Teema: Väikeklass 1. klassi astujale Tallinnas?

#3770113:

#3769909:

#3769100:

#3768813:

Enamik väikeklassi suunamise saanud lastest on madalate vaimsete võimetega sh nad ei suudagi tavaprogrammi järgi õppida.

Minu väikeklassis õppiv laps läheb reedel TÜ teaduskooli Känguru võistlusele. Aga hea teada, et keegi teda automaatselt madalate vaimsete võimetega lapseks peab.

Haa! Tänan hea huumori eest!

Kus siin huumor on? Pigem on kurb, kui ei teata, et känguru võistlustel käivad ka lihtsustatud õppekava lapsed. See on populaarteadluslik mäng, kus saavad osaleda kõik lapsed klasside kaupa kui soovi on. See ei ole olümpiaad, kus käivad ainult parimad.

Lihtsustatud õppekava lastel pole küll suurt mõtet Kängurul osaleda. Selle eesmärk siiski on leida üle Eestimaa üles eriandekad lapsed.  Väikeklassis õppiv laps aga eeldatavasti õpib tavalise õppekava järgi ning samuti õpib seal üliandekaid aspergereid, keda Känguru just leida püüabki. Kohati on õigus aga ka sellel Käol, kes viitab tõsiasjale, et vahel surutakse väikeklassidesse väheste vaimsete võimetega lihtsustatud õppekava lapsi, kes tegelikult võiksid õppida näit Tondi koolis.

Väikeklass oleks paljudele soodsam õpikeskkond kui suur. See ei tähenda, et teraseid ATH-sid või aspisid, kelle eripära neid õppimast ei takista, sinna eriti tihti suunataks. Nad saavad ju hakkama, mis siis, et väikeklassis või mentori käe all saaks veel paremini. Samas jälle need, kes suunatakse, v-o jõuaksid erikoolis kaugemale kui iga hinna eest kodu lähedal (sest erikoolis on kogemused+meeskond ja klassid homogeensemad).

Paraku nii on, et ka normintellektiga, ent mõne spetsiifilise õpiraskusega lapsed ei ole tihti võimelised RÕK eeldatud tempos omandama, tee mis tahad.

See ei tähenda, et Kängurul vmt head sooritust ei või tulla, kui kõik tingimused klapivad.

Eks on jah üksikuid erandeid, aga pigem on keskmine väikeklassi õpilane aeglasema omandamisvõimega.
Teisalt ka üliandekaid kvalifitseeritakse erivajaduste alla ja on koole, kus sellised lapsed on üldse individuaalsel õppel. Näiteid leidub igasuguseid, aga üldine mass väikeklassis paratamatult nö tavatingimustes norm omandamisvõimega ju pole. Sellest ka vajadus erilähenemise järele.

#3822778:

#3769100:

#3768813:

Enamik väikeklassi suunamise saanud lastest on madalate vaimsete võimetega sh nad ei suudagi tavaprogrammi järgi õppida.

Minu väikeklassis õppiv laps läheb reedel TÜ teaduskooli Känguru võistlusele. Aga hea teada, et keegi teda automaatselt madalate vaimsete võimetega lapseks peab.

Kängurul võivad osaleda absoluutselt kõik lapsed, sõltumata nende vaimsest võimekusest. Nii ongi õige ja tore. Aga ei mõista, miks sa seda fakti nii toonitad. Meie koolis näiteks suisa kohustuslik. Peavad osalema nii helped tipud kui nö “kahelised”.

Minu väikeklassis õppiva lapse tulemus oli oma kooli oma vanuseklassi üks parimaid, kusjuures osalesid nii tavaklasside kui väikeklasside tublimad “matemaatikud”. Lisaks lõpetas laps klassi viielisena ja kiituskirjaga. Tahan öelda, et lõpetage see väikeklassi laste stigmatiseerimine. Paljud ei õpi seal mitte madala vaimse võimekuse, vaid hoopis muu pärast. Kellel on sotsiaalne ärevus, kes on autistlik jmt.

