Mina ka ühe poja lapsi ei taha hoida. Teise omad võiksid minu poolest terve suve meil olla (kõik vanused 6 kuni 12 aastat). Ühe pere lastega pole mingit muret, jagad hommikul päevaülesanded kätte, ise nad vaatavad, et need tehtud oleksid, ülejäänud aja sisustavad väga edukalt ise. Toiduga kah muret pole, päev läbi värskes õhus ja kõik toit on maitsev.
Teise poja lastega on aga pidevalt mingi probleem, mingit majapidamistööd nad nõus tegema pole, pidev ving, et on hirmus igav, kuhugi lõbustustesse ei viida, telekanaleid vähe, net aeglane. Ja siis veel see toit. Ühtegi toidutalumatust või allergiat ei ole, aga ükski toit süüa ka ei sünni. Ei hakka ma suvisel kiirel ajal linnapoodist mingeid erilisi asju otsima ja kohaliku külapoe valik on suht tagasihoidlik. Pealegi on aed värsket täis, kohalik kalur astub sageli läbi. Vanemate arvates olen loomulikult ebaõiglane. Olen pojale ja probleemist rääkinud, aga kasu ei mingit. Kasvatagu siis ise oma lapsi.
Teema: “vanavanemad”
Vanavanematest räägitakse, kui pensionäridest. Minu tuttav sai vanaisaks 39 aastaselt, kui ta oli 42 oli ta 3x vanaisa. Minu tädi sai just 42 ja kuu aega tagasi sai vanaemaks. Nad peavad veel 25 aastat vähemalt tööl käima.
Minu vanemad said vanavanemateks enne pensioniiga.
Kohutavalt ebaõiglane on võtta sõna, et vanavanem peab lapsi hoidma. Ei pea, kuna nad ise puhkavad, kui tööl käivad?
Vanavanematest räägitakse, kui pensionäridest. Minu tuttav sai vanaisaks 39 aastaselt, kui ta oli 42 oli ta 3x vanaisa. Minu tädi sai just 42 ja kuu aega tagasi sai vanaemaks. Nad peavad veel 25 aastat vähemalt tööl käima.
Minu vanemad said vanavanemateks enne pensioniiga.
Kohutavalt ebaõiglane on võtta sõna, et vanavanem peab lapsi hoidma. Ei pea, kuna nad ise puhkavad, kui tööl käivad?
Teemaalgataja räägib siiski pensionäridest.
Vanavanematest räägitakse, kui pensionäridest. Minu tuttav sai vanaisaks 39 aastaselt, kui ta oli 42 oli ta 3x vanaisa. Minu tädi sai just 42 ja kuu aega tagasi sai vanaemaks. Nad peavad veel 25 aastat vähemalt tööl käima.
Minu vanemad said vanavanemateks enne pensioniiga.
Kohutavalt ebaõiglane on võtta sõna, et vanavanem peab lapsi hoidma. Ei pea, kuna nad ise puhkavad, kui tööl käivad?
Teemaalgataja räägib siiski pensionäridest.
Pensionär on ikkagi 60+inimene, kes terve elu teinud tööd, võib olla see inimene tõesti ei jaksa enam kedagi hoida, eraldi süüa/tegevust leida. Suvel palavaga ei taha enam olla aktiivne vaid pigem rahus toas.
Lapse valvamine ei ole, et vaatan last, vaid on ka vaja tegeleda, süüa teha jne.
Vanavanematest räägitakse, kui pensionäridest. Minu tuttav sai vanaisaks 39 aastaselt, kui ta oli 42 oli ta 3x vanaisa. Minu tädi sai just 42 ja kuu aega tagasi sai vanaemaks. Nad peavad veel 25 aastat vähemalt tööl käima.
Minu vanemad said vanavanemateks enne pensioniiga.
Kohutavalt ebaõiglane on võtta sõna, et vanavanem peab lapsi hoidma. Ei pea, kuna nad ise puhkavad, kui tööl käivad?
Teemaalgataja räägib siiski pensionäridest.
Pensionär on ikkagi 60+inimene, kes terve elu teinud tööd, võib olla see inimene tõesti ei jaksa enam kedagi hoida, eraldi süüa/tegevust leida. Suvel palavaga ei taha enam olla aktiivne vaid pigem rahus toas.
