Teema: Veebruaribeebid 2022

Täna siis 8+5 ja kuulsin doppleriga südamelööke esimest korda… niiiii hea tunne ???? eriti arvestades et olen viimase nädala jooksul palavikus olnud ja eriti halvasti end tundnud ???? eelmise rasedusega leidsin 9+4 peale poole tunnist otsingut ja täna leidsin alla minutiga ????
Aprill

mul on täna õhtul lõpuks esimene arstivisiit ja tuvastamine, aga eilsest saadik on sees nii hull ärevus ja hirm ja… ma ei oskagi seletada. Seotud eelmise peetunud rasedusega, ma lihtsalt ei suuda hetkel üldse kuidagi olla ja proovin endale sisendada, et kõik on hästi, aga ikkagi hirm võtab üle. Eile oli nii kummaliselt hea olla ka, eks see andis hoogu juurde mõtetele, aga reaalselt hirm on minna arstile. Tahaks lihtsalt nutta ja oksendada ????

HT

#3812773:

Käisin pissiproovi ja vereproovi andmas.Tuli meelde kui tüütu see on.25km ja 2min…nüüd 12juuli uus uh…ei jõua oodata.Siis vast kindlam olla ka.Praegu ikka nõme mure koguaeg.

Käisin ka eile vereproovi andmas. Tundub, et tulemused korras. Vähemalt jäid kõik normi piiridesse. Mul oscar esmaspäeval. Ei jõua ära oodata.. nägin beebit viimati kuu aega tagasi UHs. Eks ikka kripeldab aegajalt, et kas kõik ikka korras. Peab lihtsalt kannatlikult ootama.

oeh, see tsiteerimine mul ilmselgelt ei õnnestunud, vabandust

Esimene ämmaka visiit siis. Mul on kahju, aga mulle üldse ei meeldinud ta. Ma ütlesin kohe sisse minnes, et ma olen nii närvis, kas ikka on ok kõik, et juba 8+1 aga pole veel ühtki uh olnud. Selle asemel, et uh alustada, hakkas ta tuimalt ankeete täitma ja aina küsis küsimusi, isegi otsa ei vaadanud. Pool tundi kestis see kirjutamine. Siis oli vererõhk. See oli kõrge. Kortsutas kulmu, et kas see tavaline? Ma ütlesin, et ei, aga ma tõesti olen väga närvis hetkel, ju rõhk sellest, et kas võiks selle uh teha plun. äkki täidame ilma asjata ja ma polegi rase. Siis oli nagu häiritud sellest, et ma ei teadnud, kaua on mul veel peal on progesteroon ja clexane. Et ivf arst oleks pidanud ytlema. Ma arvasin, et tema hoopis ütleb seda, aga ei. Käskis kirjitada arstile. Ma pole juba kuu aega ivf arsti patsient ju.

no lõpuks siis uh. Ei näidanud mulle ekraani, ytles, et mõõdab ära asjad ja siis seletab mulle. Tükk aega vaikust ja selle oraga tupes surkimist. Mu närv aina kasvas. Siis keeras ekraani minule ja mulle tundus ekraanil täielik tühi auk ainult. Sisse suumis siis ikka nägin, et oli mingi udukogu sees ka, aga eelmiste lastega mäletan, et juba 6+ nägin ise vilkuvat südant ekraanil. Seekord seda polnud. Ämmakas vait ka, ainult hoidis ekraani, ega öelnud midagi ja ma siis juba mõtlesin, et nojah tundub peetunud. Siis suumis veel veidi ja ütles, et näe siin on südametöö. Ausalt ma jäin miljon närvirakku vaesemaks seal täna 🙁

mõtlen ks vahetada või tegelikult vahet pole see jälgimine ? Ega ämmakas peagi mingi sõbranna mul olema ju? Mul paar sõbrannat on ämmakad, aga nad on ise beebidega kodus hetkel, muidu oleks nende juurde läinud.

Helena

Ma kirjutasin oma esimeses postituses,et mul TA 28.01,aga lapsed sündinud 41+5 ,siis juba eos kolisin veebruarisse. . .oscar ka esmaspäeval.

