Teema: Veidrad ja alatud viisid töötajast vabanemiseks

#4315068:

Mingi kirjandusvõistlus on siin nüüd avatud või? Mingid pikad kopeeritud tekstid, mis on ilmselged väljamõeldised.

TA siin. Kopeeritud jah, kirjutasin telefonis “Notes” äppi valmis teksti ja kopeerisin siis siia. Ei oleks viitsinud hakata pikka juttu uuesti kirjutama juhuks kui perekool oleks vahepeal kinni kiilunud, saates hoopis mingi errori visanud või teema poolikult üles läinud. Need asjad on viimasel ajal perekoolis üsna sagedased.

See ju ammu teada, et uus tulija olgu vait ja tehku nii nagu enne tehtud. Ei kannata ükski vanem olija, et uus kohe mingeid uuendusi nõudma hakkab. See jätab ju vanematest töötajatest ja ülemustest lolli mulje.

Jutt on alati hea, kui tööle võetakse, et kui näed midagi mida annab parendada, anna teada. Aga kui teada annad, siis oled mõttetu ninatark, kes tuleb vanasid õpetama. Parem on olla vait ja töötada nii  pool aastat enne kui midagi soovitama hakkad.

#4315064:

Olen tutvusringkonnas ikka kuulnud igast veidraid ja isegi alatuid viise, kuidas töötajast, kes mingil põhjusel tööandjale enam ei sobi, vabanetakse, aga need lood on kõik aset leidnud pigem tundmatutes väikeettevõtetes. Seega ei osanud uneski näha, et ühes mainekas Eesti suurettevõttes selliselt asju aetakse.

Asusin tööle ühte Eesti tuntud suurettevõttesse keskastmejuhina. Olin siis nö. juhtkonna ja lihttööliste vahelüli. Ei läinud kaua aega kui sain aru, et lihttööliste töötingimused on seal pehmelt öeldes julmad. Töökeskkond oli tervistkahjustav ja rikuti ka räigelt töö- ja puhkeajaseadust. Võtsin juhatusega teema üles ja tegin ka ettepanekuid kuidas töötingimusi paremaks muuta, mis on lihtsasti teostatavad, kuid vajavad ettevõtte poolset rahalist investeeringut. Vastati stiilis, et pole eelarves raha ja kogu-aeg on nii hakkama saadud, keegi pole kaevanud jne, lõpuks lubati, et vaatavad asja üle. Mõni aeg edasi tegin omavoliliselt ühe väikese lükke, mis rahalist investeeringut ega midagi ei nõudnud, aga tegi lihttöötajate elu natukenegi paremaks. Kui juhatus sellest teada sai, sain pähe, et sellised asjad tuleks nendega enne ikkagi kooskõlastada.

<!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-nonexxxclearxxxblock –>

Paar päeva hiljem avastasin, et ettevõte on pannud üles töökuulutuse, kus otsib minu ametinimetusega töötajat. Kui selle kohta uurisin, vastati mulle, et “mäletad, me rääkisime, et meil on laienemisplaanid linna x, sinna otsimegi” Ütlesin, et töökuulutuses on asukohaks ju sama linn kus hetkel oleme. Öeldi, et see on ekslikult niimodi sattunud ja kohe parandatakse ära. Öeldi veel, et minu tööga ollakse rahul ja, et ma ei pea muretsema. Veidi imelik tundus see kõik, eriti kuna kui minule neid laienemisplaane räägiti, siis oli jutt, et paari aasta pärast alles, aga mõtlesin, et ju siis asjad hakkasid kiiremini liikuma. Olenemata isegi sellest tagantjärele mõeldes ilmselge red flagina olevast asukohafopaast, ega ka tõigast, et ma polnud töölepingut allkirjastanud (TÖR-i võeti kohe arvele, aga töölepingutega tegelev inimene pidi parasjagu puhkusel olema ja pidi tehtama hiljem tagasiulatuvalt) ei tulnud ma kordagi selle peale, et tegelikult otsitakse uut inimest minu asemele. Seda enam, et juhatusest oli ka üks minu Facebooki sõbralistis ja ma avastasingi selle töökuulutuse nii, et ta jagas seda oma seinal. Kusjuures peale seda asukohafopaad kadus kuulutus tema Facebookist kohe, aga CV keskusesse jäi alles. Hiljem selgus, et too inimene oli lihtsalt oma privaatsussätteid niimodi muutnud, et mina seda ei näeks.