Lapse valvamine ei ole, et vaatan last, vaid on ka vaja tegeleda, süüa teha jne.
Vanaduspension hakkab 65 aastaselt, mitte 60 aastaselt.
Vanavanematest räägitakse, kui pensionäridest. Minu tuttav sai vanaisaks 39 aastaselt, kui ta oli 42 oli ta 3x vanaisa. Minu tädi sai just 42 ja kuu aega tagasi sai vanaemaks. Nad peavad veel 25 aastat vähemalt tööl käima.
Minu vanemad said vanavanemateks enne pensioniiga.
Kohutavalt ebaõiglane on võtta sõna, et vanavanem peab lapsi hoidma. Ei pea, kuna nad ise puhkavad, kui tööl käivad?
Teemaalgataja räägib siiski pensionäridest.
Pensionär on ikkagi 60+inimene, kes terve elu teinud tööd, võib olla see inimene tõesti ei jaksa enam kedagi hoida, eraldi süüa/tegevust leida. Suvel palavaga ei taha enam olla aktiivne vaid pigem rahus toas.
Lapse valvamine ei ole, et vaatan last, vaid on ka vaja tegeleda, süüa teha jne.
Vanaduspension hakkab 65 aastaselt, mitte 60 aastaselt.
Ja siis?
Saan aru, et tegemist on samade vanematega, kes kunagi oma lapsed vanavanematele “enda kaela pealt” ära saatsid. Nüüd on needsamad vanemad saanud vanavanemaks ja pole samuti endiselt huvitatud laste kantseldamisest. Inimesed ongi erinevad. Meenuta, kui palju Su lapsepõlves vanemad Sinu enda/õdede/vendadega tegelesid või oligi rohkem sedasi, et toit ette ja riided selga. Lastega tegelemine on täiesti teine teema – seda nad ei taha ilmselt ka nüüd vanavanematena.
Kui lastelastel on kohustus abistada abivajavaid vanavanemaid, siis kehtib see ka vastupidi või ei kehti see üldse.
Eesti lapsed kas iseseisvuvad ruttu või jäävad võõraste armu alla, sest perekonnad on väga nõrgad: https://ekspress.delfi.ee/kuum/politsei-avastas-et-vaike-poiss-elas-uksi-veoautokabiinis?id=86909149
Kuule, see on küll vale näide. See oli probleempere, ema ei hoolinud lapsest, vanaemad ilmselt kah mitte (tõenäoliselt jooomine teemaks). Sa ei saa seda näidet tuua normaalse pere näiteks. Või kavatsed oma lapse kah üksi veoautosse elama saata, kui vanavanemad hoida ei taha? Oled samasugune hoolimatu ema? Ilmselt ei, eks? Seega ära too mittesobivaid näiteid.
Kui lastelastel on kohustus abistada abivajavaid vanavanemaid, siis kehtib see ka vastupidi või ei kehti see üldse.
Kusagil jookseb minu arvates piir mõistlikkuse piires abistamise ja vanavanemate ärakasutamise vahel. Näiteks kui me mehega mõlemad oleme kodust ära olnud (paar päeva kuni nädal), siis loomulikult on lapsed sel ajal olnud vanavanemate hoole all. Ka suvevaheaegadel on lapsed olnud nii nädal korraga vanavanemate pool. Aga kui vanavanemad peaksid oma terve suve (või suure osa sellest) pühendama vaid lapselaste eest hoolitsemisele, siis see on minuarust tänapäeval juba liig.
Jah, tean peresid kus see toimib – näiteks on vanavanematel suur maakodu, kus suvel saavad kokku õdede-vendade lapsed, kelle vanemad siis ise ka kordamööda seal maal viibivad ja aitavad nii maatöödes kui lastega tegelemisel. Siis on abi ka vastastikune – vanaema valvab-toidab lapsi, aga nende laste vanemad teevad näiteks heina või parandavad katust (ehk on teemaalgataja ära unustanud selle osa oma lapsepõlve-suvedest? mina mäletan küll vanematega koos töötegemist vanavanemate aias). Aga teemaalgataja olukord on ju teistsugune – saan aru et vanavanemad on oma maja omavad linnainimesed, kelle juures ka lapsel teab-mis põnev ei oleks (vähemalt mitte kauem kui nädal korraga). Samuti ei maini teemaalgataja ka seda, et milles seisneks või on seisnenud nende enda abi vanematele – kui tundub olevat niipalju õigust vanematelt lapsehoidmist nõuda.