Mina küsiksin hoopis teistsuguse küsimuse. Olles rääkinud tuttavate pedagoogidega, on nad mõista andnud, et nn tavaklassides on ikka lapsi, kes ilmselgelt on mingi diagnoosiga ning vajaksid paremaks edasijõudmiseks rahulikumat ümbrust ehk väikeklassi. Vanemad aga ei lähe diagnoosi saama. Miks? Kuidas see lastele kasuks peaks tulema?

#3867713:

#3867653:

Mina küsiksin hoopis teistsuguse küsimuse. Olles rääkinud tuttavate pedagoogidega, on nad mõista andnud, et nn tavaklassides on ikka lapsi, kes ilmselgelt on mingi diagnoosiga ning vajaksid paremaks edasijõudmiseks rahulikumat ümbrust ehk väikeklassi. Vanemad aga ei lähe diagnoosi saama. Miks? Kuidas see lastele kasuks peaks tulema?

Osadel silmaklapid, osadel valehäbi. Niisamuti nagu osad vanemad oma tugeva psüühikahäirega lapsi kindlasti tavakooli väikeklassi mitte spets suunitlusega kooli või 1:1 õppele panna tahavad. Ehkki pole ju saladus, et näiteks autisti närvisüsteemile oleks parem just teiste autistide keskel olla ja ATH-l pigem individuaalõppel. Ja pigem teha seda kohe algklassides ehk enne murdeiga, kui närvisüsteemi tugevdamine on neurootikahädadega lastel ülioluline.

Vale keskkond teeb arengule paratamatult korvamatut kahju ja kurb, et lapsevanemate teadlikkus või süvenemisvõime kesine on 🙁

Mul on kogemus kahe ath+autistlikud jooned diagnoosiga lapsega. See kes õppis erikoolis 1:1 õppel ei tule täiskasvanuelus toime, sest peale põhikooli ei õpeta keegi ametit ega pole ka gümnaasiumivõimalust 1:1.

Teine kes käis tavakoolides 9 klassi, suudab kohanduda ümbruskonnaga niivõrd et käib osaajaga tööl ja iseseisvalt tugigruppides, klubimajas ja teeb muid tegevusi.

See 1:1 õppinu on muide vaimselt võimekam.

Kumba ma siis vales keskkonnas hoidsin? Emana tahtsin mõlemale parimat.

Siin ei ole tegelikult ühest vastust sest tõehetk on kui laps peab täiskasvanuna hakkama saama. Ja eelnevaid vigu enam parandada ei saa. Ja süüdistada lapsevanemat spetsialistide mittekuulamises või valehäbis pole õige.

#3868503:

#3868427:

#3867713:

#3867653:

Mina küsiksin hoopis teistsuguse küsimuse. Olles rääkinud tuttavate pedagoogidega, on nad mõista andnud, et nn tavaklassides on ikka lapsi, kes ilmselgelt on mingi diagnoosiga ning vajaksid paremaks edasijõudmiseks rahulikumat ümbrust ehk väikeklassi. Vanemad aga ei lähe diagnoosi saama. Miks? Kuidas see lastele kasuks peaks tulema?

Osadel silmaklapid, osadel valehäbi. Niisamuti nagu osad vanemad oma tugeva psüühikahäirega lapsi kindlasti tavakooli väikeklassi mitte spets suunitlusega kooli või 1:1 õppele panna tahavad. Ehkki pole ju saladus, et näiteks autisti närvisüsteemile oleks parem just teiste autistide keskel olla ja ATH-l pigem individuaalõppel. Ja pigem teha seda kohe algklassides ehk enne murdeiga, kui närvisüsteemi tugevdamine on neurootikahädadega lastel ülioluline.

Vale keskkond teeb arengule paratamatult korvamatut kahju ja kurb, et lapsevanemate teadlikkus või süvenemisvõime kesine on 🙁

Mul on kogemus kahe ath+autistlikud jooned diagnoosiga lapsega. See kes õppis erikoolis 1:1 õppel ei tule täiskasvanuelus toime, sest peale põhikooli ei õpeta keegi ametit ega pole ka gümnaasiumivõimalust 1:1.

Teine kes käis tavakoolides 9 klassi, suudab kohanduda ümbruskonnaga niivõrd et käib osaajaga tööl ja iseseisvalt tugigruppides, klubimajas ja teeb muid tegevusi.