<!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-288×162-999997-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-288×162-999997-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-240×135-999997-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-240×135-999997-nonexxxclearxxxblock –>

Pärast kolme nädalat töötamist teatati mulle, et otsustavad siiski jätkata teise inimesega kuna tal on mõned oskused rohkem kui mul (oskusteks ühe keele oskus, mis pold sellel ametikohal otseselt vajalik ja paar ettevõttesisest programmi, mille kasutamise olin ma selle kolme nädalaga, mis ma seal töötasin, ammu selgeks saanud) ja seetõttu on ta ettevõttele parem valik. Mulle pakuti alternatiivina asuda tööle paar astet madalamale ametikohale. Naersin näkku, et tehku mulle lõpparve ära ja lõpetame selle tsirkuse ja lähme rahulikult laiali. Lõpparve tuli, aga töötasu oli tunduvalt väiksem kui kokku olime leppinud. Vastati, et mul oli katseaeg ja, et me pole lepingut allkirjastanud ja teoreetiliselt võiksid nad mulle miinimumi ka maksta selle perioodi eest, aga, et nad tulevad siiski mulle vastu ja maksavad rohkem. Tuletasin neile meelde, et antud palganumbri leppisime me kokku just katseajaks ja lisasin ka lause, et kui mulle seda vahet välja ei maksta, siis informeerin tööinspektsiooni nende töötingimustest. Peale seda oli tund hiljem mulle vahe kinni makstud.

Eks ma sain ju isegi aru, et neil pold huvi probleemidega tegeleda ja seetõttu tundsid end minust ohustatuna ja otsustasid siis minust kuidagi vabaneda, aga ei tahtnud seda teha enne kui uus inimene leitud on. Kuid siiski ei osanud oodata, et tuntud ja maineka suurettevõtte, millest on kuulnud iga eestimaalane, juhatus vilistab niimodi seadustele ja kulutab oma energiat selle asemel, et probleemidega tegeleda, hoopis sellisele tsirkusele.

<!– ezoic_video_placeholder-mid_content-288×162-999996-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-288×162-999996-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-240×135-999996-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-240×135-999996-nonexxxclearxxxblock –>

Kindlasti liigub siin veel inimesi, kes on analoogsetes situatsioonides olnud ja oleks huvitav lugeda.

No kui sa ikka juhatusest üle astud, siis mida ootad?

Võiksid vähemalt siis töötajate huvides asja kaugemalw viua.

😀

#4315185:

#4315064:

pold

2x üks sõna väga valesti kirjutatud. See sõna on polnud. Arusaadav ka miks keskastmejuhiks ei sobi. Täiesti elementaarsed sõnad valesti kirjutatud.

Tüüpiline üleharitud ninatark. Mart Laar ütles pidevalt “präägu”, aga näe, sobis peaministriks küll.

Aga miks sa siis ei pöördu  tööinspektsiooni? Sinu võimalus nende inimeste heaks siiski midagi teha. Või pöördu kuhugi ajakirjandusse, kellele see oleks magus pirukas järada.

#4315212:

#4315204:

#4315185:

#4315064:

pold

2x üks sõna väga valesti kirjutatud. See sõna on polnud. Arusaadav ka miks keskastmejuhiks ei sobi. Täiesti elementaarsed sõnad valesti kirjutatud.

Tüüpiline üleharitud ninatark. Mart Laar ütles pidevalt “präägu”, aga näe, sobis peaministriks küll.

Üks asi on kuidas välja hääldatakse, aga teine on kirjapilt. Ma usun, et Laar oskas sõna “praegu” veatult kirjutada.

Ära pane tähele see on perekooli hüsteeriline “viluloog”, kelle elu eesmärk on kõik perekooli kirjavead ära parandada. Kõige tüütum tädike siin.

#4315227:

Egas ta kurdagi enda pärast, vaid lihtsate inimeste viletsate töötingimuste üle. Nagu näha siis neid üle laipade lendavaid beibesid meil siin perekooliski, kellel puudub igasugune empaatia.

Tohoh. Mina lugesin pealkirjast küll muu probleemi välja.

Kõige rohkem paneb mind teemas mõtlema see, et kuidas küll keegi viitsib telefonis nii pikka teksti toksida … kõige ebaloogilisem ja jaburam koht siin teemas.

Igasugu kirjanikke on siia viimasel ajal siginenud jah.

#4315375:

Osade kommenteerijate arust ongi vist normaalne, et tuntud suurfirma juht mõtleb probleemi tõstatanud töötajale sellise vale välja selmet, et oma tehase vms töölistele normaalne töökeskkond tagada..

