Teema: Vend on lohakas

#4311734:

Tere

Küsin nõu. Kas ise olen ” Halb õde ” või siis teen ikka õigesti.

Olen oma elu peal. Abielus . Kahe lapse ema. Mul on noorem alaealine vend kes elab teises Eesti otsas. Saab kohe 14. Vaheaegadel käib mu vend minu juures. Püüan talle vaheldust anda kodusele elule kuna ta elab mu emaga maal ja eks see kodune elu seal annab soovida. ( alkohol, vana maja kus peab tihti kütma, pesemisvõinalust pole jne ) Ema käib küll tööl kuid vabad päevad enamasti käivad pidude saatel.

( Ärge rääkige lastekaitsest. Lastekaitse on juba teadlik ja midagi ei tehta )

Mure siis selles, et mu vend on nii lohakas. Jätab kõik asjad laokile. Kommipaberid, tühjad pakendid, nuusatud taskurätikud. Voodi on segamini. Lina maas. Padjad põrandal. Prillaud uriiniga koos. Pesemas käib siis kui ütlen et võiks minna. Ma lihtsalt olen väsinud pidevalt tema järgi koristamast. Kahju on mul ja samas ka piinlik et talle neid asju ütlema pean. Kui ütlen siis korjab ära. Aga see kuni järgmise korrani. Seda prilllaua ülestõstmist olen rääkinud talle aastaid. No ei kuula.

Käib pesemas ära ja juba kohe ta lõhnab halvasti. Terve tuba haiseb kus ta on. Niii et ma ei saa aru kas ta ei oska pesta ennast normaalselt või milles asi. Proovisin emaga rääkida nendest asjadest. Ema vastus on selline igakord : ” Saada ta siis koju, miks võtad teda sinna kui kõik häirib ” Ja ta on harjunud üksi elama ja endaga vaid arvestama. ” Ühesõnaga ei saa ma emaga sellest rääkida. Saan kohe sõimata . Mäletan kui ise 13 olin ja külla läksime. Olin nii tagasihoidlik. Ikka vaatasin mis minust maha jääb. Aga mu vennal täiesti savi. Aeleb diivani peal nii et keegi istuda ei saa. Täiesti ükskõik . Kombeid nagu üldse ei ole. Mul oma mehe ees nii piinlik. Mees ütleb et kui ise kutsun siis kantseldan ka ja pean ütlema ja noomima kui vaja. Saan sellest aru. Aga no paha on öelda.

Mis Teie sellest arvate ? Kas peaksin laskma tõesti käituda nii nagu oma kodus käitub ? Et oma lastelt nõuan puhtust ja tema siis võib teha mis tahab ? Ei ole ju nii.. Igas kodus omad reeglid.

Ja samas ei saa ma oma emast aru. Räägin temaga sellest ja iga kord ütleb ta midagi mulle vastu. Mitte kordagi ei ütle et ta poeg midagi valesti teeb.

Olen teemaalgataja.

Jätsin mainimata, et te valesti aru ei saaks.

Vend on mulle väga kallis. Ta on koolis tubli. Ainult viied. Kutsun teda alati siia kuna käime kinos, seiklusparkides, väljas söömas ja teeme muid põnevaid asju. Kodus ta on ainult telefonis või arvutis. Kuna ema temaga kuskil ei käi siis püüan ise pakkuda talle natukenegi põnevust. Aga lihtsalt olen kohutavalt väsinud rääkimast talle iga aasta ühte ja sama juttu.

No aga tal polegi olnud võimalust korralikuks õppida, ja teismeliste higi haisebki, osta talle higipulk nt. Ja eks korrata ja õpetada, korrata ja õpetada… kunagi tänab sind (mõttes vähemalt, ja tema tulevane naine 🙂 ), et kombeid õpetasid.

Minu arvamus on, et kuna ta on sinu lähisugulane ja tuleb sinu koju, siis on sinul täielik õigus temaga tegeleda, teda vajadusel ka õpetada. Võõra lapse puhul võib tekkida hirm ja piinlikkusmoment, ei tea ju, kuidas lapse pere reageerib – aga tema on sinu vend ju! On väga vale anda signaal, et perelapsed peavad korralikud olema, aga oma lapseealine vend võib sinu kodus lagastada palju soovib. Tulevikus võivad su lapsed sind selles süüdistama hakata, et miks sa oma väikevennale rohkem lubasid kui neile.