See 1:1 õppinu on muide vaimselt võimekam.

Kumba ma siis vales keskkonnas hoidsin? Emana tahtsin mõlemale parimat.

Siin ei ole tegelikult ühest vastust sest tõehetk on kui laps peab täiskasvanuna hakkama saama. Ja eelnevaid vigu enam parandada ei saa. Ja süüdistada lapsevanemat spetsialistide mittekuulamises või valehäbis pole õige.

Vanasti suunati lapsi spetsialistide soovitusel ikka hulgi igasugu erikoolidesse, ei olnud mingit vanemate sooviga arvestamist.

#3867713:

#3867653:

Mina küsiksin hoopis teistsuguse küsimuse. Olles rääkinud tuttavate pedagoogidega, on nad mõista andnud, et nn tavaklassides on ikka lapsi, kes ilmselgelt on mingi diagnoosiga ning vajaksid paremaks edasijõudmiseks rahulikumat ümbrust ehk väikeklassi. Vanemad aga ei lähe diagnoosi saama. Miks? Kuidas see lastele kasuks peaks tulema?

Osadel silmaklapid, osadel valehäbi. Niisamuti nagu osad vanemad oma tugeva psüühikahäirega lapsi kindlasti tavakooli väikeklassi mitte spets suunitlusega kooli või 1:1 õppele panna tahavad. Ehkki pole ju saladus, et näiteks autisti närvisüsteemile oleks parem just teiste autistide keskel olla ja ATH-l pigem individuaalõppel. Ja pigem teha seda kohe algklassides ehk enne murdeiga, kui närvisüsteemi tugevdamine on neurootikahädadega lastel ülioluline.

Vale keskkond teeb arengule paratamatult korvamatut kahju ja kurb, et lapsevanemate teadlikkus või süvenemisvõime kesine on 🙁

Vene ajal suunati spetsialistide soovitusel lapsi hulgi erikoolidesse, vanemate luba vist vaja polnudki. Kas see neile kõigile tagasivaates parim lahendus oli, julgen kahelda. Ajad on muutunud, aga on ikka inimesi, kes mingitesse ainutõdedesse ja universaalsetesse lahendustesse usuvad.

Miks me võrdleme stagnaaega tänasega? Siis liigitati probleemseid lapsi kahte leeri: vaimse mahajäämusega või raskesti kasvatatavateks. Diagnoosimise ja tugiteenuste tase ei ole ju tänasega võrreldav, kus igale isenäolisele lapsele osatakse soovi korral täpse diagnoosiga silt külge saada. Tänases koolisüsteemis ongi kummastav, et nui neljaks luuakse kõikjale väikeklasse, et nö erilised saaksid justkui olla nö tavalised. Aga eesriide taga on kõigile teada, et pädevaid spetsialiste ja tegelikult vajalikke tugiteenuseid tavakoolidesse lihtsalt ei jagu ning paratamatult enamik nö erilisi ei saa kunagi tavaliseks (nt autist on autist ka täiskasvanuna). Erilised võivad saada aga jõuga integreerimisest tarbetut psühhotraumat ning teistsuguste baasvajadustega hälbeliste lastega koos olemine pigem kaugendab neid nö normaalsusest.

Spetsiilifiline keskkond tagab psüühilise kõrvalekaldega lapsele parema toe ja tugiteenused kui ühe lauaga löödud tavakooli süsteem iial suudab.

Jah, mugav on laps panna kodulähedasse kooli. Aga see kodulähedus on HEV-lapse puhul siiski teisejärguline küsimus, kui enamikku neist ka sinna kodulähedasse kooli autoga kohale viiakse…

#3869246:

<p style=”text-align: left;”>

#3499777:

VHK sissepääs toimub pagan teab, mis asjade alusel.

Üheks faktoriks on see, et need lapsed omavahel potentsiaalselt klapiksid. Mitte nii, et on hästi erinevad diagnoosid ja juba eos on näha, et rahulikust õppetööst võib ainult unistada.</p>

Ega õpetajad enesepiinajad pole – teevad kindlama valiku, et oleks võimalik ka mingit õppetööd teha, mitte laua all lebavaid lapsi kantseldada.