Minu vanevad võtavad viis lapselast enda juurde kaheks nädalaks ja see on neist ülimalt kena. Ei eelda, et nad pikemalt lapsed enda hoolde võtaksid ja samas täiskohaga tööl ka käiksid. Tänapäeva lapsed enam ei oska päriselt aidata majapidamistöödes. Kui mina olin õega koos suvi otsa maal, siis kogu peenarde rohimine, marjade korjamine ja maja korrashoid oli meie töö. Vanaema tegeles kasvuhoone, loomade ja söögi tegemisega. Tänapäeva lapsi on kordades raskem hoida, sest nad ei oska ega viitsi aidata ja ootavad pidevat lõbustamist ja teenindamist.
Lapsed (6 a ja 8 a) on selle suve peale kokku olnud vanavanemate juures u 2 nädalat (korraga umbes 3-4 päeva, osad neist päevadest oleme ka ise lastega seal olnud, nii et siis tegeleme nendega ise). Augustis lähevad veel 3-4 päevaks nende juurde. Tegemist on minu vanematega, mehe ema on surnud ja isa käib tööl. Aga pikemalt kui 3-4 päeva korraga ei jätaks ise lapsi enda ema-isa juurde, tean, et ema küll teeb head nägu, aga tervis pole tal enam see, mis varem ja needki päevad kurnavad, nii et tal tegelikult on hea meel, kui lapsed pikemalt nende juures maal ei ole. Selles mõttes on juba lihtne, et lapsed saavad ise hakkama, ei pea neid valvama, saavad oma pesemiste, söömiste jmt ka hakkama, aga eks see laste seltskond on ikka väsitav. Üritame mehega mõlemad puhkuse suve peale ära jaotada, et lapsed ikka peamiselt meiega on. Ja selline vanus ka juba, et saavad päeva ajal kodus ka ise hakkama, lihtsalt endal on tööl veidi närv sees, kui pika päeva kahekesi kodus on.
Ja ikka on mehe vanemad need pahad ja minia teab täpselt, kuidas seal peres asjad mehe lapsepõlves käisid… oma vanemate panusest pole sõnagi miskipärast.
Vanaduspension hakkab 65 aastaselt, mitte 60 aastaselt.
Ja siis?
Ja siis on see, et vanavanemad, kes on täna 63-aastased, käivad tööl.
Kas suviseks koolivaheajaks algkooliealised lapsed vanavanemate hoole ja armastuse alla usaldatud? 2,5 kuud ilusat suvist aega vaja ära sisustada. Meil mehe vanemad elavad ligidal ja on kodused pensionärid, aga eelistavad elada oma majale, aiale ja kallitele reisidele. 30 aastat tagasi olin mina oma onu lastega koolivaheaegadel vanaema juures, polnud probleemi 4 lapselapsega põllu- ja aiatööde kõrvalt. Ka mees oli kõik koolivaheajad oma isapoolse vanaema juures. Kuidas täna on?
Täna on nii, et meie oleme ise oma lastega 2,5 kuud suvel maakodus.
Vanaduspension hakkab 65 aastaselt, mitte 60 aastaselt.
Ja siis?
Ja siis on see, et vanavanemad, kes on täna 63-aastased, käivad tööl.
Ega siin polegi tähtsust, mis vanuses keegi pensionile jääb. Vanavanematel on ka õigus oma vabale ajale. See on tore, kui mõnikord aidatakse hoida, aga mitu nädalat järjest oma lapsi teiste kaela lükata on ikka liig.
Vanaduspension hakkab 65 aastaselt, mitte 60 aastaselt.
Ja siis?
Ja siis on see, et vanavanemad, kes on täna 63-aastased, käivad tööl.