Soovitan harjutada endale sisse selline rahulik sõbralik, aga kindel hääletoon, millega talle probleeme mainid. Näiteks ütled talle: “Ole hea, vii need kommipaberid prügikasti.” Või viipad käega ta põrandal vedelevate riiete poole ja ütled: “Palun korja need kokku ja vii vannituppa, siis ma saan need ära pesta.”

Ja kui ta keeldub, siis pead mõtlema, mida ette võtta. Nt ütled, et sa ei saa teda täna kinno viia, kuna pead nüüd koristama. Igatahes miskit tasub välja mõelda. Sest oma vennaga suhteid katkestada te kumbki ilmselt ei soovi, ja pealegi harjub vend su pool käima ilmselt ka tulevikus. Aga tulevikus noorele täiskasvanud mehele öelda, et puhastagu prill-laud ära, on juba palju raskem kui 13-aastasele poisiklutile.

Tavaline teismeline ju.

#4311787:

Käse oma mehel temaga rääkida, nelja silma all. Meie peres on sellised ja sellised reeglid ja õige mees ei ole haisukoll. Mees on suurem autoriteet ja sina pääsed vastiku õiendaja süükoormast.

Tundub, et sa laste kasvatamisest küll midagi ei tea. Ei ole mingil mehel vaja lapsele peale hüpata ja ühekordsest rääkimisest, et hakka nüüd korralikuks, ei ole küll mingit abi. Ja mingiks haisukolliks ei ole vaja sõimata ja õiendada pole ka vaja. Ilusti tuleb kogu aeg suunata, hommikuti öelda, et palun pese hambad, mine duši alla, anda puhtad riided, osta deodorant jne, jne. Kui midagi laiali jätab, siis sõbralikult ütled, et palun vii see ära, pane ära jne. Minul käib selline suunamine oma teismelisega iga päev. Ilma solvamata ja õiendamata.

Nõu on sulle siin juba antud…lisan veel vaid, et alusta ruttu, enne kui rong päris läinud on (ammuilma oleksid võinud juba sellega tegelikult alustada). Tuleb rääkida, seletada, õpetada – rahulikult.

#4311734:

Mis Teie sellest arvate ? Kas peaksin laskma tõesti käituda nii nagu oma kodus käitub ? Et oma lastelt nõuan puhtust ja tema siis võib teha mis tahab ? Ei ole ju nii.. Igas kodus omad reeglid.

Ei pea, ikka kutsu korrale. Aga lohuta ennast sellega, et paljudel teismelistel, eriti poistel, aga vahel tüdrukutel ka, ongi selline faas – ollakse räpased, ei osata ennast pesta, jäetakse laga maha. Eriti veel, kui kodus teda ilmselt üldse korrale ei kutsuta, siis on see tema jaoks täiesti võõras teema. Ja siis ongi nii, et sa peadki teda ema asemel kasvatama. See kasvatus on väga oluline asi, mida venna heaks teha. Tal on puberteet, temaga on praegu väga raske, aga see ei tähenda, et teda peaks kasvatamata jätma, see tähendab hoopis, et su kannatus pannakse ikka tõsiselt proovile.
Ühe võimalusena elab vend välja stressi, mis tal oma igapäevasest kodusest elust on tekkinud ilmselt juba paljude aastate jooksul. Kui ema teda kodus ei kasvata ega piira, pole seda kunagi teinud, siis on see tajutav emapoolse hooletussejätmisena. Kui ta sinu juures on lohakas, siis ilmselt seetõttu, et sinu kodu on talle turvatsoon ja seal ta nö laseb ennast vabaks.
Võid proovida lastepsühholoogi abi paluda, aga häda on selles ju, et sina venna eest ametlikult juriidiliselt ei vastuta. Võid lugeda teismeliste kasvatamise käsiraamatuid – see, et sina olid teismelisena pai ja tagasihoidlik, ei tähenda, et vend peaks samasugune olema.

Sa oled nii tore õde!
Ja ma loodan, et sinu vennast kasvab ka hea inimene tänu sellele, et sina pakud talle seda turvalist sadamat, mida iga kasvav laps vajab.

Mina mõistan küll, et teismelisele on natuke piinlik neid nii elementaarseid asju aina korrata, aga võin sama vana poja emana väita, et neile peabki aina meelde tuletama enese järelt koristamist ja ka täiesti korralikes mittealkohoolikute peredes käib asi sarnaselt – no et juustuhais on ülepea ja duši all käimist tuleb meelde tuletada jne. Püüa võtta rahulikult ja pigem huumoriga, see võtabki jube palju aega, aga lõpuks mõikab!