#3813346:

#3813328:

#3813278:

Esimene ämmaka visiit siis. Mul on kahju, aga mulle üldse ei meeldinud ta. Ma ütlesin kohe sisse minnes, et ma olen nii närvis, kas ikka on ok kõik, et juba 8+1 aga pole veel ühtki uh olnud. Selle asemel, et uh alustada, hakkas ta tuimalt ankeete täitma ja aina küsis küsimusi, isegi otsa ei vaadanud. Pool tundi kestis see kirjutamine. Siis oli vererõhk. See oli kõrge. Kortsutas kulmu, et kas see tavaline? Ma ütlesin, et ei, aga ma tõesti olen väga närvis hetkel, ju rõhk sellest, et kas võiks selle uh teha plun. äkki täidame ilma asjata ja ma polegi rase. Siis oli nagu häiritud sellest, et ma ei teadnud, kaua on mul veel peal on progesteroon ja clexane. Et ivf arst oleks pidanud ytlema. Ma arvasin, et tema hoopis ütleb seda, aga ei. Käskis kirjitada arstile. Ma pole juba kuu aega ivf arsti patsient ju.

no lõpuks siis uh. Ei näidanud mulle ekraani, ytles, et mõõdab ära asjad ja siis seletab mulle. Tükk aega vaikust ja selle oraga tupes surkimist. Mu närv aina kasvas. Siis keeras ekraani minule ja mulle tundus ekraanil täielik tühi auk ainult. Sisse suumis siis ikka nägin, et oli mingi udukogu sees ka, aga eelmiste lastega mäletan, et juba 6+ nägin ise vilkuvat südant ekraanil. Seekord seda polnud. Ämmakas vait ka, ainult hoidis ekraani, ega öelnud midagi ja ma siis juba mõtlesin, et nojah tundub peetunud. Siis suumis veel veidi ja ütles, et näe siin on südametöö. Ausalt ma jäin miljon närvirakku vaesemaks seal täna ????

mõtlen ks vahetada või tegelikult vahet pole see jälgimine ? Ega ämmakas peagi mingi sõbranna mul olema ju? Mul paar sõbrannat on ämmakad, aga nad on ise beebidega kodus hetkel, muidu oleks nende juurde läinud.

Helena

<p style=”text-align: left;”>See paberite täitmine alguses on täiesti normaalne, minul on mõlema rasedusega sellest alustatud. Samamoodi on tavaline, et et kohe alguses mõõdetakse vererõhku. Mina muidugi ise palun ämmaemandat, et mõõdaks visiidi lõpus, siis pinged juba maas ja näitab ōigesti.

Selles, et ämmaemand UH ajal sinuga ei rääkinud, ei ole ka midagi imeks pandavat. Oleneb täiesti inimesest, aga osad armastavad oma tööd vaikuses teha, saavad siis niimoodi täielikult kõhubeebile keskenduda. Ma arvan, et endal oleks ka raske mõõtmisi ja asju teha kui peaks samal ajal kõike närvilisele patsiendile seletama. ????

Ja 8+1 on väga okei aeg esimese UH jaoks.

jah, tavarasedusega on 8+ täitsa norm aeg esimeseks uh-ks, aga ivf-iga tehakse esimene uh alati 6+ nädalal, mu eelmise lapsega lausa 5+. Seega ma pole ühegi rasedusega esimest uh nii kaua ootama pidanud. Seekord lihtsalt sattusid minu ja ivf arsti puhkused nii, et meil ei õnnestunud yhist aega leida selleks korraliseks ivf uh-ks ja nii ma käega lõingi ja ütlesin, et las jääb ja lähen otse ämmakale. Ma saan aru, et see koik oli normaalne ja nii, aga mul vast on ikka õigust oma emotsioone sellega seoses kirjeldada?

</p>

mul on neljas ivf rasedus ja kolmas laps. Mu pere ja tutvusringkond koosneb suuremas osas meditsiiniinimestest. Ma ei ole päris totu vast ikka sel teemal.

????‍♀️
Ise küsisite ju arvamust, seda ka tegin. Minu meelest kirjeldasite täiesti tavalist ämmaemanda visiiti. Kui soovite ämmaemandat vahetada, siis on teil see õigus olemas.

Minul sai ka käidud eile esimest korda siis arstil ära.
ma olin terve päev nii närvis ja ärevil, et kabinetti jõudes ma hakkasin nutma ja ütlesin, et ma hakkan kohe oksele.
Kuna ma läksin enda arsti juurde, kes jälgis mind esimese rasedusega ja ka peetumisest oli teadlik, siis oli väga mõistev ja ütles, et vaatame siis kohe üle.
Nii kui anduri sisse pani, ütles, et “nàe, südameke ilusti lööb.” Ma hakkasin seal veelrohkem nutma, selline kergendus… paar päeva oli küll väiksem kui päevade järgi, kuid ma juba arvasin, et OV oli hiljem, kuna rasedustest ka näitas natuke hiljem positiivset.
19.07 kutsus tagasi, et vaadata, kas kasvab ilusti.

