu 1000 eur, kuid tööandja poolt eluase/auto 500 eur turuväärtusega + palk 500 eur, siis ei ole see inimene samas seisus, kui inimene, kes saab 1000 eur kätte, kuid peab 500 eur eluasemekuludeks maksma. Üldiselt tahaks loota, et tööandjaid, kes selliste asjadega kaasa läheks, meil palju pole.

Uudises on esiatud väide, et “Tänases perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatis on sageli elatise maksja jaoks liiga kõrge ja see võib mõjuda elatise maksjale demotiveerivalt ning tekitada rahalisi kohustusi, mida täita ei suudeta“. Sellise väitega on mul raske nõustuda, seda eriti kui vaadata, mis on kohtusse esitatavate nõuete sisud. Enamus nõuetes palutakse välja mõista miinimumelatis põhjendusega, elatist pole üldse tasutud. Paljudel juhtudel pole elatist tasutud aastaid (enamus ei pöördu kohe nõudega kohtu poole). Sellised nõudeid, kus palutakse elatis välja mõista põhjendusega, et isa küll maksab, aga mitte piisavalt, on kordades vähem. Ehk siis, rohkem on neid, kes ei maksa sentigi, kuid neid, kes maksavad vähem kui peaks. Minu loogika ütleb, et kui ei ole võimalik maksta nt 250 eur lapse kohta, makstakse nii palju, kui on võimalik. 100 eur peaks töövõimelisele inimesele jõukohane olema küll. Aga kui ikkagi sentigi ei maksta, siis ei saa olla probleem selles, et elatis liiga suur, vaid probleem on, et osad inimesed lihtsalt ei soovi oma lapse eest hoolt kanda ja punkt. Nad ei maksaks ka siis, kui elatis oleks 100 eur. Loomulikult tekitab frustratsiooni, kui pead suurema osa oma sisetulekust elatiseks maksma ja endale ei jää suurt midagi. Elu aga näitab, et paljud maksavad kohusetundlikult ka (ehk ebaproportsionaalselt suure) elatise ära ja kõige rohkem karjuvad need, kes ei maksa sentigi.

Ja suht uskumatu on lugeda, et mõne arvates jobu mees ei peakski justkui elatist maksma.