Pesemist, võimalik, tulebki talle õpetada: nt osta uus svamm ja mingi mõnus dušigeel ja öeldagi, et hõõrugu kogu keha korralikult üle. Samuti ei pruugi ta osata juukseid pesta, arvab, et veega üle laskmisest piisab – selle võiks ka samm-sammult üle korrata. Ma ei tea, kuidas sinu olukord lapsena oli, aga võidki ju öelda, et kuna sa ise samuti pidid seda alles suurena õppima, kuidas õigesti pesta, siis õpetad talle ka: et kõik kehaosad tuleb korralikult üle hõõruda ja seejärel loputada jne.

Pesemise puhul aitab see, kui käia ujumas- siis peab ennast enne basseini puhtaks küürima või meil käidi meelsasti saunas.
Näägutamine ei aita, vaid järjekindlus ja selgitamine.

#4312344:

Pesemise puhul aitab see, kui käia ujumas- siis peab ennast enne basseini puhtaks küürima või meil käidi meelsasti saunas. Näägutamine ei aita, vaid järjekindlus ja selgitamine

Väga tubli kui enne peseb. Paljud täiskasvanudki pesevad end põhiliselt pärast basseini, et kloori nahalt maha saada.

Ikka peab ütlema jah. Eriti arvestades, et mõne aasta pärast läheb ta sõjaväkke ja seal öeldakse juba hoopis teise tooniga.

#4312430:

Temast kasvab lohe, nagu teemaalgataja vennastki, see on juba kaasa sündinud, seal ei muuda miski. Säästa oma närve ja ära enam “suuna”. Näed ju, et ütlemisest ainult tülid tekivad. Millal sulle see kohale jõuab, et ta ongi selline, jääbki selliseks ja ei muutu? Inimene tahab olla nii, et enda järelt ei korista, mõni kohe sünnib oma iseloomuga – sul ja TA-l pole midagi sinna parata. See on fakt. Ja faktidele tuleb näkku vaadata, meeldib see meile, või mitte.

Jälle mingi loll troll annab nõu.

Kuni sa kedagi ei häiri, võibki olla nii nagu oled. Kui ema häirib lapse lohakus, peab laps koristama. Siis tekib tavaliselt üksi elamise periood. Võid korisatada või mitte korisatada seda kohta kus elad. Siis leitakse kaaslane. Ja jälle pead tegema nii nagu kaaslane õigeks peab. Võid leida kaaslase kes ka jätab kõik sassi enda järel. Ja nt korra kuus tehakse siia koristus koos. Harmoonia.

#4312551:

Kuni sa kedagi ei häiri, võibki olla nii nagu oled.

Lapsele peab ikkagi õpetama, kuidas on õige käituda. Saan aru, et kodus seda last keegi ei suuna ega kasvata, mis teeb ju lapsele karuteene. Last hakatakse narrima, kui ta on räpakas, pole hügieeniharjumusi, puhtaid riideid, ei oska lauakombeid jne. Et laps alati ei kuula, on siiski hoopis teine asi, kui ta isegi ei tea, kuidas oleks õige käitumine. Minu teismeline kodus on ka vahel lohakas, aga külas olles vms kõik kiidavad, et näe kui head kombed. See ei ole nii, et las inimene olla nagu tahab. Mingit pidevat näägutamist ei ole kasvatamiseks tarvis, sõbralikult saab samuti öelda, et kas sa palun teeksid seda või teist. Pesemisega on muidugi nii, et kui lapsele on väiksena kogu aeg öeldud, et hambaid on vaja pesta, iga päev tuleb duši all käia, siis teismelisena ta isegi ei tule enam selle peale, et seda mitte teha. Aga saan aru, et sellel lapsel pole kodus isegi pesemisvõimalusi olemas, kuidas tal saaks siis olla pesemisharjumus tekkinud. Õde vaatab praegu enda seisukohalt, et temal on raske, kui laps on lohakas, aga tegelikult on sellel lapsel ju tulevases elus veel palju raskem, kui ta isegi ei saa aru, miks teda tõrjutakse, külla ei oodata või miks teda narritakse. Kui õde vennast hoolib, siis kindlasti peaks talle häid kombeid õpetama.

#4312574:

Miks küll narrimist peetakse üht pidi loomulikuks jätkuks sellises olukorras. Ja teisalt püütakse narrimist välja juurida ja et kedagi ei tohi narrida.

No kuule, kui laps haiseb ja keegi ütleb õpetajale, et ma ei taha ta kõrval istuda, ta haiseb, siis see pole otseselt narrimine, aga solvav siiski.