Mina küsiksin hoopis teistsuguse küsimuse. Olles rääkinud tuttavate pedagoogidega, on nad mõista andnud, et nn tavaklassides on ikka lapsi, kes ilmselgelt on mingi diagnoosiga ning vajaksid paremaks edasijõudmiseks rahulikumat ümbrust ehk väikeklassi. Vanemad aga ei lähe diagnoosi saama. Miks? Kuidas see lastele kasuks peaks tulema?
Osadel silmaklapid, osadel valehäbi. Niisamuti nagu osad vanemad oma tugeva psüühikahäirega lapsi kindlasti tavakooli väikeklassi mitte spets suunitlusega kooli või 1:1 õppele panna tahavad. Ehkki pole ju saladus, et näiteks autisti närvisüsteemile oleks parem just teiste autistide keskel olla ja ATH-l pigem individuaalõppel. Ja pigem teha seda kohe algklassides ehk enne murdeiga, kui närvisüsteemi tugevdamine on neurootikahädadega lastel ülioluline.
Vale keskkond teeb arengule paratamatult korvamatut kahju ja kurb, et lapsevanemate teadlikkus või süvenemisvõime kesine on 🙁
Mul on kogemus kahe ath+autistlikud jooned diagnoosiga lapsega. See kes õppis erikoolis 1:1 õppel ei tule täiskasvanuelus toime, sest peale põhikooli ei õpeta keegi ametit ega pole ka gümnaasiumivõimalust 1:1.
Teine kes käis tavakoolides 9 klassi, suudab kohanduda ümbruskonnaga niivõrd et käib osaajaga tööl ja iseseisvalt tugigruppides, klubimajas ja teeb muid tegevusi.
See 1:1 õppinu on muide vaimselt võimekam.
Kumba ma siis vales keskkonnas hoidsin? Emana tahtsin mõlemale parimat.
Siin ei ole tegelikult ühest vastust sest tõehetk on kui laps peab täiskasvanuna hakkama saama. Ja eelnevaid vigu enam parandada ei saa. Ja süüdistada lapsevanemat spetsialistide mittekuulamises või valehäbis pole õige.
Vanasti suunati lapsi spetsialistide soovitusel ikka hulgi igasugu erikoolidesse, ei olnud mingit vanemate sooviga arvestamist.
Mina küsiksin hoopis teistsuguse küsimuse. Olles rääkinud tuttavate pedagoogidega, on nad mõista andnud, et nn tavaklassides on ikka lapsi, kes ilmselgelt on mingi diagnoosiga ning vajaksid paremaks edasijõudmiseks rahulikumat ümbrust ehk väikeklassi. Vanemad aga ei lähe diagnoosi saama. Miks? Kuidas see lastele kasuks peaks tulema?
Osadel silmaklapid, osadel valehäbi. Niisamuti nagu osad vanemad oma tugeva psüühikahäirega lapsi kindlasti tavakooli väikeklassi mitte spets suunitlusega kooli või 1:1 õppele panna tahavad. Ehkki pole ju saladus, et näiteks autisti närvisüsteemile oleks parem just teiste autistide keskel olla ja ATH-l pigem individuaalõppel. Ja pigem teha seda kohe algklassides ehk enne murdeiga, kui närvisüsteemi tugevdamine on neurootikahädadega lastel ülioluline.
Vale keskkond teeb arengule paratamatult korvamatut kahju ja kurb, et lapsevanemate teadlikkus või süvenemisvõime kesine on 🙁
Vene ajal suunati spetsialistide soovitusel lapsi hulgi erikoolidesse, vanemate luba vist vaja polnudki. Kas see neile kõigile tagasivaates parim lahendus oli, julgen kahelda. Ajad on muutunud, aga on ikka inimesi, kes mingitesse ainutõdedesse ja universaalsetesse lahendustesse usuvad.