HT

#3813278:

Esimene ämmaka visiit siis. Mul on kahju, aga mulle üldse ei meeldinud ta. Ma ütlesin kohe sisse minnes, et ma olen nii närvis, kas ikka on ok kõik, et juba 8+1 aga pole veel ühtki uh olnud. Selle asemel, et uh alustada, hakkas ta tuimalt ankeete täitma ja aina küsis küsimusi, isegi otsa ei vaadanud. Pool tundi kestis see kirjutamine. Siis oli vererõhk. See oli kõrge. Kortsutas kulmu, et kas see tavaline? Ma ütlesin, et ei, aga ma tõesti olen väga närvis hetkel, ju rõhk sellest, et kas võiks selle uh teha plun. äkki täidame ilma asjata ja ma polegi rase. Siis oli nagu häiritud sellest, et ma ei teadnud, kaua on mul veel peal on progesteroon ja clexane. Et ivf arst oleks pidanud ytlema. Ma arvasin, et tema hoopis ütleb seda, aga ei. Käskis kirjitada arstile. Ma pole juba kuu aega ivf arsti patsient ju.

no lõpuks siis uh. Ei näidanud mulle ekraani, ytles, et mõõdab ära asjad ja siis seletab mulle. Tükk aega vaikust ja selle oraga tupes surkimist. Mu närv aina kasvas. Siis keeras ekraani minule ja mulle tundus ekraanil täielik tühi auk ainult. Sisse suumis siis ikka nägin, et oli mingi udukogu sees ka, aga eelmiste lastega mäletan, et juba 6+ nägin ise vilkuvat südant ekraanil. Seekord seda polnud. Ämmakas vait ka, ainult hoidis ekraani, ega öelnud midagi ja ma siis juba mõtlesin, et nojah tundub peetunud. Siis suumis veel veidi ja ütles, et näe siin on südametöö. Ausalt ma jäin miljon närvirakku vaesemaks seal täna ????

mõtlen ks vahetada või tegelikult vahet pole see jälgimine ? Ega ämmakas peagi mingi sõbranna mul olema ju? Mul paar sõbrannat on ämmakad, aga nad on ise beebidega kodus hetkel, muidu oleks nende juurde läinud.

Helena

Minule tundub ikkagi päris ebaviisakas selline käitumine, eriti inimesega kel IVF rasedus ning mured niigi kõrgendatud. Minul endal ka IVF rasedus, käisin esimest korda ÄE juures 8ndal nädalal. Esimese asjana sisse minnes küsis kuidas olemine, küsis millal siirdamine oli ja kohe alguses küsis, kas vaatame uuesti UH’ga ka üle? Kuna samal hommikul oli kerge määrimine ütlesin,et palun jah. Toolile istudes seletas kohe,et vaatan korraks ise ja siis näitan sulle.

Kõik oli õnneks korras ning alles pärast UH’d istusime ja täitsime kõik paberid ära. Seletas nii ilusti südamlikult kõike ja vastas mu küsimustele. Minule jäi väga soe ja hea tunne sisse.

Rasedus on niigi ärev aeg,kus kõige üle muretsed,  arvan et ÄE ei tohiks olla veel lisa stressi allikas. Sul on täiesti õigus teda vahetada,see oleks ka minu soovitus.

Selline küsimus, et kas keegi on peale raseduse tuvastamist n-ö südamerahuks kuskil erakas ka UH’s käinud enne 12ndat nädalat?

Mul 9+3 ning eile õhtust sümptomid peaaegu kadunud.IVF rasedus ka,et mure topelt.

Kardan et äkki vaadatakse viltu kui otseselt ei veritse ega midagi, et oma nina sinna topib…samas tasulises nad ei tohiks väga pahased olla?

#3813737:

Selline küsimus, et kas keegi on peale raseduse tuvastamist n-ö südamerahuks kuskil erakas ka UH’s käinud enne 12ndat nädalat?

Mul 9+3 ning eile õhtust sümptomid peaaegu kadunud.IVF rasedus ka,et mure topelt.

Kardan et äkki vaadatakse viltu kui otseselt ei veritse ega midagi, et oma nina sinna topib…samas tasulises nad ei tohiks väga pahased olla?

Tasulises ei tohiks keegi viltu vaadata. See on teenus, mille sina kinni maksad. Eks nad kindlasti küsivad su visiidi põhjust. Võidki öelda, et oma südame rahustuseks.
Arsti kohta tasuks muidugi uurida. Eks erakates leidub ka mõni must lammas. Alles hiljuti oli siin foorumis teema, et satuti umbkeelse venelase otsa. Naine oli üsna õnnetu, sest raha oli UH eest makstud, aga teenus jäi poolikuks, sest ta ei saanud poolest jutust aru.
Mina ise olen erakliinikus arvel. Kordagi ei ole olnud tunnet, et ma ei ole sinna oodatud või mõni mu küsimus oleks üleliigne.