Ega siin polegi tähtsust, mis vanuses keegi pensionile jääb. Vanavanematel on ka õigus oma vabale ajale. See on tore, kui mõnikord aidatakse hoida, aga mitu nädalat järjest oma lapsi teiste kaela lükata on ikka liig.
Mina olen näiteks vanaema, kes TAHAKS lapselastega olla. Aga ei saa! Täiskohaga tööl käies tõesti enam nädalavahetuseti ei jaksa, pole esimene noorus enam. Nii paganama kahju on, aeg läheb, lapselapsed kasvavad, näen neid nii vähe, et mingit vanaema-harjumusi või traditsioone ei saagi tekkida. Käin küll neil vähemalt korra kuus külas, aga seegi tähendab siis, et nädalavahetus jääb taastumise mõttes olemata. Ja koosolemise aega on ikkagi vähe. Kui ühel päeval pensioniiga kätte jõuab – kui enne ära ei sure, siis ongi võhm väljas ja minust pole enam mingit kasu. Ma täitsa vihkan seda elu.
Olin esmaspäevast tänaseni mehe poja ja tütre lastega (abikaasa lastelastega siis) ning ikka veel suht noor inimene (53) ja võttis ikka 3 lapse (3-8) kantseldamine võhmale, õnneks oli mees õhtuti ja mehe tütar käis paaril õhtul abiks ja kui nad täna ära viidi – olen sellest ajast saadik teleka ees diivanil lesinud ja veini tinistanud. Ise lubasin lapsed võtta, kuna laste vanaemad eriti ei hoia, et noored saaksid omaette olla. Õnneks järgmine suvi on aasta vanemad. Kui aus olla siis midagi peale laste hoidmise teha ei jõudnudki, marjad jäid korjamata – aga eks homme on ka päev.
Meil pole mehe vanemad lapsi hoidnud, nüüd lapsed ka juba sellised otsapidi põhikooliealised ja nemad ise pensionil. Kui lapsed olid väiksemad, oli meil vahest ikka väga raske nendega hakkama saada. Mina küll võtan pisut isiklikult seda, kui kellegi jaoks pere nooremad liikmed ei ole nii palju olulised, et tahaks neid tundma õppida ja koos aega veeta. Kutsu külla, mine lastega loomaaeda, mida iganes, need on ju su omad lapselapsed? Praegu lastel juba muud tegemised ja ise ka lõpuks nii palju vabadust, et saame rohkem ringi liikuda, ning mis teha, ka meie prioriteetide listis on tänaseks vanavanematele küllasõit ja “laste näitamine” kuskil päris lõpus- milleks raisata terve päev võõraste inimeste külastamise peale, kui saaksin olla oma mõnusas kodus ja tegeleda meeldivate asjadega. Mehel on nii palju tööd, et tema peabki puhkama ja tal ei tule vanemad meeldegi, ja mina seda ka korraldama ei hakka. Las kõik elavad oma elu ja puhkavad nädalavahetusel sellest raskest elust.
Täpsemalt
VASTA
Suhteliselt noorte inimestena olete töönädalast nii väsinud, et suhete hoidmine vanade vanematega on viimasel kohal prioriteetide hulgas. Seevastu vanavanemad oleksid rõõmsalt pidanud oma puhkeaja teie väikelaste hoidmisele pühendama (sest teil noorte inimestena oli ikka “väga raske” nendega hakkama saada).
Vähe silmakirjalik ei ole või? Mul endal on viis last ja no tee või tina – mina ei mäleta et oleks vaja neist puhata olnud, armsad ja oodatud lapsed kõik ja nendega aega veeta oli puhas rõôm! Nüüd veedan suurima rõõmuga aega oma lastelastega, aga siis kui aega on. Alati see ei õnnestu ka siis, sest pered tahavad ka ise lastega reisida või niisama koos olla.
Liba!
Minul on ema töötu ja ämm kodune ja ma olen alati väga tänulik, kui kumbki neist saab lapsi valvata, kui me mehega tööl oleme. Ema on minu lapsi hoida aidanud töö kõrvalt juba 14 aastat, aga väga harva minu lõbuks, vaid enamasti ainult vajadusest tööl käia. Kunagi ei ole ma eeldanud, et keegi teine peaks minu lapsi hoidma või oma tegevused ära jätma sellepärast.