Teemasse ka: kümmekond aastat tagasi töötasin ühes jaekaubandusketis ülikooli kõrvalt kassiirina. Seal oli suuri probleeme tööjõuga ja juhataja suhtumisega. Normaalne oli, et töötas üks kassa ja järjekord pidevalt poe teise otsa. Kliendid sõimasid 10x päevas, et miks rohkem kassiire pole. Samal ajal see üks ja ainuke kassiir ei saanud tihti pausilegi, sest õhtusel ajal oligi poes vaid 2 töötajat, seesama kassiir ja vahetuse vanem, kes teenindas valmistoiduletis. Juhataja arust oleks tulnud end kiiremini liigutada ja siis poleks järjekordi jne. Lisaks kui oligi mitu kassat avatud, siis kassiiri selja taga polnud mitte midagi, mis tähendas, et tagumise kassa kliendid sõitsid pidevalt käruga selga. Kassaaparaat oli aeglane, ühes kassas ei töötanud kassalint ja kassiir pidi siis klientide kaupa käega tõmbama. Seda ei parandatud selle pea kolme kuu jooksul, mil seal olin, kordagi ära. Ühel hetkel võtsin kätte ja saatsin meili peakontorisse kus kirjeldasin olukorda antud kaupluses mh paludes anonüümsust. Vastus tuli väga kena ja viisakas, kus tänati mind probleemidele tähelepanu juhtimast, lubati antud kauplus fookusesse võtta ja kinnitati, et minu isik avalikuks ei tule. Ca nädal hiljem oli väidetavalt kontorisse minu peale laekunud klientide poolt mitu kaebust, kus ma pidavalt käituma klientidega ebaviisakalt. Kui palusin võimalust tutvuda nende saadetud kaebustega, siis seda ei võimaldatud põhjendades, et kaebajaid ei lubata kontori poolt avalikustada. Peale seda anti mulle valge paber ja öeldi, et ma ei sobi neile, ei läbi katseaega ja, et kõige lihtsam on kui ma ise avalduse kirjutaksin tänase kuupäevaga.

Oo, see väärib uut Ladina-Ameerika melodraamat.

#4315375:

Osade kommenteerijate arust ongi vist normaalne, et tuntud suurfirma juht mõtleb probleemi tõstatanud töötajale sellise vale välja selmet, et oma tehase vms töölistele normaalne töökeskkond tagada..

Teemasse ka: kümmekond aastat tagasi töötasin ühes jaekaubandusketis ülikooli kõrvalt kassiirina. Seal oli suuri probleeme tööjõuga ja juhataja suhtumisega. Normaalne oli, et töötas üks kassa ja järjekord pidevalt poe teise otsa. Kliendid sõimasid 10x päevas, et miks rohkem kassiire pole. Samal ajal see üks ja ainuke kassiir ei saanud tihti pausilegi, sest õhtusel ajal oligi poes vaid 2 töötajat, seesama kassiir ja vahetuse vanem, kes teenindas valmistoiduletis. Juhataja arust oleks tulnud end kiiremini liigutada ja siis poleks järjekordi jne. Lisaks kui oligi mitu kassat avatud, siis kassiiri selja taga polnud mitte midagi, mis tähendas, et tagumise kassa kliendid sõitsid pidevalt käruga selga. Kassaaparaat oli aeglane, ühes kassas ei töötanud kassalint ja kassiir pidi siis klientide kaupa käega tõmbama. Seda ei parandatud selle pea kolme kuu jooksul, mil seal olin, kordagi ära. Ühel hetkel võtsin kätte ja saatsin meili peakontorisse kus kirjeldasin olukorda antud kaupluses mh paludes anonüümsust. Vastus tuli väga kena ja viisakas, kus tänati mind probleemidele tähelepanu juhtimast, lubati antud kauplus fookusesse võtta ja kinnitati, et minu isik avalikuks ei tule. Ca nädal hiljem oli väidetavalt kontorisse minu peale laekunud klientide poolt mitu kaebust, kus ma pidavalt käituma klientidega ebaviisakalt. Kui palusin võimalust tutvuda nende saadetud kaebustega, siis seda ei võimaldatud põhjendades, et kaebajaid ei lubata kontori poolt avalikustada. Peale seda anti mulle valge paber ja öeldi, et ma ei sobi neile, ei läbi katseaega ja, et kõige lihtsam on kui ma ise avalduse kirjutaksin tänase kuupäevaga.

Džiisös, küll ikka mõni jaksab kirjutada.

#4315375:

Teemasse ka: kümmekond aastat tagasi …

Kuule, vaheta stiili, see praegune tüütab.

Kandideerisin kunagi tööle ja kutsuti tegema proovipäeva, aga proovipäeva ju olemas ei olegi. Seega siis mind vist ikkagi ei kutsutudki tööle.