VHK oli omal ajal pioneer eripäraste laste integreerimises. Täna on see suund jäänud kahjuks pigem imagoloogiliseks – et justkui tegeleme, aga väga tegelikult ei jõua kah. Ei kaasata neid erivajadustega lapsi seal enam suurt kuhugi, ei oodata neid ka huviringidesse jmt aktiviteetidesse. Napib paraku ka oskuslikku õpetajaskonda ja enam mitut paralleeli HEVidele avada ei suudeta.

#3869607:

#3869246:

<p style=”text-align: left;”>

#3499777:

VHK sissepääs toimub pagan teab, mis asjade alusel.

Üheks faktoriks on see, et need lapsed omavahel potentsiaalselt klapiksid. Mitte nii, et on hästi erinevad diagnoosid ja juba eos on näha, et rahulikust õppetööst võib ainult unistada.</p>

Ega õpetajad enesepiinajad pole – teevad kindlama valiku, et oleks võimalik ka mingit õppetööd teha, mitte laua all lebavaid lapsi kantseldada.

VHK oli omal ajal pioneer eripäraste laste integreerimises. Täna on see suund jäänud kahjuks pigem imagoloogiliseks – et justkui tegeleme, aga väga tegelikult ei jõua kah. Ei kaasata neid erivajadustega lapsi seal enam suurt kuhugi, ei oodata neid ka huviringidesse jmt aktiviteetidesse. Napib paraku ka oskuslikku õpetajaskonda ja enam mitut paralleeli HEVidele avada ei suudeta.

Ei vasta tõele. Igas huviringis on eraldi kohad HEV lastele, st ei pea tormi jooksma koos teistega, et last mõnda ringi panna. Ja kõiki väikeklasse on vähemalt 2 iga aastakäigu kohta + individuaalõpilased.

Ega ükski kool ja õpetaja HEVide peale vaimustusest käsi ei plaksuta, aga see suund paratamatult vajab haldamist, kuna on koolile tulus lisaraha koht. Ja ega neid lapsi just vähemaks jää ning probleem on tegelikult suur.

Lapsena neid hallata on lihtsam, aga statistiliselt enamik neist täistööajaga tööturule ja päris iseseisvale elule ei lähe. Ja vat see on muretektitav ühiskonnale. Hari neid, palju tahad, aga enamike HEVide psüühika ei pea norm elukeskkonna stressile ju vastu.

#3770885:

PS jah on mõned üksikud lapsed, kellel on raske psühhikahäire, kuid tulevad toime tavaprogrammiga, aga tegemist on väga suure erandiga

See ei ole kaugeltki mitte suur erand. Lapsi, kellele tavaklass ei sobi, aga kes on akadeemiselt võimekad, on rohkem, kui vaimsed mahajäämusega lapsi. Paljusid neist lihtsalt ei märgata õigel ajal, käivad tavaklassis ja maadlevad oma probleemidega ja diagnoosi saavad alles teismeeas.  Tallinnas on selliste laste jaoks Vabaõhukool, kus on alati kohad täis alates viiendast klassist ja tahtjaid palju. VHK väikeklassis ei õpi ka sugugi vaimupuudega lapsed ja ka seal on kohad täis. Väikeklassid tavakoolis tihti kannatavadki selle all, et samasse klassi üritatakse kokku suruda erineva vaimse võimekusega lapsi.

#3871011:

Siis bõiks Ristiku põhikooli ka andekate laste kooliks nimetada kuna seal kindlasti on ka andekaid lapsi, vaimupuudega laps ei saa RÕK järgi õppimisega hakkama.

<span style=”color: #160f29; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 16.002px; text-align: justify;”>Ristiku Põhikool on põhikooli riikliku õppekava alusel põhiharidust andev üldhariduskool, kus on </span><span style=”color: #160f29; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 16.002px; text-align: justify;”>lisaks tavaklassidele tõhustatud toe ja eritoe klassid. </span>

#3769100:

#3768813:

Enamik väikeklassi suunamise saanud lastest on madalate vaimsete võimetega sh nad ei suudagi tavaprogrammi järgi õppida.