Jh

#3813278:

Esimene ämmaka visiit siis. Mul on kahju, aga mulle üldse ei meeldinud ta. Ma ütlesin kohe sisse minnes, et ma olen nii närvis, kas ikka on ok kõik, et juba 8+1 aga pole veel ühtki uh olnud. Selle asemel, et uh alustada, hakkas ta tuimalt ankeete täitma ja aina küsis küsimusi, isegi otsa ei vaadanud. Pool tundi kestis see kirjutamine. Siis oli vererõhk. See oli kõrge. Kortsutas kulmu, et kas see tavaline? Ma ütlesin, et ei, aga ma tõesti olen väga närvis hetkel, ju rõhk sellest, et kas võiks selle uh teha plun. äkki täidame ilma asjata ja ma polegi rase. Siis oli nagu häiritud sellest, et ma ei teadnud, kaua on mul veel peal on progesteroon ja clexane. Et ivf arst oleks pidanud ytlema. Ma arvasin, et tema hoopis ütleb seda, aga ei. Käskis kirjitada arstile. Ma pole juba kuu aega ivf arsti patsient ju.

no lõpuks siis uh. Ei näidanud mulle ekraani, ytles, et mõõdab ära asjad ja siis seletab mulle. Tükk aega vaikust ja selle oraga tupes surkimist. Mu närv aina kasvas. Siis keeras ekraani minule ja mulle tundus ekraanil täielik tühi auk ainult. Sisse suumis siis ikka nägin, et oli mingi udukogu sees ka, aga eelmiste lastega mäletan, et juba 6+ nägin ise vilkuvat südant ekraanil. Seekord seda polnud. Ämmakas vait ka, ainult hoidis ekraani, ega öelnud midagi ja ma siis juba mõtlesin, et nojah tundub peetunud. Siis suumis veel veidi ja ütles, et näe siin on südametöö. Ausalt ma jäin miljon närvirakku vaesemaks seal täna ????

mõtlen ks vahetada või tegelikult vahet pole see jälgimine ? Ega ämmakas peagi mingi sõbranna mul olema ju? Mul paar sõbrannat on ämmakad, aga nad on ise beebidega kodus hetkel, muidu oleks nende juurde läinud.

Helena

Mina julgustan ka ÄE vahetama. Ma olin pool rasedust sellise ämmaemandaga, kuni lõpuks julguse kokku võtsin ära vahetada. Nt oli mu tolleaegne ÄE unustanud ära vastuvõtu, ei olnud mu rauataset kontrollinud, kuigi see on standard ja raud oli mul alla 100, mis on rasedal päris kriitiline tase juba jpm sellist, mis näitas, et ta pole hingega asja juures. Ja üldse lihtsalt ei olnud tunne õige temaga.

ÄE vahetus oli parim otsus. Sel korral olen ka temaga. Olen nii hoitud ja informeeritud ja 0 tabu teemat/kunagi pole liiga palju muretsemisega seonduvaid küsimusi tema jaoks. Täpselt nagu üks ÄE olema peaks.

Ja minul tehti küll kohe peale lühikest andmete üle kontrollimist kohe UH ja siis täitsime paberid. Kui patsient veel eriti murelik ja seda väljendab, siis nii ju võikski olla.

C.

#3814419:

Minu halb enesetunne on asendunud hoopis masendusega ????

Kas keegi veel kogeb seda?

Esimene tunne hommikul silmi lahti tehes on nii vastik.. et ei tule toime millegagi ja olen üksi ja kurb ja õnnetu. Nagu oleks depressioon. Kardan seda tunnet väga. Kas see on tõesti hormoonidest.. Ma ei tunne millestki rõõmu enam. Oeh..

minul eelmine nädal oli samamoodi, tundsin, et ma ei suuda ega jaksa mitte midagi. Nutsin palju, ei tahtnud terve päev voodist tõusta 🙁

õnneks praegu on palju parem 🙂

#3814884:

Minu halb enesetunne on lihtsalt nii kurnav. Eelmine nädal oli natukene parem, aga nüüd jälle üle mõistuse halb olla – oksendan, iiveldan, öögin või siis on lihtsalt nii paha olla (aga oksendada ka ei saa), et lihtsalt enam ei jaksa ????

Kodus on kõik asjad tegemata. Mul on jubedad süümekad 2,5 aastase poja ees. Luban tal liiga palju multasid vaadata, sest mul on nii halb, et ma lihtsalt ei funktsioneeri.

Mees on pikad päevad tööl ja ma ei taha talle koduseid toimetusi ka veel kaelale panna.

Pere veel ei tea rasedusest ja ega mul väga pole ka kedagi appi kutsuda, sest kõik elavad kaugel.

Tunnen ennast läbikukkununa????

Jh

See kõik on täiesti mõistetav. Loomulikult on keeruline olla sellise olukorras kui kodus on veel pisike, kes tahaks tähelepanu. Ära tunne end süüdi. Natuke tuleb veel vastu pidada ja siis saad ehk perele juba rääkida ning natuke tuge neilt.