Minu väikeklassis õppiv laps läheb reedel TÜ teaduskooli Känguru võistlusele. Aga hea teada, et keegi teda automaatselt madalate vaimsete võimetega lapseks peab.

Kängurul osalevad ju absoluutselt kõik lapsed, kes vähegi ise nõus on seal osalema:)))

Või mida sa kired või mismoodi peaks Kängurul osalemine sinu lapse vaimsete võimete kohta midagi ütlema?

Täitsa mägedes on ikka mõni oma imelise lapsega:)))

#3874976:

Ma olen töötanud tavaliste algklassidega ja mitmeid aastaid kahes Tallinna erinevad koolis väikeklassi õpetajana. Kohanud ka päris palju erinevaid autiste, ATHsid ja kombinatoorikaid. Tõesti, viimaste seas on olnud palju erilise andega lapsi. Ent siiski üldine õpijõudlus on tavaklassiga võrreldamatu. Arvestades, et tavaklassis on lapsi 20+ ja väikeklassis ainult mõni, oleks nii personaalse ja tõhustatud töö korral on ühtlase intellektiga lapse areng väga kiire. Kusjuures keerukamate klasside juures saame kasutada lisaks veel abiõpetajat. Väikeklassi keskmine on paraku aga tugevalt alla tavaklassi ja edasi jõudmine aeglasem.

Autistide puhul ei ole ju küsimus tavaklassis käimises selles, et nad ei saaks õppekavaga hakkama-enamasti ju õpivad tavaõppekaval ka väikeklassis. Nende puhul on enamasti takistuseks suures klassis hakkama saamisel sotsiaalsed barjäärid- nad ei talu suuremat seltskonda, lärmi jne. See aga ei tähenda kuskilt otsast et nad vaimselt vähemvõimekamad oleksid. Ja täiskasvanuna saavad nad ka täitsa kenasti hakkama, töötades erialadel, kus ei ole vaja eriti suhelda (minu kogemuse põhjal kõige rohkem IT valdkonnas, kuid ka nt üks kirurg). ATH ja asperger on samuti täiesti normintellektiga, kuid vajavad lihtsalt süvenemiseks väiksemat seltskonda. Ja sealjuures ATH ning autistid üldiselt omavahel kokku ei sobi, aga kahjuks ikka pannakse.

#3875298:

#3874976:

Ma olen töötanud tavaliste algklassidega ja mitmeid aastaid kahes Tallinna erinevad koolis väikeklassi õpetajana. Kohanud ka päris palju erinevaid autiste, ATHsid ja kombinatoorikaid. Tõesti, viimaste seas on olnud palju erilise andega lapsi. Ent siiski üldine õpijõudlus on tavaklassiga võrreldamatu. Arvestades, et tavaklassis on lapsi 20+ ja väikeklassis ainult mõni, oleks nii personaalse ja tõhustatud töö korral on ühtlase intellektiga lapse areng väga kiire. Kusjuures keerukamate klasside juures saame kasutada lisaks veel abiõpetajat. Väikeklassi keskmine on paraku aga tugevalt alla tavaklassi ja edasi jõudmine aeglasem.

Autistide puhul ei ole ju küsimus tavaklassis käimises selles, et nad ei saaks õppekavaga hakkama-enamasti ju õpivad tavaõppekaval ka väikeklassis. Nende puhul on enamasti takistuseks suures klassis hakkama saamisel sotsiaalsed barjäärid- nad ei talu suuremat seltskonda, lärmi jne. See aga ei tähenda kuskilt otsast et nad vaimselt vähemvõimekamad oleksid. Ja täiskasvanuna saavad nad ka täitsa kenasti hakkama, töötades erialadel, kus ei ole vaja eriti suhelda (minu kogemuse põhjal kõige rohkem IT valdkonnas, kuid ka nt üks kirurg). ATH ja asperger on samuti täiesti normintellektiga, kuid vajavad lihtsalt süvenemiseks väiksemat seltskonda. Ja sealjuures ATH ning autistid üldiselt omavahel kokku ei sobi, aga kahjuks ikka pannakse.

Khmm… ei oma küll aimu, mis eri liik see  aspergeri on, aga asjatundlikke kommentaare tahaks sellest hoolimata jagada